Tekst nr: 90

1Pühad on möödas ja alanud on tavaline töönädal.Pühi' omma' otsah ja jälkina tulõ naada tüühü.
2Siiski mitte päris tavaline vaid imeline uus...Tõisildõ paistu-õi välläst midägi, a mi hindä siseh omma' vahtsõ märgotusõ'.
3Pikad pühad andsid loodetavasti kõigile meist võimaluse olla natukegi aega ka koos ISEENDAGA.Vast oll pikki pühi siseh aigu ja julgust hindäga plaani pitä.
4Vabastada ennast siginast-saginast, vaadata ettepoole, unistada.Egä lähä-õi kõik hõlahusõ tõtõs, nii ku märgotadus sai, a plaani pitä' om iks vaia.
5Mina sidusin oma soovi puu külge, andes sellele lõpliku lubaduse pingutada end samm-sammult oma soovi teostumise nimel.Ma köüdi uma' tasaligu'soovi' pailaga puu külge.
6Või on tänus kummargil nüüd juba kolmandat nädalat?Puu' koogutasõ' joba kolmandat nädälit tiiaki-õi, kas ikva' perrä vai tennäse'.
7Igatahes on see imekaunis.A illos om.
8Ja ühtlasi äratab suurimat aukartust looduse vägevuse ja haavatavuse ees.Ja väkev om loond umah väeh ja väetuseh.