Tekst nr: 91

1SETO KEEL JA KULTUURSETO KIIL´ NI KULTUUR`
2Ainekava Setomaa põhikoolideleAinõkava Setomaa põhikuule jaost
3SISSEJUHATUSALOSTUSÕST
4Ajalooline Setomaa on Kagu- Eesti osa vastu Venemaad.Aoluulinõ Setomaa om hummogulõuna Eesti veerekene vasta Vinnemaad.
5Moodustub osa praeguse Põlva ja Võru maakonnast ning Venemaa poolele jäävast Petseri rajoonist.Ta om tükükene parhillatsõst Põlva, Võro maakunnast ni Petseri rajoonist.
6Selles piirkonnas on välja kujunenud rida erinevusi võrreldes muu Eestiga, samuti on säilinud ehedamal kujul vana rahvakeele kasutus, kombed, omakultuur ja säilinud on ka tugev õigeusu mõju.S´jooh paigah om pall´ogi tõistmuudu ku muijal Eestih. Rohkõba om alalõ hoitunu uma keeletarvidus, kumbõ ja kultuur. Alalõ om hoitunu õigõusu kerigo kumbõ´.
7Seto keel on nimetatud piirkonna vana rahvakeel, mille kõnelejate arv on tänaseks jäänud väiksearvuliseks.Seto kiil´ um s´joo rahva uma ja vana kiil´, timä kynõlõjite arv jääss´ kyg aig vähäbäst.
8Aine Seto keel ja kultuur õppimine annab õpilastele teadmisi seto keelest ja kohalikust seto kultuurist, süvendab teadmisi oma kodupaiga loodusest, ajaloost, inimestest, sündmustest; suurendab lugupidamist omakandi kultuuripärandi vastu, süvendab vastutust tuleviku suhtes ja aitab kaasa seto keele ja kultuuri säilitamisele järgmiste põlvkondade jaoks.Oppõainõ Seto kiil´ ja kultuur ni timä opmine and lat´silõ tiidmisi seto keelest ja mi umast paigapäälidsest seto kultuurist, nä saava´rohkõba teedä´ umast kodokotsõst, aoluust, inemistest ja siihkandih olnu´ as´jost. Suurõnõs avvustus seto kultuuriperändüse vasta. Naadas rohkõba märgotama tuust, miä saa edesi ja määnest muudu saamõ´ umma perändüst alalõ hoita´ ummi lat´si jaost.
9Tähtsaim on noorte seto keele oskuse arendamine , nii kuulamise, rääkimise , lugemise kui kirjutamise osas.Kyyni´ tähtsäb om yks seto keele selgestopmine: kullõmine, kynõlõmine, lugõminõ ja kir´otaminõ.
10Aine Seto keel ja kultuur jaguneb vastavalt kooliastmetele kolmeks erinevaks kursuseks: setokeelne algõpe ( 70 tundi), setokeelne kodulugu (70 tundi) ja seto keel ja kultuur ( 70 tundi).Ainõ´ om jaedu kolmõ ossa, latsõ´ omma´ jo eri vannusõh ja näide tiidmise´ ni arvosaamine olõ-õi´ üttemuudu. Alostadas Setokiildse kynõoppusõga (70 tunni), edesi tulõ Setokiilne kodolugu ( 70 tunni) ja sys lätt edesi Seto kiil ni kultuur ( 70 tunni).
11Seto keele algõpe sisaldab endas seto keeles kõnelema ja lugema õppimise. Selle läbinud õpilased peavad saama aru setokeelsest kõnest, seto keelest lugu pidama ja oskama lugeda setokeelseid lihtsamaid (lühemaid) tekste.Setokiilne kynõoppus oppas lat´si kynõlõma ja lugõma seto keeleh; pääle opmist piäsi latsõ´ setokiildsest jutust arvo saama, umma esivanõmbide kiil´t avvustama ja lühkokõsi setokiil´dsit jutta lukõ´ mõistma.
12Setokeelne kodulugu arendab edasi seto keele rääkimise oskust, tutvustab kodupaiga ja kogu Setomaa loodust, ajalugu, vaatamisväärsusi, tuntumaid inimesi, levinumaid kombeid.Setokiil´ne kodolugu praavidas seto keele mõistmist, tege latsõ´ tutvast kodokotsõ loodusõ, aoluu ni piirkonnah olõvide kaemist väärt as´joga, ummi inemiste ja kombidõga.
13Seto keel ja kultuur – kursus seob omavahel järgmised valdkonnad: 1) seto keel ,selle erijooned, keele uurimise (ka uurijad) ja kasutamise ajalugu; 2) rahvalooming : seto kultuuri esemeline osa ( rahvariided, ehted, seto taluehituse omapära, külatsässonad, käsitöö, setu söögid) ning rahvaluule (leelo, setu rahvalaulu omapära, tuntumad leelotajad; muinasjutud ); vanad rahvakombed, tähtpäevad , kiriku ja usuga ning igapäevaeluga seonduvad tegevused, ka traditsioonid , 3) setokeelne kirjavara : ajaleht, ilmunud koolikirjandus, ilukirjandus ( ka näitekirjandus), tähtraamatud-kalendrid, õpilaslooming, uurimused; tuntumad seto keeles ( ja/või Setomaast) kirjutanud autorid, nende loomingu ülevaade ja näited ning 4) seto-liikumine.Seto kiil´ ja kultuur köüt´ umavaihõl kokko väega eräsugudsõ´ tegemise´ ja märgotamise´, juttu om müüdälänn´üst, parhilladsõst elost ni tuust, miä või vai piäss´i tulõma. 1) Alostusõst uuritas seto kiilt, seto keele esimuudu juuni, tä aoluku ni uur´jit; 2)sys tulõ rahvalooming ( Külli: ma pandnu siiä määndsegi muu sõna, na om iks eloga ja kombidõga seot asjaq): rõiva´,ehte´,huunõ´ ja näide umaperä, tsässona´, käsitüü, söögi´; seto leelo, tuntu´ lauluimä´, muinasjutu´, vana´ kumbõ´, ka seoilmaaigsõ kombõ, tähtpäävä´, kerigo ni usuas´a´; 3) setokiil´ne kirändüs: aolehe´, kooliraamadu´, jutu´, näütemängo´,kallendri´, op´jitõ kirodadu luu´, teedä´ kirämeeste pala´ ja 4) Setomaa heränemise aig.
14Käesoleva ainekava alusdokumentideks on Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt kinnitatud riiklikud ainekavad. Eeskujuks oli meil ka Võro Instituudi poolt koostatud Võro keele ja kultuuri ainekava.Ainõkava alusõst om võõdu´ Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi kinnidedü riikliku´ õppõkava´ ja Võru Instituudi puult tettü Võro keele ja kultuuri ainõkava.
15Suur tänu Võro Instituudi rahvale!Suur teno näile!
16SETO KEELE ALGÕPESETOKIILNE KYNÕOPPUS
17(I vanuseaste)( I koolijago)
183. klass - seto keele algkursus ( kõnelema õppimine) – 35 tundi ( 1 tund nädalas)3. klass – kynõlõma opmine - 35 tunni
194. klass - seto keeles lugema õppimine - 35 tundi ( 1 tund nädalas)4. klass - lugõma opmine - 35 tunni
201.1. Õpetuse eesmärgid1.1. Oppusõ tähtsüs
21Seto keele algõpe taotleb, et õpilaneTa oppusõ tähtsüsest om, õt koolilat´s:
22austab seto keelt, tahab selles keeles kõnelda;pidä luku seto keelest ni taht seto keeleh kynõlda;
23omandab enam- vähem seto keelele tüüpilise hääldamise;mõist inäb- vähäb õigõhõ seto keeleh synno väll´ä üldä´;
24saab aru lihtsamast setokeelsest kõnest;saa arvo setokiildsest kynõlõmisõst;
25oskab seto keeles vastata esitatud küsimustele;mõist vastada setokiildside küsümistõ pääle;
26oskab lugeda seto kirjaviisis trükitud teksti;mõist lukõ´ seto kirjä;
27oskab etteantud teemadel seto keeles lühidalt rääkida.mõist lühkolt kynõlda seto keeleh kätteantu teemasidõ perrä.
281.2. Õppetegevused1.2.Opitegevüse´
29Taotletakse, et õpilastel kujuneks teadlikult austav suhtumine omakeelsesse kõnesse, teiste jutu kuulamisse, oskus suhelda oma kodukandi keeles ning arvestada vestluspartnereid ja olukordi.Tahetas, õt koolilatsõ´ piäsi luku´ umast keelest, mõistasi kynõlda tõistõga umah imäkeeleh.
30Kuulamine.Kullõmine.
31Setukeelse kõne (õpetaja jutt, hea keeleoskaja kodukandist, vanaema- vanaisa, vanemad, lindistatud setokeelne tekst) kuulamine, sellest kõnest arusaamine.Setokiil´dse jutu ( oppaja, hüä keeletun´ja kodokandist, vanavanõbide vai vanõbide, lindi pääle võõdu´ setokiildse jutu) kullõminõ, taast arvosaamine.
32Klassikaaslaste või teiste laste kõnelemise või ettelugemise kuulamine ning sellest arusaamine.Tõisi lat´si kynnõ vai ettelugõmise kullõmine ni arvosaamine.
33Õpetaja või juhendaja setokeelsete korralduste ning tööjuhiste kuulamine ja kuulamisülesannete täitmine nende põhjal.Oppaja vai vedosniku setokiil´dside juhtnüürõ kullõmine ja nääde perrä kullõmisülesan´dide täütmine.
34Setokeelsete laulude, luuletuste, muinasjuttude või lühikeste proosatekstide kuulamine.Setokiil´dside laula, luulõtuisi, muinasjuttõ vai luhkokõstõ juttõ kullõminõ.
35Rääkimine.Kynõlõmine.
36Lühikeste vastuste andmine õpetaja või juhendaja setokeelsetele küsimustele varem teadaolevatel kõneteemadel.Oppaja vai vedosniku küsümiste pääle lühkolt vastamine kyneteemadõ perrä.
37Küsimuste esitamine kuuldud teksti kohta.Küsümiste tegemine ja küsüminõ.
38Kuulatud tekstist lühike ümberjutustus ( sisukokkuvõte)Etteloedu teksti kõrdamine.
39Kahekõnede, lühinäidendite, rollimängude esitamine; setokeelsete laulu- ja ringmängude esitamine.Katõkõnn´i rollimängõ, lühkokõstõ näütõmängõ ettemängmine.
40Teretamine ja hüvastijätmine; palumine ja tänamine, andekspalumine ning andestamine; andmine ja vastuvõtmine.Teretämine ja hüvästejätmine, tehnämine ja pallõmine, andistpallõmine. Anmine ja vastavõtmine.
41Tee küsimine ja juhatamine.Tii vai elokotusõ küsümine ni juhadus.
42Kellaaja küsimine ning vastamine.Kelläao küsümine ja vastaütlemine.
43Ostmine ja müümine, vahetamine.Ostmine ja müümine, vaihtamine.
44Suhtlemine loodusega.Läbikäümine loodusõga: tehnämine ja pallõmine.
45Lugemine.Lugõminõ.
46Setokeelse teksti vaikne ja häälega lugemine.Setokiildse kirotusõ hin´dä ette ja helüga lugõminõ.
47Setokeelsete luuletuste ilmekas lugemine (esitamine).Setokiil´dse luulõtusõ ilosahe ettekanmine.
48Kahekõnede, lühinäidendite lugemine osalistega.Katõkõnõdõ, lühkokõstõ näütemänga lugõmine mitmõkõstõ.
49Lindile lugemine.Lugõminõ lindi pääle.
50Kirjalike tööjuhendite lugemine ja neist arusaamine ( õpetaja abiga).Kirotõdu tüüoppuisi lugõminõ ni noist arvosaamine ( oppaja või audada).
51Kirjutamine.Kirodamine.
52Lünkteksti täitmine, setokeelsete sõnade ja lühikeste lausete kirjutamine, setokeelsete ristsönade lahendamine.Lünkteksti täütmine, setokiil´dside synno ja lühkidõ lausidõ kirotamine. Setokiil´dside har´otuistõ täütmine. Ristsynno lahendamine.
53Pildil olevale nimetuste ning seletuste lisamine.Pildele seletüsest synno ja lausidõ manopanmine.
54Lihtsate lausete koostamine ( keeleoskaja abiga).Lihtside lauside tegemine ( keelemõistja või audada).
55Lühikeste etteütluste ja lühijuttude kirjutamine.Lühkeste etteütluisi vai lühkokõstõ jutta tegemine.
56Vastavalt kõneteemadele kirjakeelsetele mõistetele setokeelsete vastete leidmine ja vastupidi .Tiidüsperätside teemaside perrä eestikiil´silõ synolõ setokiil´dside mano panmine ni vastapide
57Lihtsamate lausete tõlkimine seto keelest kirjakeelde ja vastupidi (õpetaja abiga).Lihtsidõ lausidõ tegemine ja ümrepanmine seto vai eesti kiil´de ( oppaja või audada).
58Muud tegevused.Muu´ tegevüse´.
59Mitmesuguste mängude mängimine , kus kasutavad setokeelset sõnavara, lihtsamate rahvalaulude laulmine, setokeelsete laulumängude (ringmängude) mängimine.Õgasugudsidõ mänga mängmine, koh´ om vaja seto keel´eh kynõlda, lihtsäbide rahvalaula laulmine, setokiil´dsidõ laulu- ja ringmänga tegemine.
60Ettevalmistused setokeelseteks etteasteteks oma koolis, vallas, naaberkoolides; esinemine keele-, luule-, laulupäevadel, Seto Kuningriigi päeval.Ettevalmistusõ´ setokiil´dsest esinemisõst umah koolih, vallah vai maakunna keele-, luulõ- , laulupääväl.
611.3. Õppesisu1.3. Opmise jüvä
62Hääldamisoskused.Helüga väll´äütlemine.
63Häälik ja täht.Helü ni täht.
64Seto keele häälikute ning häälikuühendite õige hääldamine.Seto keele helüsidõ õigõ välläütlemine.
65Larüngaalklusiili hääldamine (tulõq, nimäq ,esäq-imäq) , häälikute pehmendamine (mineq kar´ja, pall´o jne) , kõrge õ hääldamine (kynõlõs, myytmine,vyyraq), ts ja ds.Kakkõhelü ütlemine, helüside pehmendämine, korgõ y välläütlemine.
66Keeleteadmised.Keeletiidmise´.
67Häälik ja täht.Helü ni täht.
68Seto keele häälikud ja nende märkimine seto kirjaviisis: q (larüngaalklusiil), y ( kõrge õ), ` pehmendusmärk, ts ja ds.Seto keele helü´ , kirodamine seto keeleh (kakkõhelü, pehmendämine, korgõ y ).
69Ainsus ja mitmus hoonõh- huunõq, tarõ- tarõq.Ainsus ja mitmus.
70Asesõnad maq, saq, timä, miiq, tiiq, nimäq; tuu, nuuq.Asõsyna´.
71Küsisõnad kohq, määne, mill´e, minkjaost, ku pall´o.Küsüsyna.
72Tagaeitus tulõ-õiq, teku-iq, olõ-õiq.Tagaeitus.
73Tegusõnad, olevik, minevikTegosyna´ (parhilla ja jo olnu´).
74Tekstid.Teksti´.
75Setokeelsed rahvalaulud ( laste ja hällilaulud, tähtpäevalaulud, katkendeid “Pekost”, tuntud laulikute leelotekstid).Setokiil´dse rahvalaula teksti´ ( latsi laulu´, hällülaulu´, jupikõsi “Pekost”, teedä´ lauluimäde tekste).
76Seto muinasjutud, kohapealseid muistendeid.Seto muinasjutu´, perimüse´.
77Vanasõnad, mõistatused, naljandid.Vanasyna´, mõistatusõ´, nal´aluu´.
78Luuletused, lühijutud, kahekõned, lühinäidendid.Luulõtusõ´, lühko´ jutukõsõ´, katõkõnnõ´, lühko´ näütemängo´.
79Setokeelsed omaloomingulised tekstid ( õpilaste kirjutatud).Lat´si hindä kirotõdu setokiil´dse kirätükü´.
80Kõne- ja lugemisteemad.Kynõlõmisest ni lugõmisõst.
81MINA JA MU PERE.MA´ ESI´ JA MINO PEREH.
82Nimi, vanus,välimus, elukoht, tegevused, huvid ja hobid; pere ja sugulased, vanavanemad, pere traditsioonid.Nimi, vannus (igä) , vällänägemine, elokotus, tegemidse´. Mino pere ja suguladsõ´. Vanavanõba´. Vanõba´. Pere kumbõ´. Ütidse´ tegemise´.
83KODUKOHT.KODOKOTUS.
84Maa- või linnakodu,kodutalu, kodutalu hooned, koduümbruse loodus: mets, põld, kodu- ja metsloomad ( ka linnud), koduküla või –linn, koduvald.Liina- vai maakodo, uma elämine vai kortinah. Kodotalo huunõ´ va tarõ´ ( ku tego om kortinaga). Loodus tarõ ümbre : mõts, põllu´. Kodo – ja mõtseläjä´, t´sirgu´. Kodokülä vai – liin. Kodovald.
85KOOL JA OMA KLASS.UMA KLASS JA UMA KUUL´.
86Õppeained, õppetarbed, muud kooliasjad, klassikaaslased , koolisõbrad; koolimaja, oma klassiruum, spordiväljak.Oppõainõ´, koolias´a´, sõbra´ ni tutva´. Klassitarõ. Koolimaja, oppaja´, vaba aig.
87ELURING.ELOTSYYR .
88Ilm.Ilm.
89Päike ja Kuu.Päiv ni kuu.
90Päev ja öö.Päiv ni üü.
91Kellaaeg, nädalapäevad, kuud, aastaajad.Kelläao´, kuupäävä´, nädälipäävä´, kuu´, aastaao´.
92RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD. KIRIKUPÜHAD.RAHVAKALLENDRI JA KERIGOPÜHÄ`.
93Tähtpäevade pidamise aeg, miks peetakse, vanad kombed tähtpäevade tähistamisel, ennustused seoses tähtpäeva ilmaga, tänapäevased kombed .Kuna peedäs, mink jaost peedäs, tähtsäbä´ vanaaolidsõ´ kombõ pidämise man, parhilladsõ´tegemise´.
941.4. Õpitulemused1.4. Opmisõ tulõmusõ´
95ÕpilaneKoolilat´s:
96teeb vahet seto keele häälikuil kõnes ja kirjas ning oskab neid kirjutada;tege vaihõt seto helüsil kynõh ni kiräh, myist näid kirodada;
97oskab õigesti hääldada seto keelele eripäraseid häälikuid;myist õigõhe vällä ül´dä´ setokiildsid helüsid;
98saab aru setokeelsetest korraldustest ning tööjuhenditestsaa arvo setokiildsist käsest ni tüüjuhiss´ist;
99saab õpitud sõnavara piires aru setokeelsest kõnest;saa arvo opit synno piireh setokiildsest kynnõst;
100oskab lugeda setokeelset teksti;myist lukõ´ lihtsäbät setokiil´dst kirja;
101oskab vastata lihtsatele setokeelsetele küsimustele ja küsida ise;myist vastada lihtsile setukiil´dsilõ küsümistele ni esi´ küsüdä;
102oskab oma mõtteid väljendada seto keeles ( kõneteemade järgi);myist ummi märgotuisi edesi anda seto keeleh;
103esitab peast mõne setokeelse luuletuse või laulab rahvalaulu;myist pääst mynd setokiil´dst luulõtuist vai rahvalaulu (või ka laulda´);
104teab mõnda seto muinasjuttu või kohapealset pärimust;tiid pääst mynd seto muinasjuttu vai paigapäälist perimüst ni myist tyisilõgi kynõlda;
105oskab kirjutada seto keeles lühietteütlusi, jutukesi, sõnumeid.myist seto keeleh kirodada lühkut jutukõst.
1061. 5. Õppevara1.5. Opmisõst om vajja
1071. 5. 1. Õppekirjandus.1.5.1. Oppõkir´ändüs
108Õpikut ei ole praegu.Parhilla´ opmisõst ni oppamisõst raamadud olõ-õi´.
109On koostamisel, ilmub sügiseks 2007.a.Ta om tegemisel ja piässi valmist saama sügüsest 2007.
110Saab kasutada:Lukkõ´ saa:
111Leeni ja Heino Sõrmus.Leeni ja Heino Sõrmus.
112Kelläga kahr.Kelläga kahr.
113Seto jutusõ.Seto jutusõ.
114( raamatuga koos on kassett ja CD). 2001.( raamaduga om üteh kassettt ni CD).2001.a.
115Jelena Sõrmus. Kadajanõ. 2005.Jelena Sõrmus. Kadajanõ. 2005.a.
1161. 5. 2. Lisamaterjalid.1.5.2. Tallõ mano viil
117Mino Võromaa. Võro Instituut 1995 – 2005. ( kasutada saab setokeelseid tekste)Mino Võromaa. Võro Instituut .1995 – 2005. ( Tarvidada saa setokiil´dsit jutta ni luulõtuisi).
118Võro- seto tähtraamat (kalender). Võro Selts VKKF 2000 – 2007. (ilmunud 18 aastakäiku, saab kasutada setokeelset materjali).Võro – seto tähtraamat (kallendri). Võro Selts VKKF. 1990 – 2007. ( trükidü om 18 aastad, tarvidada saa setokiil´dset jako´).
119Kassetid, laserplaadid, lindistused kohalikelt folkansamblitelt.Kasseti´, lasõrtsõõri´, kotsõpäälside ansamblide vai kuurõ vai lauluimäde lindistüse´.
120SETO KODULUGUSETO KODOLUGU
121( II vanuseaste )( II koolijago)
1225.klass – 35 tundi ( üks tund nädalas)5. klass – 35 tunni
1236.klass – 35 tundi ( üks tund nädalas)6. klass – 35 tunni
1242.1.Õpetuse eesmärgid2.1. Oppusõ täht´süs
125Seto koduloo õpetus taotleb, et õpilane:Pääle oppust tahamõ, õt lat´s:
126peab lugu oma kodukohast, austab seal säilinud esivanemate pärandit: keelt, kombeid, omakultuuri;pidä luku´ umast kodokotsõst, avvustas esivanõbidõ perändüst: kiilt, kumbit, umma kultuuri;
127peab lugu ja austab kogu ajaloolise Setomaa looduslikku ning kultuurilist omapära;pidä luku ja avvustas kyy aoluulidse Setomaa looduslikkõ ja kultuurilidsi kaemist väärt kotsit, näidõ esimuudu olõkit;
128teab kodukandi ajalugu, tunneb selle loodust, vaatamisväärsusi, kohti ja inimesi;tiid kodokotsõ aolukku, tund loodust, kotsit ni inemisi;
129mõtleb kodukandi tulevikule;märgotas, mia saa kodokotsõst edespidi;
130oskab rääkida seto keeles oma kodukandist- Setomaast;myist kynõlda seto keeleh umast kodokotsõst – Setomaast;
131arendab edasi seto kõnekeelt, lugemis- ning kirjutamisoskusi.viis´e edesi seto kynõkiilt, lugõmist ni kirotamist.
1322.2.Õppetegevused2.2. Opitegevüse´
133Kuulamine.Kullõmine.
134Erinevate setokeelsete tekstide, eri vanuses setode ( kohalike inimeste) jutustuste kuulamine.Esimuudu setokiildside tekste, eri vannusõh setodõ ( paigapääldside inemiste) jutta kullõmine.
135Setokeelsete lindistuste ( või plaadilt) kuulamine õpitud teemade ulatuses , nende järgi koostatud ülesannete täitmine.Setokiil´dside jutta küllõmine lindi päält (opitu´ teemaside perrä) , tüüülesan´dide täütmine taa perrä.
136Uute teadmiste saamine setokeelsetest kuulatud tekstidest.Uusi asjo ni tiidmiste saamine kullõldust.
137Rääkimine.Kynõlõmine.
138Raamatuteksti sõnavara piires teksti ümberjutustamine, lühikokkuvötte tegemine, vestlus kodulooliste teemade järgi.Raamadujutu ümbekynõlõmine teedä´ synnoga, lühkide kokkovõtõtõ tegemine, kynõlõmine teemadõ perrä.
139Küsimuste koostamine ning neile vastamine.Küsümistõ tegemine ni näile kostmine.
140Kodukoha vaatamisväärtustest rääkimine ja tutvustamine teistele.Kynõlõmine teedä´ kotsist kodopaigah, vyyrile näidõ tutvast tegemine.
141Lugemine.Lugõmine.
142Setokeelsete tekstide lugemine ning nendest koduloo alaste teadmiste, oskuste, info leidmine.Setokiildside tekste lugõmine, näist arvosaamine, uusi tiidmiste löüdmine.
143Kirjalike tööjuhendite lugemine ning neist arusaamine.Kirotõt tüüjuhendide lugõmine ja näist arvosaamine.
144Kodukoha või Setomaa teemalise teksti lugemine.Raamadide vai tekste lugõmine kodokotsõ ni Setomaa kotsilõ.
145Setokeelse ilukirjandusliku teksti lugemine.Setokiil´dsidõ jutta lugõmine.
146Kirjutamine.Kirodamine.
147Setokeelse lühikokkuvõtete kirjutamine oma kodukoha või Setomaa vaatamisväärsuste kohta pikema etteantud teksti ja/või piltide abil.Setokiil´dse lühko jutu kirotamine uma kodokotsõ vai Setomaa kotsilõ kätteantu pikebä kirodusõ vai pilte abiga.
148Etteütluste kirjutamine.Kirodamine seto keeleh etteütlemise perrä.
149Lühikirjandi kirjutamine.Lühko kirätükü kirodamine.
150Lünktekstide täitmine.Lünkhar´odusõ täütmine.
151Setokeelsete tekstide tõlkimine eesti keelde. Eestikeelsete tekstide tõlkimine seto keelde.Kirätükke ümbrepanmine seto keelest eesti kiilde ja vastapidi.
152Muu tegevus.Muu´ tegevüse´.
153Matkaraja tegemine oma kodukoha vaatamisväärsustega tutvumiseks (rühmatöö).Matkatii kokopanmine kodokotsõ teedä´ kotsihõ.
154Setokeelsed muuseumitunnid Värska Talumuuseumis.Verska Seto Talomuuseumi külästämine.
155Kohtumised kohalike kodu-uurijate, kultuuritegelaste, vallajuhtide ja teiste tuntumate inimestega kodukandist.Kokkosaamise´ teedä´ inemistega.
156Info otsimine kodukoha kohta arvuti abil.Puutrist andmidõ ot´smine kodokotsõ kotsilõ.
1572.3. Õppesisu2.3. Opmisõ jüvä
158Ajalooline Setomaa.Aoluulinõ Setomaa.
159Asukoht.Asupaik.
160Piirid.Piiri´.
161Suurus.Suurus.
162Naabrid.Naabri´.
163Erinevad piirkonnad (rahvapärased nulgad).Setomaa nulga´.
164Suuremad keskused.Suurõba´ keskudsõ´.
165Tänapäeva Setomaa piirid.Parhilladsõ Setomaa piiri´.
166Elanikud, nende arv.Eäniku ni näidõ arv.
167Seto keele rääkijate hulk.Seto kiilt kynõlõja´, näide arv.
168Seto keele tähtsamad erijooned.Seto keele esisugumadsõ joonõ´.
169Loodus.Loodus.
170Maapinna pinnavormid, nende kujunemine.Setomaa tekkümine. Mäe´ , oro´.
171Loodusvarad.Loodusliku´vara´.
172Erinev looduslik kooslus Setomaa eri osades.Esisusumanõ loodus Setomaa eri paigoh.
173Suuremad jõed ning järved.Suurõba jyy´ ni järve´.
174Eripärased ning ilusad looduslikud kohad .Ilosa´ ja esierälidse´kotsõ´.
175Taimed.Taimõ´.
176Loomad.Eläjä´.
177Linnud.Tsirgu´.
178Loodushoid- ning looduskaitse.Loodusõ hoitmine ni kaitsmine.
179Natura alad.Natura ala´.
180Ajalugu.Aolugu.
181Inimasustuse algus ja areng Setomaal.Inemiste tulõk´ Setomaalõ, näidõ muutumine.
182Muististe leiukohad :vanimad asulakohad, linnamäed ja pelgupaigad, kääbaskalmistud, juhuleiud.Vana´ küläasõmõ´, liinamäe´, kääbästiku´.
183Tähtsamad ajaloolised sündmused, nende seosed naabritega.Tahtsäbä´ aoluulisõ juhtumisõ´, sya´, naabri´.
184Idanaabrite osa setode ajaloos.Hummogupuulsidõ naabridõ osa setodõ aoluuh.
185Ajaloolised mälestised.Aoluulisõ´ kotsõ´.
186Setod kui põline maarahvas.Seto´ ku maainemise´.
187Taluhooned, tööriistad, söök-jook, riided (rahvariided)Talohuunõ´, tüüriista´, süük- juuk, ryiva´.
188Tegevusalad: põlluharimine, kalapüük, jaht, käsitöö.Tegemidse´: põlda harimine, kallo püüdmine, jaih käümine, käsitüü.
189Levinumad rahvalikud tähtpäevad. Tähtsamad kirikupühad.Rohkõba teedä´ praasnigu´, kirmaski´, kerigopühä´.
190Kodu ja perekond.Kodo ja pereh.
191Suguvõsa.Suguladsõ´.
192Vanavanemad ( elulood, nende mälestused).Vanavanõba´ ni vanõba´.
193Peres säilinud pärimused.Perreh alalõ hoitunu perimüse´.
194Külakogukond, selle suur tähtsus setode elus.külä. Ta tähts´us setosidõ elolõ.
195Tänapäeva külaliikumine, kodukandi seltsid, seltsingud.Täämbäne seto külä. Küläelo.
196Lähim koduümbrus.Kodokülä ni kodovald.
197Koduküla ja koduvald.Kodokandi esieralidse´ as´a .
198Kodukandi omapära, vaatamisväärsused ( looduslikud, ajaloolised, kultuurilised).Kodokülä aoluust.
199Lühiülevaade kodukohast ajaloosündmuste taustal.Kodovalla aoluust ( uma nulga aoluust).
200Kodukandi kohanimed: talude nimed, külade nimed, looduslike paikade ja –objektide nimed.Kodokotsõ kotusõnime´: talo´, külä´, tyysõ´ kotsõ´.
201Kohalikud muistendidKotsõpäälidse´ perimüse´.
202Koduküla ajalugu. Tuntumad kodukülast ( või vallast) pärit inimesed.Teedä´ inemisi kodoküläst vai kodovallast.
203Kodukool: selle ajalugu, tuntumad õpetajad, kooli omapära.Kodokuul´. Kooli aolugu. Teedä´ oppaja´. Esierälidse´ joonõ´ koolih.
204Laulud , luuletused, tekstid kodukoha kohta.Laulu´, luulõtusõ´, jutu´, kirodusõ´ kodokotsõst.
205Kodupaiga inimeste tegemised, huvid. Kodukoha võrdlemine mõne teise Setomaa nulgaga, mis on erinevat- mis ühine.Kodokotsõ ja mynõ tyysõ Setomaa paiga kaemine umavaihõl.
2062.4. Õppetulemused2.4. Opmisõ tulõmusõ´
207Õpilane:Op´ja:
208oskab hinnata oma kodukohta, tunda uhkust selle eripära väärtuste üle;myist luku pitä´ umast kodokotsõst, timä üle uhkõ olla´;
209austab perekonda, tunneb oma suguvõsa, peab lugu peretraditsioonidest;avvustas umma pereht, tund ummi sugulaidsi, pidä höste perekombist;
210tunneb tähtsamaid episoode kodukoha ajaloost ja oskab neid seostada naabrite ajalooga;tiid tähtsäbät kodokotsõ aoluust, myist taad ühendädä naabridõ aoluuga;
211teab kohalikke setopäraseid kohanimesid ning oskab Setomaa erinevaid paiku kaardilt üles leida;tiid kotsõpääldsid setoperätsid nimm´i ni myist Setomaa paiko kaardi päält ülest löüdä;
212oskab saada setokeelsetest tekstidest enda jaoks vajalikku teavet;myist saia´ setokiildsist kir´otustõst hinele tarvilist;
213tunneb tähtsamaid kohalikke ning piirkondlikke looduslikke, ajaloolisi ja kultuurimälestisi;tund paigapääldsit ni kyy Setomaa tähtsäbi kotsit loodusõ, aoluu ni kultuuri poolõst;
214on võimeline tutvustama lühemalt kodukandi vaatamisväärtusi;myist kynõlda tõõsilõ kodokotsõ väärt paigost;
215oskab valida tähtsamad vaatamisväärtused ja koostada matkaraja (matkamarsruudi ) kava.myist löüdä´ tähtsäbä ja tetä´ hüä plaani reismisest Setomaad pite.
2162.5. Õppevara2.5. Opmisõst vajja:
2172.5.1. Õppekirjandus2.5.1. Oppõkirändüs.
218Seto kodu lugu. Toimetaja: Sirje Siruli. 1999.Seto kodu lugu. Toimetaja:Sirje Siruli. 1999.
219Uus õpik ja töövihik õpilastele on katseklassis töös. Ilmuvad 2006/2007. õppeaasta alguseks.Vahtsõnõ õpmiseraamad ni tüüvihk op´jilõ om pruummisõl. Saa valmist 2007 aasta sügüsest.
2202.5.2. Lisamaterjalid2.5.2. Tallõ mano viil
221Mino Võromaa. Võro Instituut. ( kasutada saab setokeelset õpilaste omaloomingut).Mino Võromaa. Võro Instituut. ( omma´ koolilatsi kirätüü´, tarvidada saa setokiil´dsid).
222SETO KEEL JA KULTUURSETO KIIL´ NI KULTUUR
223( III vanuseaste)( III koolijago )
2247. klass – 35 tundi ( 1 tund nädalas)7. klass – 35 tunni
2258. klass - 35 tundi (1 tund nädalas)8. klass – 35 tunni
2263.1. Õpetuse eesmärgid:3.1. Oppusõ tähtsüs
227Seto keele ja kultuuri kursuse eesmärkideks on, et õpilane:Setokiil´dsõ keele ni kultuurioppusõ mõtõ´ om, õt koolilat´s:
228peab lugu seto keelest, oskab ja tahab seda rääkida;pidä luku seto keelest, myist ni that (?) taad kynõlda;
229tunneb seto keele erijooni;tund seto keele umaperrä;
230tunneb ja hindab kohalikku kultuuripärandit;tund ni hindas kotsõpäälset kultuuriperändüst;
231tahab osa võtta seto pärimuskultuuri säilitamisest , tutvustamisest ja edasiviimisest uuele põlvkonnale;that (?) osa võtta seto perändüskultuuri alalõ hoitmisõst, tyysilõ tutvast tegemisõst,edesianmisõst latsilõ;
232peab tähtsaks Setomaa looduse ja omapäraste loodusobjektide ning ajalooliste ja kultuurimälestiste tutvustamist ja kaitsmist;pidä tähtsäst Setomaa väärt loodust, aoluulisõ ku kultuuriperändüse tutvast tegemist ja alalõ hoitmist ni kaitsmist;
233tunnetab oma osa ja vastutust seto keele ja kultuuri kestmajäämisel;saa arvo umast osast ni vastutusõst seto keele ja kultuuri alalõhoitmisõ man;
234oskab kasutada setokeelseid raamatuid ja teatmikke;myist tarvidada setokiil´dsid raamadid ;
235oskab loetud tekstist meeldejäänut ja omi mõtteid seto keeles selgesti teistele edasi anda;myist loetu raamadist miildejäänü´ ni ummi mõttid seto keeleh selgehe tõistõlõ edesi anda;
236loeb setokeelset teksti kindla eesmärgiga ja mõistab seda;lugõ setokiil´dsid raamadid kin´mä põhjusõga (?) ja saa näist arvo;
237kirjutab setokeelset teksti seto kirjaviisis.myist kirodada setokiil´dseh kiräviisih.
2383.2. Õppetegevused3.2. Opitegevüse´
239Kuulamine.Kullõminõ.
240Oma kaaslaste setokeelsete esinemiste kuulamine ja arutamine.Ummi seldsiliste setokiil´se jutu kullõminõ ja peräh arodamine.
241Kohalike seto keelt rääkivate vanemate inimeste jutu või mälestuste lindistamine ning nende lindistuste kuulamine.Paigapääldside vanõbide setoside jutta vai mälestüstõ lindi pääle võtmine, peräh näide kullõminõ.
242Tekstide kuulamine ning vastavate ülesannete täitmine.Setokiildside tekste kullõminõ ja erisugumadsi ülesan´dide tegemine.
243Rahvalaulude, muinasjuttude, muistendite, naljandite kuulamine.Rahvalaula, muinasjuttõ, perimüste ja nal´jo kullõminõ.
244Rääkimine.Kynõlõminõ.
245Loetud või kuulatud tekstide ümberjutustamine.Loedu´ vai kullõld tekste ümbrekynõlõminõ.
246Seto keeles rääkimine igapäevaelu teemadel, seto kultuuri tutvustamisel .Kynõlõminõ seto keeleh õgapääväelost, seto kultuuri tutvasttegemine.
247Vestlused kaaslastega, õpetajaga, oma vanemate ja vanavanematega või seto keelt rääkivate täiskasvanutega.Jutu´ seldsiliste, oppajide, ummi vanõbide ni vanavanõbidega vai kyiki tõõstõga, kiä mõistva seto kiil´t.
248Kahekõnede õppimine ja esitamine, rollimängude läbiviimine.Katõkõnõdõ opmine ja ettekanmine.
249Arutelud või rühmatööd seto keeles varem kokkulepitud teemadel.Märgotusõ ni rühmätüü´ seto keeleh inne kokkolepüdü teema perrä.
250Setokeelse rahvaluulepõimiku (laul, mäng, tants,liikumine,sõnaline osa) või luulekava kokkupanek, selgeks õppimine ja esitamine.Setokiil´dse kava kokkopanmine ( siih om laula, tandsa, mänga ni sõnoline jago), taa är´ opmine ni ettekanmine.
251Lugemine.Lugõminõ.
252Setokeelsete proosakatkendite või luuletuste ilmekas esitamine.Setokiil´dside pallo vai laula illos ettelugõminõ.
253Lugemine helilindile ja selle arutamine.Lugõminõ lindi pääle ja taa arodamine.
254Näidendite lugemine osalistega, õppimine ja esinemine nendega klassis, koolis või mõnel muul üritusel.Näütemänga lugõminõ osatäütjidega kyva helüga , selgestopmine ja ettekanmine klassih, koolih vai muijal.
255Lugeda setokeelseid artikleid ajalehes “Setomaa”, seal ilmuvaid luuletusi ja seto laste kirjutisi kogumikust “Mino Võromaa”.Seto keeleh kirodõdu palakõstõ lugõminõ aolehest “Setomaa”, seto keeleh kirodadu jutta ni laula lugõminõ kogomikust “Mino Võromaa”.
256Külastada pidevalt Setomaa ja oma valla kodulehekülge.Kaia´ kyk aig puutrih Setomaa ni uma valla lehekülge.
257Kirjutamine.Kirodaminõ.
258Setokeelse teksti järgi kava tegemine, selle sisukokkuvõte.Lühko kokkovõttõ tegemine teksti perrä.
259Setokeelse luuletuse kirjutamine.Setokiil´dse luulõtusõ kirodaminõ.
260Kirjand. Etteütlus.Kirodamine tõõsõ etteütlemise perrä vai kinmä teema kotsilõ umast pääst.
261Ümberjutustus.Teksti ümbre kirodamine ummi synnoga.
262Jutukese kirjutamine.Jutta kirodamine.
263Küsimustiku koostamine, selle järgi parema seto keelt ja kultuuri tundva õpilase väljaselgitamine klassis, koolis, koolide vahel.Küsümistõ tegemine ja taaperrä parõba seto kiilt ni kultuuri tunva opja löüdminõ umah klassih, umah koolih vai kogoni Setomaa kuule vaihõl.
264Setokeelsete ristsõnade, mängude ja teiste õppevahendite valmistamine.Setokiil´dside ristsynnõ tegemine ja är´ arvamine. Setokiil´dside mänga kokkopanmine. Klassi vai kooli aolehe numbrõ välläanmine seto keeleh.
265Setokeelse klassi või kooli ajalehe , seinalehe, stendi väljaandmine.Kirodada ummist ni uma kooli vai ka valla as´ost aolehele “Setomaa”. Ummi jutta vai laula saatminõ setokiildsidele ülekaemistele.
266Muud tegevused.Muu´ tegevüse´.
267Õppekäigud kohapealsetesse kultuuriinimeste elukohtadesse või pärimustega seotud kohtadesse.Tutvast saaminõ paigapäälidside kultuuriinemiste elo – ni tüükotsidõga, kotsõpääldside perimüste kotsidõga.
268Kohtumised Setomaalt pärit tuntud kultuuriinimestega.Kokkosaamise´ Setomaalt peri teedä´ inemistega.
269Osavõtt setokeelsetest üritustest: omaloominguvõistlustest, Seto muinasjutu päevast ,leelopäevadest. Osavõtt rahvalike või kiriklike külapäevade tähistamisest, esinemine nendel.Osavõtmine seto keeleh peetü as´jost: nigu umaluumise võistlusõ´, Seto muinasjutu päiv, leelopäiv; kävvä´ külapidosil (kirmaskidõl), niisaandõ kerigopühhil, sääl etteastminõ
270Värska Talumuuseumi külastamine pärimuskultuuri ( esemelise kultuuriga) tutvumiseks: taluarhitektuur, tööriistad, majatarbed, riided, kombed.Verska Seto Talomuuseumi põhalik tunmaopmine.
271Kaastöö ajalehele “Setomaa” oma kodukandi elu ning tegemiste tutvustamiseks.Saata ummi kirodusi aolehele “Setomaa” – kyk aig, tuuperäst õt umma kodokanti om vajja tõõstõlõ tutvast tetä´.
272Ühisüritused teiste Setomaa koolidega.Kokkosaamisõ tyistõ seto kuule opjidega.
273Osavõtt kodu- uurimuslikust tegevusest.Uuri uma kandi aolukku, panda ta kirja ni kynõlda tääst tyisilõgi.
2743.3. Õppesisu3.3. Opmisõ jüvä
275Keeleteadmised.Keeletiidmisõ´.
276Seto keele kujunemisest, naabrite mõjud.Seto keele saaminõ, naabrite´ mõjo tuu man.Keelelidse erijoonõ´, näide tutvast tegemine.
277Keeleliste iseärasuste tutvustus.Seto keele uurmisõst ni uurjist vanastõ ja parhilla´.
278Seto keele uurimisest ja uurijatest minevikus ning tänapäeval.Synno muutmine.
279Sõnade muutmine.Nimisyna´, näidõ käändmine.
280Nimisõnade ja nende käänamine.Umadussyna´, näide võrdlusastmõ´, käändmine.
281Omadussõnade võrdlusastmed ja käänamine.Arvsyna´.
282Arvsõnad: järg- ja põhiarvud.Asõsyna´.
283Asesõnad, nende käänamine.Näide käändmine.
284Küsimused, lausetes küsisõnade kasutamine.Küsüsyna´ ja küsümiste tegemine näidõga.
285Pöördsõnad.Püürdsyna´.
286Olevik ja minevik.Parhilla´ ja inne.
287Kõneviisid ja tegumoed.Kynnõviisi´.
288Eitav ja jaatav kõne.Tegomoodo´.
289Sagedamini kasutatavad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad.Sakõhybide tarvidõdu määr-, kaas-, sede- ja hüüdsyna´.
290Õpilaste kirjalike tööde analüüs.Opjide kirätõie keeleperäline ülekaetus.
291Rahvalooming (esemeline kultuur).Rahvaluudu (as´aline kultuur).
292Muinasmälestised : asulakohad, linnamäed ja pelgupaigad, kääbastikud, aarde- ja juhuleiud.Muinasao mälestüse´: asulakotsõ´, liinamäe´, kääbästiku´, varandusõ´ ja kogõmalda löütü´ as´a´.
293Hilisemad ajaloomälestised: Irboska kivilinnus, Petseri klooster, tsassonad.Illadsõba aoluumälehtüse´: Irboska, Petseri kluustri, tsässona´.
294Seto rahvariided.Seto rahvaryiva´.
295Naiste- ja meesterõivad.Naastõ- ni poissa ryiva´.
296Naabrite mõju rahvariiete arenemisel, seosed muinasaja riietusega.Naabridõ mõjo ryividõ man.. Muinasao ryivist.
297Ehted.Ehte´.
298Ehete rühmad: pea-, kaela- ja rinnaehted, käeehted. Muinasaja ehted.Ehtidõ rühmä´: pää-, kaala – ja rinnaehte´, kääehte´.Muinasao ehte´.
299Ehete areng, naabrite mõjud.Ehtide edesiminek, naabridõ mõjo´.
300Hõbeehted.Hõpõehte´.
301Seto sõlg.Seto sõlg.
302Tsaposkad.Tsaposka´.
303Seto ehituskunst.Seto ehitüse´.
304Taluhooned.Talohuunõ´.
305Suletud hoovid.Kinnidse´ hoovi´.
306Tsassonad ( külakabelid)Tsässona´.
307Käsitöö.Käsitüü.
308Tööriistad.Tüüriista.
309Enamlevinud käsitööharud.Rohkõba tettü tüü´ : potitegemine, kangakudamine.
310Toidud.Söögi´.
311Peo- ja igapäevatoidud.Ygapäävä- ja pidosöögi´.
312Igapäevaelu.Ygapääväne elo.
313Vene tsaaririigi koosseisus ja Eesti Vabariigis.Elo Vinne tsaaririigih. Elämine Eesti Vabariigih.
314Ühiskondlikud suhted, haridus, kultuur, organisatsioonid, probleemid.Umavaihõlise´ läbikäümisõ. Koolielo, kultuur, sel´tsi´.
315Maareform.Maamyytmine.
316Nimede panek.Priinimmi panminõ.
317Piirimaade Selts.Piirimaiõ Selts.
318Seltsid. Ühistud.Kunst. Tiatri. Seto Kuningriigipääväq. Kontrolljuun läbi Setomaa.
319Samuel Sommer.Samuel Sommer, Karl Ustav.
320Rahvaluule ( leelo, muinasjutud, pärimused, laulumängud).Rahvaluulõ (leelo, muinasjutu´, perimüse´, laulumängo´).
321Seto rahvalaulu omapära, selle vorm, temaatika.Seto rahvalaulu umaperä, ta vorm ja teema´.
322Leelo, itkud, laulumängud, tähtpäevalaulud jne.Leelo. Iku´. Laulumängo´. Tähtpäävälaulu´. Peko – luu´. Tõõsõ´.
323Seto kuulsamad lauluemad: Anne Vabarna, Hilana Taarka, Miku Ode , Martina Iro jt.Seto suurõ´ lauluimä´: Vabarna Annõ, Hilana Taarka, Miku Ode, Martina Ir´o, Pihlastõ Kreepa jt.
324J. Hurt ja “Setokeste laulud”.J.Hurt. “ Setokõistõ laulu´” I- III.
325V. Pino, V. Sarv ja P. Hagu- seto rahvaluule uurijad.Seto rahvalaula uur´ja´ : Veera Pino, Vaike Sarv ja Paul Hagu.
326A. Kalkun.A.Kalkun.
327Seto laulupeod ja leelopäevad.Seto laulupido´ ja leelopäävä´.
328Tuntumad rahvakultuuri ansamblid.Teedä´ koori´.
329Rahvapillid.Rahvapilli´.
330Seto kannel.Seto kannõl.
331Lõõtspill.Lyyts.
332Muinasjutud, koha- , kombe- ja isikupärimused.Muinasjutu´. Kotsõ-, kombõ- ja enemisõperimüse´.
333Seto naljandid.Seto nal´a´.
334Mõistatused.Mõistatusõ´.
335Rahvakombed.Rahvakombõ´.
336Pulmakombed.Pulmakombõ´.
337Matusekombed.Matusõkombõ´.
338Lapse sünniga seotud kombestik. Kombõ´ päält latsõ sündümist.
339Usuga seotud tavad.Usu- ni kerigokombõ´.
340Peretraditsioonid tänapäeval.Uma perre tähtpäävä´.
341Tähtpäevad.Tähtpäävä´.
342Kirikupühad.Kerigopühä´.
343Külapeod (kirmased).Küläpido` ( kirmaski´).
344Setokeelne kirjavara.Setokiil´nõ kirävara.
345Jakob Hurt “ Setukeste laulud”. Jakob Hurt ja “Setukeste laulud” I – III.
346Paulopriit Voolaine, tema tegevus.Paulopriit Voolaine, timä tegemise´.
347Schmalzi tegemised, setokeelne ansambe, setokeelne “Töganitsa Höödo…”.Schmalzi setokiil´ne kuur´, setokiil´nõ “Töganitsa Höödo…”.
348Jaan Sandra ( Sander) kui J. Hurda usinaim korrespondent seto muinasjuttude kogujana.Jaan Sandra (Sander), Hurda abilinõ seto laula korjamise man.
349”Kahrukõrvaga Ivvan”.“ Kahrukõrvaga Ivvan”.
350“Setu lugemik “, “Kodotulõ” .Seto lugõmik. Kodotulõ´.
351Paul Haavaoks ja tema luule.Paul Haavaoksa setokiil´nõ luulõ.
352Paul Hagu ja eepos “Peko”.Paul Hagu ja “Peko”, leeloantoloogia?.
353“Seto kodu lugu”.“ Seto kodu lugu”.
354P.Lehestik ja luule.P. Lehestiku luulõ.
355Setokeelne ajakirjandus.Setokiil´nõ aokirändüs. Aokirändüsõ algusõst.
356Ajaleht “Setomaa”.Aoleht “Setomaa”.
357Ilmar Vananurme luuletused ja jutud.I. Vananurmõ luulõtusõ´. Timä saamislugu.
358Võro – Seto tähtraamat.Võro- Seto tähtraamat.
359Õpilastööde kogumik “Mino Võromaa”.Opjide tüüdõ kogomik “Mino Võromaa”.
360Setokeelne näitekirjandus.Setokiildse näütemängo´.
361Kauksi Ülle ja “Taarka”.“Taarka”. Kauksi Ülle luulrtusõ´ (?).
362A. Kikkas.A. Kikkas.
363A.Hõrna koduloo teemalised kirjutised.A. Hõrna kodoluu teemalidsõ kirodusõ´.
364Leeni ja Heino Sõrmus. “Kelläga kahr “ ja Leeni Sõrmuse “Kadajanõ”.Leeni ja Heino Sõrmusõ “ Kelläga kahr” ja Leeni Sõrmusõ “Kadajanõ”.
365Seto – liikumine.Heränemisaig Setomaal.
366Eesmärgid.Iismärgi´.
367Huvi suurenemine oma keele, kultuuri ja mineviku vastu.Tahtminõ uuri´ umma´ kiilt, kultuuri ni kykkõ müüdalännnüt (?).
368Seto Kongressid. III Seto Kongress.III Seto Kongress. Setodõ järgmädse´ kongressi´.
369Kultuuriprogramm.Kultuuriprogramm.
370Setokeelsed raadiosaated, “Setomaa” pildialbum.Setokiil´nõ raadio. Pildialbom “Setumaa”.
371Vanemate Kogu.Vanõbidõ Kogo.
372Setomaa Valdade Liit.Setomaa Valdo Liit.
373Setomaa arendusseltsi ja Setomaa Sihtasutuse loomine.Setomaa Arõndusseltsi ja Setomaa Tsihtasutusõ luumine.
374Võro Instituut.Võro Instituut.
375Lõuna- Eesti keele ja kultuuriprogramm.Lõuna- Eesti keele- ni kultuuriprogramm.
376Seto Kultuuriprogramm.Seto Kultuuriprogramm.
377Leelopäevad.Leelopäävä´.
378Seto seltsid.Seto seldsi´.
379Värska Seto Talurahvamuuseum.Varska (?) Seto Talorahvamuuseum.
380Seto Kuningriigi päev.Seto Kuningriigi päiv.
381K. Eichenbaumi uurimus “Ku kavvas Setomaalõ seto rahvast jakkus”.K. Eichenbaumi uur´minõ “Ku kavvast Setomaalõ seto rahvast jakkus?”.
382Kodu – uurimine.Kodo- uur´minõ.
383Tuntumad kodu- uurijad ( ka õpilaste uurimuste juhendajad).Teedä´ kodo- uurja´.
384Loodushoid.Looduskaitsõ.
385Natura – alad.Natura- ala´.
386Setomaalt pärit tuntud inimesed.Setomaalt peri teedä´ inemise´.
3873.4. Õppetulemused3.4. Opmisõ tulõmusõ´.
388Õpilane:Opja:
389oskab lugeda korralikult seto kirjaviisis kirjutatut;myist kyrralikult lukõ´ seto kirja;
390oskab enam- vähem kirjutada teksti seto kirjaviisis;myist inäb- vähäb seto keeleh kirodada;
391teab seto keele erijooni ja kasutab neid oma kõnes, kirjas;tiid seto keele eriperrä, tarvidas tada umah kynnõh, kiräh;
392tunneb seto keele vormiõpetust;tund seto keele vorme;
393oskab seto keeles loetud või kuuldud materjale edasi jutustada;myist seto keeleh edesi kynõlda loedut vai kullõldut;
394tõlgib vabalt setokeelset teksti kirjakeelde ja vastupidi;tõl´ k ilosahe seto keelest eesti kiilde ni vastapide;
395oskab analüüsida klassikaaslaste setokeelseid kirjatöid;myist kynõlda seldsiliste setokiil´dsist kirätöiest;
396teab kodukoha kultuurimälestisi, oskab neid tutvustada seto keeles;tiid kodokotsõ kultuuriperändüst, myist tuust seto keeleh kynõlda;
397saab aru seto leelo omapärast, teab 2-3 tuntumat rahvalaulikut;saa arvo seto leelo umaperäst, tiid 2-3 lauluimmä´;
398tunneb kohalikke tähtpäevi, saab aru nende sisust ja oskab 2-3 kombestikust jutustada;tund kotsõpääldsit tähtpäivi, myist kynõlda näidõ kombist;
399tunneb uhkust omakandi keele, rahvariiete, kombestiku üle, tahab neid tutvustada ning säilimisele kaasa aidata;om uhkõ uma kodokandi keele, ryividõ, kommõtõ üle, myist näid alalõ hoita´ ja näüdädä tyisilõ;
400teab seto keeles kirjutatud trükiseid, loeb ajalehte “Setomaa”;tiid seto keeleh kirodadu raamadid, lugõ aolehte “Setomaa”;
401on võimeline peast esitama 2- 3 setokeelset luuletust.mpääst (?) 2-3 setokiildset luulõt;
402tahab aktiivselt osaleda seto kultuuri hoidmisel, arendamisel, säilitamisel.that (?) olla´ seto kultuuri alalõ hoitjast ja edesi viijast.
4033.5. Õppematerjalid3.5. Opmisõst vajja
4043.5.1. Õppekirjandus3.5.1. Oppõkirändüs
405Õpik ja töövihik õpilastele valmib 2007.a. sügiseks.Opmiseraamat ja tüüvihk opjilõ saa valmist 2007. a. sügüsest.
4063.5.2. Lisamaterjalid3.5.2. Tallõ mano viil
407Setumaa kogumik 1 – 3. 2003 – 2005.a.Setumaa kogumik 1 – 3. 2003 – 2005.
408Võro – seto tähtraamat. 1990 – 2007.a. ( 18 aastakäiku).Võro – seto tähtraamat. ( 18 aastakäiku).
409Võro Instituut. Toimõndusõq.Võro Instituut. Toimõndusõq.
410Ajaleht “Setomaa”. 1995 – 2007.a.Aoleht “ Setomaa”. 1995 – 2006.