Tekst nr: 94

1„Saunaleil on tõbise keha ja hinge parim rohi!” Aleksis Kivi"Sannaleil om haigõ kihä ja hädän henge kõgõ parõmb ruuh!" Aleksis Kivi
2On avaldatud arvamust, et saun on niisama vana kui inimene ise.Om arvadu, et sann om niisama vana ku inemine esi'.
3Arheoloogilised kaevamised Põhja – Euroopas kinnitavad, et sauna tunti juba kiviajal.Põh'a-Euruupan tett välläkaibmisõ' kõnõlõsõ meile, et sanna pruugiti joba kiviaigu.
4Skandinaavias juurdus saun alles lõplikult 11. sajandil.Skandinaavian sai sann peris umas viil 11. saandil.
5Soomes, Eestis ja Põhja – Venemaal saunaskäimist eeldas kliima ning soodustasid traditsioonid. Soomõn, Eestin ja Põh'a-Vinnemaal käüti sannan hulga inämb, tuud mõoti' kliima ja kombõ'.
6Näiteks on kuulunud läbi aegade pulmakombestiku heade tavade hulka saunas pruudi talutamine, pruudi saunaskäik pulmaöö eel, jõulude ajal õlgede sauna toomine ja söega sauna uksele risti tegemine.Näütüses om olnu sann tähtsa egätsugu tähtpäivi man: pulmakombidõ man peeti hääs pruudi käümist sannan inne pulmaüüd, jouluaigu tuudi sanna olgi ja tetti hüdsega rist sanna usse pääle.
7Samuti on olnud tähtpäevalised sündmused seoses saunaga näiteks jõuluõhtul vihtadega ennustamine ja jaanipäeval kasepuu sauna toomine.Niisamatõ prooviti jouluõdagu sannavihtuga tulõvat ette ennusta ja jaanipäävä aigu tuudi sanna kõiv.
8Suitsusaun on tegelikult sauna algvorm, kus puudub korsten.Sausann om tegeligult edimäne sann. Sausann om sann, kon olõ-i korsnat.
9Põlemisest tekkiv suits täidab saunaruumi, pääsedes välja kas laes olevaist vahedest või kogu sauna õhutamisel peale kütmist.Palamise savv täüt sannatarõ ja päses vällä kas laelaudu vaihõlt vai sannaussõ vai -aknõ vallalõhoitmisõst vai tuulutamisõst päält kütmist.
10Suitsusauna kütmine võtab aega 4- 6 tundi, lisaks tuleb ruumil lasta tund kuni kaks tuulduda.Sausanna kütmine võtt 4-6 tunni aigu, päält tuud tulõ laskõ sannal tunn vai kats saistuda.
11Suitsusauna ei köeta enam siis kui rahvas on juba sees.Ku sannalidsõ' joba seen, sõs inämb sanna küttä ei saa'.
12Eestlased on teadnud sajandeid, et saun on mõnus asi ja tervisele kasulik.Eestläse omma' jo saandit tiidnü, et sann om hää ja tervüsele kasulik.
13Vanasti ehitati kõigepealt saun, siis alles teised taluhooned.Vanast ehitedi õks edimält sann ja päält tuud viil tõsõ' talohuunõ'.
14Põhjamaade saunas võime läbi aegade märgata kaht põhilist tegevust – vihtleme – higistamine ja pesemine, mis on omased ka tänapäeva saunale.Põh'amaiõ sannan om läbi aigu olnu kats päämist tegemist vihtlemine-higistämine ja mõskminõ. Nii om ka täämbädsel pääväl.
15Tähtsaim on saunas higistamine, millel põhinebki sauna teraapiline mõju.Sanna ravimõjo saiski higistämise pääl.
16Eesti rahvameditsiinis on saunal olnud asendamatu koht.Eesti rahvameditsiinin om sanna kõgõ avvu seen peet.
17Veel 19. sajandil toodi lapsed ilmale enamasti saunas, kuhu ema jäi imikuga veel 2-3 päevaks.Viil 19. saandil sündüsi' latsõ' sannan, kohe imä titega viil 2-3 pääväs jäi.
18Ent seda taret nimetati ka vaese mehe apteegiks – rahvatargad katsetasid seal oma oskusi alates kupupanekust ja lõpetades massaažiga.Sanna nimetedi ka vaese mehe haigõmajas - rahvatarga' pruuvsõ' sääl ummi tarkuisi alatõn kupupanõkist kooni tasomisõni vällä.
19Reuma ravimisel andis häid tagajärgi just vihtlemine.Reumat raviti kõva vihtlemisega, miä om jo nigu hää tasominõ.
20Vihtlemine on suurepärane massaaž ja näiteks kadakavihaga vihtlemist võib võrrelda kupupanekuga.Näütüses kadajavihaga vihtlemine om sama hää ku kupupanõk.
21Lühidalt: saun saatis vanasti inimesi sünnist surmani.Sann saatsõ inemiisi sünnüst kooni surmani.
22„Mitte kusagil ei teki nii palju häid tundeid ja mõtteid kui saunalaval” F. E. Sillanpää"Koski ei tulõ' niipall'o hüvvi tundit ja mõttit ku sannalava pääl." F.E. Sillanpää
23Head leili!Hüvvä leili!