Tekst nr: 85

1Karula rahvusparkKarula rahvuspark
2Võru keelesVõru keelen
3OtsiOtsi’
4Tere tulemast!Olõ’ terve’ tulõma!
5Hea külastaja, oled jõudnud Eesti kõige väiksema rahvuspargi - Karula rahvuspargi koduleheküljele.Hää küläline, olõt joudnu Eesti kõgõ vähämbä rahvuspargi – Karula rahvuspargi kodulehe pääle.
6Siit leiad huvitavat lugemist ja vaatamist paljude teemade kohta, kuid oma silm on siiski kuningas ja seepärast tasub kindlasti ka kohale tulla.Siist lövvät põnõvat lugõmist ja kaemist pall'udõ asju kotsilõ, a uma silm om iks kuning ja selle tasus kimmäle ka Sul hindäl siiä paiga pääle tulla’.
7Tutvu rahvuspargigaSaa’ rahvuspargiga tutvas
8Kaardil klikkides näed vaatamisväärsuse lühitutvustustKu klõpsat kaardi pääle, näet kaemist väärt kotussidõ lühkeist tutvustust
9MuistisMuistinõ asi
10Ajalooline hooneAoluulinõ hoonõ’
11LoodusobjektLuudusnättüs
12Karula rahvuspargi kontorKarula rahvuspargi kontor
13Ähijärve küla, Antsla vald, 66420 VõrumaaÄhijärve külä, Antsla vald, 66420 Võrumaa
14Tel/Fax 782 8350Telefon/faks 7828350
15karula@lk.eekarula@lk.ee
16Tehtud töödTettü tüü’
17ProjektidProjekti’
18UuringudUurmisõ’
19GaleriiPildi’
20KaardidKaardi’
21InfolehtTeedüsleht
22SisujuhtSisujuht
23KontaktidTüütäjä’
24LingikoguLingikogu
25LoodusLuudus
26Maastikuline liigestusMaastiku’
27Karula kõrgustiku suhtelised ja absoluutsed kõrgused pole suured.Karula korgustiku suhtõlidsõ’ ja tävvelidse’ korgusõ’ olõ-i suurõ’.
28Absoluutsete kõrguste vahe on 70 m (68 kuni 138m), kusjuures suurem osa territooriumist asub 75 kuni 100 m kõrgusel üle merepinna.Tävveliidsi korguisi vahe’ om 70 m (68 kuni 138 m) ja suurõmb jagu maad om 75 kooni 100 m üle merevii.
29Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebäsemõisa Tornimägi (137,8 m).Kaitsõala kõgõ korõmb mägi om Rebäsemõisa Tornimägi (137,8).
30Kuplistikest ja oosmõhnastikest väärivad eriti esile tõstmist Kaika kuplistik ja Ähijärvest lõunasse jääv ala.Mäekundõst ja säländüist omma’ tähtsämbä’ Kaika kundistu ja maa’ Ähijärvest lõunõ puul.
31Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega.Karula perändüskultuurmaastik om mitmõ aastasaa joosul inemise tegemiisi mõol tekkünü maastikutüüp, kon hajovalla talo’ vaihtõlõsõ’ nurmõsiilõ, mõtsasaari, suulaikõ ja hainamaiõga.
32Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval. Kuplitel paiknevat metsa ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa.Maastiku vällänägemine om tan sääntses lännü maa-arimisõ peräst: mõts om hariligult äkiliidsi mäki otsan (nn. mõtsakübärä’) vai äkiliidsi pervi pääl ja ümbre mõtsa om tsõõrin nurm vai hainamaa.
33Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad.Tasatsõmba’ mäekese’, miä maa-arimisõs kõlbase, omma’ lakõ’.
34Nõlvadel on kujunenud kuni 1,5 meetri kõrgused künniterrassid.Mäekülgi pääle omma’ tekkünü kooni 1,5 miitre korgudsõ’ künnüperve’.
35Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad enamasti soometsad või -heinamaad.Mäekuntõ vaihõl orgõ seen omma’ inämbüisi suumõtsa’ vai niidü’.
36Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses.Perändüskultuurmaastiku’ jääse’ inämbüisi rahvuspargi põh'apoolitsõlõ jakku Rebäsemõisast Iiperäni (Jõõperäni) ja Karkkülä nukka.
37Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on küüditamise ja ala metsastumise tulemusel samahästi kui hävinenud. Tinu-Peräkonnu nukast omma’ umal aol inemise’ är’ kiudutõdu’, sinnä’ om mõts pääle kasunu ja pia kõik perändüskultuurmaastiku’ omma’ är’ häönü’.
38Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast.Perändüskultuurmaastikkõ all om põra umbõs 30% rahvuspargi maast.
39Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega.Karula luudusmaastikun omma suurõ’ mõtsa’ üten järvi ja soiõga.
40Karulas on  Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride.Karulan om Lõunõhummogu-Eesti kõgõ suurõmb mõts, miä küünüs kavvõlõ rahvuspargist välläpoole.
41Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses. Tüüpiline luudusmaastik om rahvuspargi lõunõjaon ja ümbre Õdri järve ja Kaugjärve.
42Loodusmaastikega ala hõlmab umbes 70% rahvuspargi territooriumist. Luudusmaastikkõ all om umbõs 70% rahvuspargi maast.
43Peamised maastikke ohustavad tegurid on traditsioonilise maakasutuse vähenemine, ebaseaduslik maavarade kaevandamine, intensiivne maaparandus ning metsa- ja põllumajandus.Maastikkõ ohustasõ päämidselt traditsioonilidsõ maa-arimisõ veitüsjäämine, säädüsevastalinõ ruusakaibmine, ülearvu kõva maaparandus ja mõtsa- ja põllumajandus.
44Nende ohtude vältimiseks on vajalikud järgmised tegevused: maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine.Naide häti iist piät maastikkõ hoitma, piät perrä kaema, et ehitämise ja kaibmisõ man säädüisist kinni’ peetäs, piät maastikkõ uurma ja kaardi pääle pandma.
45VeestikVii’
46Karula veedKarula vii’
47Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi; 40 neist jääb rahvuspargi alale.Ku ijäaolinõ ijä är’ sulasi, tekkü Karula kuntõ vaihõlõ hulga järvi; naist 40 jääse rahvuspargi maiõ pääle.
48Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda.Põh'apoolidsõ’ Karula järve’ omma’ Korgõ-Eesti rammulidsõ viiga (rohketoitelised) järve’.
49Kuplites sisalduvas moreenis on karbonaatseid kivimeid, mistõttu vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule.Mäekuntõ seen olõvan moreenin om karbonaatliidsi kivve, selle om vii seen hulga mineraalõ. Vesi om tan kas neutraalsõ vai veidü’ alusõlidsõ toimõga. Tenu kõgõlõ taalõ või järvist löüdä’ hulga väega mitmõsugumast ellu.
50Lõunapoolsed Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu-Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda.Lõunapoolidsõ’ Harglõ oru piirkunna järve’ omma Lõunahummogu-Eesti laiha ja põrmudsõ viiga (huumustoitelised) järve’.
51Karula järvede ühisjooneks võib pidada enamiku järvede väikest sügavust, mis loob eeldused taimerohkuseks ja kinnikasvamiseks.Karula järve’ omma’ inämbüisi madala’ ja viihaina täüs ja tüküse’ kinni’ kasuma.
52Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18 m).Karula rahvuspargi kõgõ suurõmb järv om Ähijärv (176 ha) ja kõgõ süvemb om Savijärv (18 m).
53Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele.Järvi ohustasõ inemiisi ülearvu käümine, vii tsolkminõ, vii korgusõ muutminõ, rüüvpüüdmine ja järvi viirde huunidõ ehitämine.
54Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit.Naidõ häti vasta saa api, ku laskõ’ järvi manu veidemb inemiisi, lõpõta’ är’ vii tsolkminõ, häötä’ mõnõst paigast är’ majaja’ (kopra’), kaia’ majju ehitämise perrä ja ütteluku kontrolli’ järvi saisukõrda.
55Vooluveekogud on Karula rahvuspargis väikesed, sest rahvuspark asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal.Jõõ’ ja oja’ omma’ Karula rahvuspargin tsill'ukõsõ’, selle et rahvuspark om Eesti üten tähtsämbän viilahkmõkotussõn.
56Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda.Haabsaarõ (Rännä) oja rahvuspargi põh'apoolitsõn jaon käü Võrtsjärve (Peipsi) vesikunna ala.
57Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu.Võrtsjärve joud Haabsaarõ oja vesi Ärnu jõkõ ja säält edesi Väikut Imäjõkõ piten.
58Ülejäänud rahvuspargi territoorium jääb Liivi lahe vesikonda.Kõik muu’ rahvuspargi maa’ jääse’ Liivi lahe vesikunda.
59Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel-ojadel ühendus Koiva jõe kaudu.Liivi lahtõ joudva rahvuspargist välläjuuskja vii Koiva jõkõ piten.
60Koivasse suubuvad otse rahvuspargi läänepoolmikult algav Laanemetsa oja ja idapoolmikult (Sibula järvest) lähtuv Mustjõgi.Õkvalt Koiva juuskva’ rahvuspargi õdagupoolõ päält Lannamõtsa oja (Verioja) ja hummugu puult (Sibula järvest) pääle nakkav Mustjõgi.
61Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke.Harglõ ja Ahli jõõ’, miä nakasõ’ pääle lõunõ puult, juuskva’ Mustajõkkõ.
62Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke.Silla (Labassaarõ) oja ja Arujõgi (Räü oja) juuskva’ ummakõrda Harglõ ujja. Ubajärve oja, miä nakas Ubajärvest, juusk Ahli jõkkõ ehk paigapäälse nimega üteldült Urga.
63Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse.Kõgõ suurõmb oht jõkilõ ja ujjõlõ om vii tsurkminõ. Tuu ärhoitmisõs tulõ perrä kaia’, et kiäki es lasknu jõki ja ujjõ sisse umma tsolgivett.
64MetsadMõtsa’
65Metsad katavad üle 70% kaitseala kogupindalast.Mõtsu all om päält 70% kõgõst kaitsõala maast.
66Karula rahvuspargi metsades on eristatavad kolm piirkonda: Karula rahvuspargi mõtsa’ või jaeda kolmõ esisugumastõ jakku:
671. Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond.1. Põh'apoolinõ madalidõ kuntõga palu- ja laanõmõtsa jagu.
68See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste  erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest.Taa om üts suur, üteline mõtsajagu, kon kasvukotussõ pall'u ei vaeldu’ ja elukundõ (koosluste) vaihõ’ tulõva’ päämidselt mõtsu esisugutsõst vannusõst.
692. Poolkaarjalt läänest itta ulatuv Rebäsemõisa–Mähkli–Kaika–Jõeperä piirkond, milles  on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madalsoometsad.2. Puulkaarin õdagu puult hummugulõ küünüs Rebäsemõisa-Mähkli-Kaika-Iiperä (Jõõperä) piirkund. Sääl omma’ inämbüisi mäki otsan arumõtsa’ ja mäki vaihõl lagu- ja hainasuumõtsa’ (kõdu- ja madalsoometsad).
70Tegemist on pärandkultuurmaastikuga, mis on olnud pikaajalise inimmõju all ning paljud kooslused on tekkinud just selle tagajärjel.Taa om perändüskultuurmaastik, miä om olnu kavva aigu inemise mõotusõ all ja mitmõ’ elukunna’ ommaki tegünü’ õnnõ tuuperäst.
71Metsad kasvavad peamiselt väikeste saartena kuplitel või nende nõlvadel ning on liigendatud põldudest ja niitudest. Mõtsa’ kasusõ’ tan inämbüisi jupildõ mäekuntõ otsan vai pervi pääl. Mõtsu vaihõl omma’ nurmõ’ ja niidü’.
723. Lõunapoolne  metsamassiiv, mille peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide muutlikkus ning suurem loodusmetsade osakaal.3. Lõunõpoolitsõn mõtsajaon om väega muutlik maakuju (reljeef), sääl om inämb esisugumaidsi mõtsasortõ ja suurõmb luudusmõtsu osakaal.
73See piirkond hõlmab peaaegu poole kogu rahvuspargi territooriumist, seal paiknevad kaitseala ainuke loodusreservaat (Pautsjärve) ja suurem osa sihtkaitsevöönditest.Taaha jakku jääs pia puul kõgõst rahvuspargi maast. Tan om kaitsõala ainukõnõ luudusreservaat (Pautsjärve) ja inämbüs tsihtkaitsõvöid.
74Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel.Luudusmõtsa’ omma’ tan alalõ vaihtõlõja maakuju peräst, miä tege mõtsu majandamisõ rassõs.
75Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad.Mõtsasordõst om tan kõgõ inämb palumõtsa, üleminekisuu- ja samblõsuumõtsa (siirdesoo- ja rabametsa).
76Lubjarikkal moreenil kasvavad Karulale omased sürjametsad.Lubjadsõ moreeni pääl kasusõ’ Karulalõ umadsõ’ kundimõtsa’ (sürjametsad).
77Sürjametsad kasvavad enamasti pärandkultuurmaastike kuplitel, kus muld on karbonaadirikas ja läbikuivav (Liinamägi, Kirsimägi, Ala-Tino, Haukamäe, Ähijärve loodekallas jt.).Kundimõtsa’ kasusõ’ inämbüisi perändüskultuurmaastikkõ mäekuntõ otsan, kon maa om kuiv ja lubjanõ (Liinamägi, Kirsimägi, Ala-Tinu, Haukamägi, Ähijärve põh'aõdaguviir jt).
78Salumetsad kasvavad väga viljakatel aladel.Variku’ (salumetsad) kasusõ’ väega hää maa pääl.
79Need on aga enamasti üles haritud ja seetõttu esineb salumetsi tükati järsematel nõlvadel.Sääne maa om inämbüisi üles arit, selle om varikit jäänü’ alalõ õnnõ jupildõ äkilidsembide mäepervi pääle.
80Põllumajandusmaade metsastumisega hakkavad  salumetsa kooslused taastuma.Nurmi mõtsakasumisõga nakas varikit jäl’ manu tulõma.
81Rahvuspargis esinevad salumetsad Rebäsemõisa ümbruses (Tornimägi, Hallimäe lõunanõlv, Liinamägi, Haukamägi jt.).Rahvuspargin om varikit ümbre Rebäsemõisa (Tornimägi, Hallimäe lõunõkülg, Liinamägi, Haukamägi jt).
82Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel.Hainasuumõtsa’ ja mudaskunnu’ (madalsoo- ja lodumetsad) omma’ keskmädselt vai häste laonu turbakihi pääl.
83Madalsoid on vähe säilinud, kuna mitmed alad on raadatud heinamaaks ning osa on kuivendatud.Hainasoid om veidü’ alalõ jäänü, naid om pall'u niidüs raot ja ütsjagu är’ kuivõndõt.
84Väärtuslikumad ja kuivenduse mõjuta madalsoometsad  esinevad peamiselt Ähijärvest läände ja lõunasse jäävatel aladel (Sikksaare, Külmalätte-Kolga-Tammemäe vaheline ala, Plaagi-Kogrejärve vahemik jt.).Väärtüsligumba’ ja kuivõndusõst putmalda hainasuumõtsa’ jääse’ Ähijärvest õdagu poolõ ja lõunõhe (Sikksaarõ, Külmälättekolga ja Tammõmäe vaihõl, Plaagi ja Kogrõjärve vaihõl jt.).
85Lodumetsi esineb rahvuspargis läbivoolulistes lohkudes väikeste puistutena Liivalumbi ja Aruküla-Labassaare sihtkaitsevööndites.Mudaskundõ om tsill'ukõisi saari viisi Liivalumbi ja Arukülä-Labassaarõ tsihtkaitsõvöie tsopõn.
86Metsade kaitserežiim rahvuspargi erinevates vöönditesMõtsu kaitsõkõrd rahvuspargi vöie perrä
87Kogu Karula rahvuspark on jagatud vöönditeks ning igal vööndil on  kindel funktsioon.Terve’ Karula rahvuspark om jaet vöies ja egän vüün om uma kimmäs kaitsõkõrd.
88Loodusreservaadis toimub metsade looduslik arenemine ning välistatakse igasugune inimese sekkumine metsa arenguprotsessi.Luudusreservaadin eläs luudus umma ellu ja sääl lubata-i inemisel sukugi mõtsaellu sekä’.
89Sihtkaitsevööndi metsade kaitse eesmärgiks on säilitada või taastada seal kujunenud looduslikke ja poollooduslikke kooslusi.Tsihtkaitsõvüü mõtsu kaidsõtas naidõ luudusliidsi vai puulluudusliidsi elukundõ hoitmisõs.
90Vastavalt koosluste kaitse eesmärgile võib eristada  looduslikule arengule jäetud vööndeid ja hooldatavaid vööndeid, kus lähtuvalt kaitse-eesmärgist on lubatud puu- ja põõsarinnet harvendada.Elukundõ kaitsõtsihi perrä või vaiht tetä’ luuduperi kasuma jäetüisil kotussil ja sääntsil kaitsõvöil, mink iist inemine huult kand ja kon kaitsõtsihi perrä om lubat mõtsa puu- ja puhmarinda harvõmbas raku’.
91Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndi metsi iseloomustavad puude kõrge vanus, loodusmetsadele omane mitmekesisus, sealhulgas haruldaste ja kaitstavate liikide elupaikade või kasvukohtade ning haruldaste metsakoosluste esinemine.Karula rahvuspargi tsihtkaitsõvüü mõtsa’ omma’ vana’, kirivä luudusõga mõtsa’. Sääl om esieräliidsi harvõ ja kaitsõalutsidõ kasvõ kasvukotussit ja eläjide elupaiku ja ainuliidsi mõtsaelukundõ.
92Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ja pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa.Piiranguvüü om kaitsõala tuu jagu, midä pruugitas majanduslikult ja hoiõtas ku perändüskultuurmaastikku.
93Piiranguvööndi metsad on maastikupildile omane element, millel on majanduslik väärtus ning mis tasakaalustavad võimalikku majandustegevusest lähtuvat kahjulikku mõju loodusmetsadele.Piiranguvüü mõtsa’ omma’ maastikupildi kimmäs ja umanõ jagu, näil om majanduslinõ väärtüs ja nä hoitva’ tasakaalun tuud halba mõjju, miä majandamisõst luudusmõtsulõ tulla’ või.
94Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused.Kõgõ suurõmba’ ohu’ mõtsule omma’: ülearvu mõtsaraguminõ, võlss mooduga ja võlss aol mõtsa vällävidämine, mõtsapalamisõ’, kuivõndaminõ ja üleujutusõ’.
95Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust.Häti ärhoitmisõs tulõ perrä kaia’, et mõtsaga käüdäs ümbre luuduskaitsõ säädüisi piten, tulõ osta’ erämõtsu riigi umandustõ, panda’ kaardi pääle ja är’ tähüstä’ viivõtukotusõ’ mõtsan tulõ kistutamisõs, opada mõtsaumanikkõ ja näile teedüst anda’, pitä’ piiri maaparandusõl ja majajil.
96Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitserežiim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele.Mõtsu kaitsõs tulõ egäle mõtsalõ panda’ pääle uma kaitsõkõrd, tuuperrä, ku harva ja ohun mõtsatüübiga om tegemist.
97Sood ja rabadSuu’
98Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%.Karula rahvuspargi maast om soid 6%.
99Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Suurõmba’ suu’ omma’ Äestämise suu, Arukülä ja Pautsjärve suu.
100Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust.Ligi kats kolmandikku rahvuspargi soist omma’ tegünü’ järvi kinnikasumisõst.
101Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades.Kõgõ inämb om järvist tegünüisi soid kundistikkõ piirkunnan.
102Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel.Ka pikäkundimaa (oosmõhnastiku) soist omma’ üle poolõ tegünü’ järvi kinnikasumisõst.
103Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine.Tasadsõ maa pääl omma’ suu’ tulnu’ maisõmaa suustumisõst.
104Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid.Mõnõn paigan om suuri mäki äkiliidsi pervi pääl ka lättesoid.
105Enamasti on järveline ja maismaaline soostumine toimunud paralleelselt: järve soostumisel tekkinud soo on laienenud ka mineraalmaale.Inämbüisi om järveline ja maisõmaa suustuminõ käünü samal aol: järve kinnikasumisõst tegünü suu om kasunu maisõmaa pääle edesi.
106Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood.Hainasoist tasus nimmada’ Ähijärve õdaguveere, Väiku-Apja, Palu-tagudsõ ja Kaugjärve lõunõõdaguveere suud.
107Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel.Hõds'usuu’ omma’ Õdri järve, Kaadsijärve, Küüdre järve, Viitka järve jt. järvi veeren.
108Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo.Ainulinõ om lättesuu Ähijärve põhaõdagukaldõ pääl.
109Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt.Suurõmba’ samblõsuu’ omma’ Äestämise suu, Sikksaarõ suu, Saarjärve samblõsuu, Küünimõtsa suu, Tiganiku suu jt.
110Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood.Karula maiõ kõgõ esierälidsembä’ ni ainulidsõmba’ omma’ mäekuntõ vaihõlõ järvist tegünü’ väiku’ suukõsõ’.
111Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine.Ligõhilõ mailõ omma’ ohus viikorgusõ muutminõ, inemiisi ülearvu käümine, ülearvu mõtsaraguminõ ja innembi niidetüide suuniite võssukasuminõ.
112Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Naidõ ohtõ ärhoitmisõs piät hoitma õigõt viikorgust. Tuu jaos tulõ silm pääl hoita’ maaparandustöil ja pitä’ piiri majajil.
113Looduslikud järvikud ehk lontsikudLuuduslidsõ’ lumbi’ vai londsiku’
114Lontsikud on Karulale tüüpilised väikeveekogud.Londsiku’ omma’ Karulan hariligu’ väiku’ viikogu’.
115Lontsik on taimestikust läbi kasvanud, umbes  meetrisügavuse püsiva vee ja omanäolise elustikuga väike veekogu.Londsik om hainast läbikasunu, umbõs miitre süväüse vii ja ummamuudu elustikuga tsill'ukõnõ viikogu.
116Lontsikud asuvad liigestatud reljeefil vettpidava põhjaga sulglohkudes.Londsiku’ omma’ vaihtõlõja maakujo pääl vettpidävä põh'aga lohkõn.
117Aja jooksul saavad neist tõenäoliselt pisisood.Hariligult saava’ naist aigupiten väiku’ suukõsõ’.
118Lontsikud on olulised kahepaiksete elu- ja kudemispaikad.Londsiku’ omma’ katõpaigaeläjide (kahepaiksete) tähtsä’ elu- ja kudõnõmiskotussõ’.
119Lontsikute säilimist ohustavad sobimatud süvendustegevused ja kuivendamine.Londsikilõ om ohus sündmäldä süvendämine ja kuivõndaminõ.
120NiidudNiidü’
121Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud (Köstrejärve, Rebasemõisa-Madsa, Lajassaare, Kaika-Sibula jt.), sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud (Kaika-Jõeperä, Sibula, Mähkli-Viitka jt.).Karula rahvuspargi niidü’ omma Lõuna-Eestin hariligu’ paluniidü’, kuiva’ ja likõ’ maaniidü’ (pärisaruniidud) (Köstrejärve, Rebäsemõisa-Madsa, Lajassaarõ, Kaika-Sibula jt), sh. kaldõniidü’ (sürjaniidud), sordivaesõ’ suustunu’ niidü’ ja suuniidü’ (Kaika-Iiperä (Jõõperä), Sibula, Mähkli-Viitka jt.).
122Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga.Niidü sort olõnõs är maast ja maakujost.
123Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on  sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine.Korõmbidõ mäki otsan ja pervi ülembän jaon omma’ sagõdalõ paluniidü’, mink tegünemist om tugõnu ka maa ärhuhtminõ (erodeerumine).
124Paluniitu ja kuiva maaniitu nimetatakse Karulas harilikult söödüks.Paluniitü ja kuiva maaniitü nimetedäs Karulan hariligult söödüs.
125Küngaste nõlvadel levivad kuivad  pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud.Mäekuntõ pervi pääl omma’ kuiva’ maaniidü’ ja mäealutsin likõ’ maaniidü’.
126Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veerežiimist niisked pärisaruniidud, soostunud või  sooniidud.Lohkõn ja orgõ seen võiva’ olla’ likõ’ maaniidü’, suustunu’ vai suuniidü’.
127Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel.Suuniidü’ omma’ hariligu’ ka järvi veeren.
128Poollooduslikke niidukooslusi on rohumaade hulgas võrdlemisi vähe, sest põldheinakasvatus muutus  Lõuna-Eestis  üldlevinuks juba üle 100 aasta tagasi.Puulluudusliidsi niidüelukundõ om küländ veidü’, selle et nurmõhainakasvatus sai Lõunõ-Eestin tävveste hariligus jo päält saa aasta tagasi.
129Endistele niitudele  on  rajatud metsakultuure, osa neist on võsastunud, osa kasutatakse endiselt heina- või karjamaana.Innembiidsi niite pääle om pant mõts kasuma, ütsjagu niite omma’ võssu kasunu’, üttejaku pruugitas iks viil haina- vai kar'amaas.
130Suhteliselt rohkem on säilinud niiskeid pärisaruniite, sooniite ja soostunud niite, kuid endised ulatuslikud sooheinamaad (Apja soos, Pehmejärve ümbruses, Haanja soos jm.) on muutunud madalsoometsadeks. Inämb om alalõ likõmbit maaniite, suuniite ja suustunuid niite, a inneskidse’ suurõ’ suuhainamaa’ (Apja suun, Pehmejärve ümbre, Haanja suun jm.) omma’ mõtsa kasunu’ ja muutunu’ hainasuumõtsas.
131Fragmentidena leidub  ka  nõmmeniite.Lövvüs ka liivaniidüjupikõisi (nõmmeniit).
132Ähijärve idakaldal on taastatud puisniit.Ähijärve hummugukaldõ pääl om kõrda tett puiõga niit.
133Mustajõe luhal Jõepera piiranguvööndis on ainus rahvuspargis asuv lamminiit.Mustajõõ veeren Iiperä (Jõõperä) piiranguvüün om rahvuspargi ainukõnõ jõõluht (lamminiit).
134Niite ohustavad maahoolduse puudumise tagajärjel tekkiv võsastumine ja taimkatte liigilised muutused, väetamine, üleskündmine, veerežiimi muutused ja vähene looduskaitseline teadlikkus kohalike elanike hulgas.Niidele omma’ ohus võssukasuminõ ja hainasortõ ärmuutuminõ, väetämine, üleskündmine, viikorgusõ muutuminõ ja paigapäälitside inemiisi halv luuduskaitsõ tundminõ.
135Niitude säilimiseks on vaja tagada tähtsamate niitude hooldamine ning kohalike elanike koolitamine.Niite alalõhoitmises om vaia tähtsämbide niite iist huult pitä’ ja paigapäälitsit inemiisi koolita’.
136TaimedKasvu’
137Karula rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime.Karula rahvuspargist om löüt 431 esisugumast suunkasvo (soontaime).
138Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38.Puu- ja puhmarinna sortõ om löüt kokko 38.
139Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu.Naist omma’ kaitsõaludsõ’ küüvits (näsiniin) ja künnäpuu.
140Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393.Puhma-hainarinna sortõ om löüt kokku 393.
141Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp.Eesti kaitsõalutsit sortõ om nimekirän 30, naist Eesti Vereva Raamatu sortõ om löüt 8: balti sõrmkäpp, tähniline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, suuhiilakas, tui-tähtpää ja tsill'ukõnõ vesikupp.
142Eestis väga haruldase liigi – harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas.Eestin väegä harva harulidsõ võtmõhaina üts kolmest teedä’ kotussõst om Karulan.
143Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. Harvõlõ kasvõlõ om ohus suur sõkminõ, ülearvu varju vai sis valgusõ kätte jäämine ja lubamalda üleskakminõ.
144Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar.Karula rahvuspargist om löüt 140 samblõsorti, Eesti Verevä Raamatu sortõ om kirjä pant 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läükvä kurdsirbik, kolmis-tahuksammõl, sulgjas õhik, suusammõl ja Ruthe põikkupar.
145Inimpelglikke samblaliike on leitud 26.Inemisepelgäjit samblõsortõ om löüt 26.
146Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas.Samblilõ omma’ ohus õhu ärtsurkminõ, ülearvu suur sõkminõ, mõtsapalaminõ ja tuu, et mõtsan om liiga veidü’ määnüisi puid.
147SeenedSeene’
148Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt.Karulan om siini veidü’ uurit, a iks om tast löüt põnõvit ja harvõ siini: hall kärbläsesiin, paiuvahelik, lepä-kärbläsesiin, pipõrvahelik, kuldvahelik, lõhnav makõsiin, hall torusiin, suu-punalehik, mitund sorti eba-viinuttõ ja võlvnutt.
149Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks.Mitmit tindikusortõ ja josserandi harisirmikut om tan löüt Eestin edimäst kõrda.
150Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol.Seenile om ohus mõtsu puhastaminõ kujunuisist ja määnüisist puist ja maa lahkmine mõtsa välläveoga.
151LoomastikEläjä’
152PutukadMutigu’
153Rahvuspargis elavate putukate uuringute andmed on praegu kasinad.Rahvuspargin elävit mutikit om seeni’ veidü’ uurit.
154Seni on leitud 13 liiki kimalasi, millede seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast.Om löüt 13 sorti kimalaisi, näide hulgan om küländ pall'u 2. kaitsõkatõgooria alust Schrencki kimalast.
155On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 – palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane  – on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Om teedä’ 9 sorti mõtsakuklaisi, naist 4 – palukuklanõ, arukuklanõ, kahrukuklanõ ja liivakuklanõ – omma’ kaitsõ all ja Eesti Verevän Raamatun.
156Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest.Rahvuspargi palukuklaisi pesä’ omma’ esierälidse’ innekõkõ uma suurõ elujovvu ja väega suurõ maa-aludsõ jao poolõst.
157Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega.Mutigu’ saava’ ellä’ õnnõ sis, ku püsüse’ alalõ esisugumadsõ’ elupaiga’.
158Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine.Kuklaisi ähvärdäs ka pessi lahkminõ.
159Limused ja kaanidLimussõ’ ja püdälä’
160Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik.Karula vessi seen eläs 11 sorti karpõ, naist ohku järvekarp om Eesti Verevä Raamatu sort.
161Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes.Kõgõ laembalt om löüdä’ suurt järvekarpi, kiä eläs inämbüisi säändsin järvin, kon om pall'u kallu.
162Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes.Tõsõs om peris hulga piklikku jõõkarpi, kedä võit löüdä’ jõki rahuligu vooluga kotussin ja liivadsõ põh'aga järvi seen.
163Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Kiiljat jõõkarpi lövvüs Ähijärven, Mikilä järven ja Köstrejärven.
164Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid.Tikõ om löüt 17 sorti, naist lumbi-keeristigu, keeris-lapiktigu ja mäntlitigu omma’ Eesti Verevä Raamatu sordi’.
165Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu.Makõviitikõ om inämb hainatsin järvin. Pia egäst järvest võit löüdä’ järve-imätiku, muakikast ja sarvtiku.
166Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves.Kõgõ inämb teosortõ om väega hainakasunun Köstrejärven.
167Kaane on Karulas teada kahte liiki.Püdälit (kaane) om Karulan teedä’ kattõ sorti.
168Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik.Naist apteegipütäl om tõõsõ kaitsõkategooria sort.
169Köstrejärvest on leitud pisikaani.Köstrejärvest om löüt tsill'ukõist püdälät.
170Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes.Limussilõ mõos väega, ku viikogu sais lätt halvõmbas.
171Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse.Viiellu mõotas ka vette ilma lubalda vahtsidõ kallu sissetuuminõ.
172Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.Apteegipüdälä alalõjäämisele või ohus olla’ timä püüdmine tohtõrdamisõ jaos.
173Kalad ja jõevähkKala’ ja jõõvähk
174Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid.Karula kala’ omma’ nuusama’, miä muialgi Eesti siseviin.
175Kokku on siit leitud 21 liiki kalu.Kokko om tast löüt 21 sorti kallu.
176Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger, trulling ja angerjas.Kõgõ hariligumba’ omma’ ahhun, särg, haug, kogõr, linnas, harvõmba’ omma’ kusk (kiiss), latik, viidik, ruusärg, hõpõkogõr, trulling ja angõrjas.
177Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula kala’ omma’ suurõltjaolt nuusama’, miä Väikun Imäjõõn ja Koiva jõgikunna Mustanjõõn.
178Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas.Karula vessi seen eläs kolm Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtut kalla. Nuu’ omma’ kivijürräi (hünk), imändäkala (lodjakala) ja kiidsakala (eesti keelen hink, võldas ja vingerjas).
179Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale. Naidõ kallu kaitsminõ olõ-i tähtsä ütsindä Eestile, a tervele Õuruupalõ.
180Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse.Mõnõst viikogust võit löüdä’ ka jõõvähkä, a võrrõldõn innembidse aoga om jõõvähkä jäänü õnnõ ütsikide järvi sisse.
181Varem on vähk elanud Papijärves, Rebäsejärves, Suures Pehmejärves, Kallete ja Savijärves, Viitkä- ja Linnajärves, Saarjärvedes ning peaaegu kõigis püsiva vooluga ojakestes ja kraavides.Innembi om vähk elänü Papijärven, Rebäsejärven, Suurõn Pehmejärven, Kallõtõ järven ja Savijärven, Viitka järven ja Liinajärven, Saarjärven ja pia kõigin püsüvä vooluga ojakõisin ja kraavõn.
182Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine. Kallu saisu tege kehvembäs ja jõõvähki vähändäs püügikõrra rikminõ, võlss püügihulga’ ja -ao’, tõvõpuhahusõ’ ja vii tsolkminõ.
183Kahepaiksed ja roomajadKatõpaigalisõ’ ja ruumaja’
184Kahepaikseid on leitud rahvuspargist 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. Katõpaigaliidsi eläjit om rahvuspargist löütü säidsend sorti. Tan väega harilik muakunn om Eesti Verevän Raamatun ja timä kaitsminõ om tähtsä kõgõn Õuruupan.
185Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik,  arvukaim neist on viimane.Ruumajit om Karulan teedä’ kolmõ sorti: rästik, vasklanõ ja arusisalik, naist viimäst om kõgõ inämb.
186Lisaks nendele on kohatud ka nastikut.Päält naidõ om nätt ka nastikut.
187Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal.Katõpaigaliisilõ ja ruumajilõ omma’ suurõmbas ohu inemiisi ull'us ja naidõ eläjide nimme häötämine, umapääd kallu viikokku laskminõ ja viikogu iist hoolõpidämine võlss aol.
188LinnudTsirgu’
189Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki.Karula rahvuspargin om kirjä pant 157 sorti tsirkõ.
190Aastatel 1991–2000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg.Aastil 1991–2000 om esieräliidsist kaitsõalutsist tsirgõst kimmäs pesätäjäs kirjä pant kalakodask, väiku-kunnakodask ja must toonõkurg.
191Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Pesitellä’ või ka maakodask.
192Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 5–7 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil.Kalakodaski kogukund Karulan om üts Eesti suurõmbit: 5–7 paari (10% Eesti kalakodassist) pesätäs rahvuspargi maiõ pääl.
193Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja  metsa raiumine pesitsuspiirkonnas.Kalakodassilõ ja mustõlõ toonõkurgilõ om ohus pesätämise aol segämine, söögi veitüsjäämine ja pesä lähküst mõtsa raguminõ.
194Väike-konnakotkaste arvukus rahvuspargis on vahemikus 2-4 paari.Väikeisi kunnakodassit om rahvuspargin 2–4 paari.
195Konnakotkaste arvukuse tõusuks on vajalik hooldatavate rohumaade ja sobivate pesapaikade olemasolu.Näide manutulõkis om vaia inämb niidetävit hainamaid ja kõlbuliidsi pesäkotussit.
196Must-toonekure arvukus piirkonnas  on stabiilselt 4–5 paari, neist 2–4 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil.Mustõ toonõkurgi arv Karula kandin om olnu 4–5 paari, naist 2–4 pesätäse’ rahvuspargi maa pääl.
197Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas.Rüärääke om Karulan Eesti keskmädsega võrrelda pall'u.
198Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik.Rüärääk om rahvuspargi niite kõgõ parõmb indikaatri-tsirk. Ku lövvüs näid, om niidüelu kõrran.
199Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni.Räägele om ohus niite võssukasuminõ ja niitmäldä jäämine.
200Oluliselt vähenenud metsamajanduslik häirimine on soodustanud mitmete metsalindude (kolmvarvas-rähni, valgeselg-kirjurähni, õõnetuvi, metsise jt.) arvukuse tõusu.Hulga veidembäs jäänü mõtsaraguminõ om mitmidõ mõtsatsirkõ (kolmvarbas-hähnä, valgõsälg-kirrivhähnä, oosõtuvi, mõtussõ jt.) arvu nõstnu.
201Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7–12 paari.Rahvuspargin piät hoitma suukurgõ, kedä pesiteles tan 7–12 paari.
202Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine.Suukurõlõ om kõgõ suurõmbas ohus pesätämise aol segämine.
203Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis, kährikkoer ja mink), kellede arvukus peab olema pideva kontrolli all.Väega pall'u mõotasõ’ tsirkõ arvu väiku imetäjä’ (repän, mõtsnugis, kährik ja ameeriga naarits), kink hulk piät kõgõ kontrolli all olõma.
204Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine.Pall'udõ tsirkõ jaos om tähtsä, et alalõ olõsi putmalda mõtsa’ ja kõrran perändüskultuurmaastiku’.
205ImetajadImetäjä’
206Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid.Karula rahvuspargin om kirjä pant 42 sorti imetäjit.
207Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane.Kaitsõalutsõ imetäjä’omma’ päämidselt nahkhiire’: põh'a-nahkhiir, lumbilindlanõ, viilindlanõ, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir. Naist omma’ Eesti Verevä Raamatu eläjä’ lumbilindlanõ ja suurvidevlane.
208Poolveelistest imetajatest on  Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Puulvii-imetäjist om saarvas (udras) Eesti Verevä Raamatu elläi.
209Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves.Suurist imetäjist omma’ rahvuspargin hariligu põdõr, mõtskits, mõtstsiga ja ilves.
210Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav.Väikeisist imetäjist omma’ hariligu repän, kährik, tuhkru, halljänes ja orrav.
211Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri.Karula om hää elupaik majajilõ (koprilõ), kedä om tan jo päält saa eläjä.
212Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja  paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. Tuu pääle kaemelda, et majjai mõos häste järvile ja pall'udõlõ viieläjile, om timä toimõndaminõ mõtsale halv ja selle piät majajal piiri pääl pidämä.
213Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane.Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtu’ ja Eestin harva’ imetäjä’ omma’ rahvuspargin saarvas ja tiigilindlanõ.
214Imetajate tõhus kaitse eeldab pidevat andmete kogumist ja arvukuse jälgimist ning ulukite arvukuse reguleerimise nõuetest kinnipidamist.Imetäjide kõrraligus kaitsmisõs piät kõgõ näide kotsilõ teedüst korjama, kaema, ku pall'u näid om ja ku vaia, sis näide arvu piirdmä.
215Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük.Saarvalõ om ohus tuu, ku ülearvu pall'u võrguga kalla püvvetäs.
216Inimesed ja kultuurInemise’ ja kultuur
217Samamoodi nagu Karula loodus on väga mitmekesine, on kirju ka selle Eestimaa osakese minevik.Nigu om väega mitmõsugumanõ Karula luudus, nii om kirriv ka taa Eestimaa jao minevik.
218Sajandite vältel on vana kihelkonda mitmel viisil jaotatud, võimud vahetunud, inimeste kombed muutunud, rahvastik sõdades vähenenud ja rahu ajal jälle kasvanud.Aastasatu joosul om vanna Karula kihlkunda mitund muudu jaet, võimu’ omma’ vaihtunu’, inemiisi kombõ’ muutunu’, rahvast sõtu aol veidembäs jäänü ja rahu aol jälki manu tulnu.
219Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa.Karula rahvuspark mahus inämb-vähämb är aoluulidsõ Karula kihlkunna piire sisse, tä om kihlkunna hummugupoolitsõn jaon.
220Ajaloo vältel toimunud administratiivsete piiride muutustest hoolimata on  kihelkond püsinud tervikuna - inimesi seovad võru keel, vanadest aegadest pärit igapäevaelu kombed ja harjumused, läbi sajandite püsinud sugulussidemed ning kõrgustiku loodusest tulenev elustiil.Läbi ao tettü valitsõmispiire muutuisist huulmalda om kihlkund üten tükün püsünü – inemiisi köütvä’ kokku võru kiil, vanast aost peri egäpääväelu kombõ’, läbi aastasatu püsünü’ sugulusköüdüsse’ ja korgustiku luudusõst tulnu elustiil.
221Säilinud on sajandivanused taluhooned ja põllupaigad, suust-suhu liiguvad iidsed rahvajutud, teatakse muinasaegsete kivikalmete asukohti, räägitakse  metsavendadest ning hoitakse  korras esivanemate haudu Lüllemäel ja Kaikamäel.Alalõ omma’ püsünü’ aastasaa vannudsõ’ taluhuunõ’ ja nurmõ’, suust-suuhtõ liigussõ’ vana’ rahvajutu’, teedäs muistidsõ ao kivikalmõ kotussit, kõnõldas mõtsavellist ja hoiõtas kõrran vannuvanõmbidõ matussit Lüllemäel ja Kaikamäel.
222Karula inimene paikne ja traditsioone austav.Karula inemine om paiknõ ja avvustas vannu kombit.
223Uus tulija peab tükk aega ennast kohalikele "tõestama", enne kui ta päriselt omaks võetakse.Vahtsõnõ tulõja piät tükk aigu hinnäst vannulõ olõjilõ „tõõstama”, inne ku tä peris umas võetas.
224Õppimist tahab keelgi.Kiil taht kah opmist.
225Kui siinne elanik oma ise oma elu ja ümbrust üsna tavaliseks peab, märkab külaline Karula rahva eripära ja tugevat sidet maa ning loodusega.Ku seo nuka inemine esi’ pidä umma elämist ja elukotust küländ hariligus, sis küläline pand tähele Karula rahva ummamuudu olõkit ja kõvva köüdüst maa ja luuduga.
226Kui tahad Karulast täpsemalt teada, vali teema ja loe lähemalt.Ku tahat Karulast inämb teedä’, vali’ teema ja loe’ manu.
227elanikkondInemise’
228Ajalooline asustusAoluulisõ’ elupaiga’
229AjaloopärandAoluuperändüs
230EhituspärandEhitüsperändüs
231ElulaadEluviis
232Traditsiooniline elulaadVanaao eluviis
233KultuurieluKultuurielu
234RahvapärimusRahvaperimüs
235Võru keelVõru kiil
236KülastajaleKülälisele
237Karula rahvuspargi külastajal on võimalik tegeleda mitmesuguste tegevustega:Karula rahvuspargi küläline saa tetä’ mitmit asju:
238jalutada õppe- ja matkaradadel kävvü’ opi- ja matkaratu piten
239külastada Ähijärve looduskeskust   kävvü’ Ähijärve luuduskeskusõn
240telkida tasuta laagriplatsidel panda’ laagriplatsi pääle telk üles (massulda)
241korraldada looduslaagreid Suuremäe laagriplatsil (ürituste korraldamine tasuline) kõrralda’ luuduslaagrit Suurõmäe laagriplatsi pääl (massu iist)
242jnejne.
243Mille iganes kasuks Sa ka ei otsusta, järgi alati häid käitumistavasid ja kui märkad, et keegi teine neid eirab, anna sellest teada järelvalve telefonil.Kõiki tegemiisi man piä’ luku kõrrast ja häist kombist ja ku näet kedägi, kiä tuud ei tii’, sis anna’ teedä’ valvõtelefoni pääle 529 0388.
244Info toidupoodide ja toitlustamise kohtaSöögipoodi’ ja söögikotusõ’
245Kooskõlasta rahvaüritusLepü’ kokko suurõmb ettevõtminõ
246Matkamuljeid Karulast (Marko Mänd)Mälehtüisi Karula matkast (Marko Mänd)
247Matkamuljeid Karulast (sept.2007 Taimo Jõõts)Mälehtüisi Karula matkast (süküskuu 2007, Taimo Jõõts)
248ÕpperajadOpiraa’
249Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada.Karula rahvuspargin om neli teedüspostõ ja käelauduga tähüstet opirata.
250Radade kohta on olemas nii eesti- kui inglisekeelsed voldikud, mida saab hankida Karula looduskeskusest. Ratu kottalõ omma’ olõman eesti- ja inglüskeelidse’ teedüspaprõ’, midä saat küstä’ Karula luuduskeskusõst.
251Ähijärve looduskeskuse lähedal asub  laste loodusrada/mänguväljak eelkooliealistele ning algkooli lastele.Ähijärve luuduskeskusõ lähiksel om latsi luudusrada/mänguplats algkooli- ja alt kooliiä latsilõ.
252Rajal on liumägi, vaatetorn (pildil), kiiged, liivakast,  köiskarussell.Raa pääl om livvumägi, kaemistorn (pildi pääl), hällü’, liivakast, püürhäll.
253Rajal on loodust vahendavad infotahvlid, avastamisrõõmu pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade käpajäljed.Raa veeren omma’ luudusõ seletäjä’ teedüstahvli’, viil tegevä latsilõ rõõmu välläpantu’ tsirgupesä’ ja eläjide käpäjäle’.
254Enne raja läbimist küsi looduskeskusest õppelehed, mis on välja töötatud just selle raja jaoks.Inne raa pääle minekit küsü’ hindäle luuduskeskusõst opilehe’, miä omma’ tettü’ õkva seo raa jaos.
255Rahvuspargis on rajatud 2 jalgrattamatkarada (38 km ning 13 km) ja  jalgsimatkarada (36 km).Rahvusparki om tettü kats rattamatka rata (38 km ja 13 km) ja jalagamatka rada (36 km).
256Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada.Talvõl om vallalõ 5 km pikkunõ suusamatka rada.
257Matkaradade kohta on saadaval eesti- ja inglisekeelsed voldikud Karula looduskeskuses.Matkaratu kottalõ võit saia’ eesti- ja inglüskeelitsit teedüspaprit Karula luuduskeskusõst.
258Õppe- ja matkarajad on vabad kõigile külastajatele. Opi- ja matkaraa’ omma’ vallalõ kõigilõ küläliisile.
259Peräjärve metsarada  tutvustab peaasjalikult metsakooslusi. Peräjärve mõtsarada tutvustas päämidselt mõtsaelukundõ.
260Raja pikkus: 4 kmRaa pikkus: 4 km
261Optimaalne läbimise kestvus:  2 tundiMõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
262Ligipääs: Õpperada paikneb rahvuspargi kaguosas, Karula looduskeskusest umbes 6 km Saru poole.Manupäsemine: Opirada om rahvuspargi lõunõhummogujaon, Karula luuduskeskusõst umbes 6 km Saru poolõ.
263Raja alguspunktis asuvad parkimisplats, infotahvel, tualett ning pingid.Raa alustusõn omma’ autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg ja pengi’.
264Ringina kulgev rada toob matkalise alguspunkti tagasi. Tsõõritaja rada tuu matkalisõ’ raa algustõ tagasi.
265Rebäse maastikurada tutvustab Karulale iseloomulikke pärandkultuurmaastikke, möödudes järvedest ja endistest talukohtadest.Rebäse maastikurada tutvustas Karulalõ umatsit perändüskultuurmaastikkõ, lätt müüdä järvist ja inneskiidsist talukotussist.
266Rada saab alguse Rebäsemõisa külas asuva vaatetorni lähedalt. Rada alustas pääle Rebäsemõisa kaemistorni lähikselt.
267Raja pikkus: 3 kmRaa pikkus: 3 km
268Optimaalne läbimise kestvus:  3-4 tundiMõistlik läbikäümise aig: 3–4 tunni
269Ligipääs: Ringikujulise õpperaja algus- ja lõpp-punkt asub rahvuspargi loodeosas, Rebäsemõisa külas, mis jab Karula looduskeskusest umbes 12 km Lüllemäe poole. Manupäsemine: Tsõõrikujulidsõ opiraa alustus ja lõpõtus omma’ rahvuspargi põh'aõdagujaon, Rebäsemõisa külän, miä jääs Karula luuduskeskusõst umbes 12 km Lüllemäe poolõ.
270Ähijärve teerada on ajaloo- ja kultuurilooline rada, mis läbib kahte laagriplatsi ja mitut supluskohta. Ähijärve tiirada om ao- ja kultuuriluu rada, miä lätt müüdä katõst laagriplatsist ja mitmõst tsuklõmiskotussõst.
271Raja pikkus: 3,5 km Raa pikkus: 3,5 km
272Optimaalne läbimise kestvus:  2 tundi Mõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
273Ligipääs: Õpperada saab alguse Karula looduskeskuse juurest.Manupäsemine: Opirada nakkas pääle Karula luuduskeskusõ mant.
274Raja alguspunktis asuvad parkimisplats, infotahvel, tualett, ujumiskoht, tantsuplats, kiik ning laste mänguväljak/loodusrada.Raa alustusõn omma’ autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg, tsuklõmiskotus, tandsuplats, häll ja latsi mänguplats/luudusrada.
275Ringina kulgev rada toob matkalise alguspunkti tagasi. Rada tuu matkalisõ sinnä’ tagasi, kost tä pääle alust.
276TurismitaludKüläliisitalu’
277Köödre talu asub Kaika külas Küüdre järve ääres.Küüdre talu om Kaika külän Küüdre järve veeren.
278Telefon: 785 2427,  5382 8435 (Aime ja Mati Valdek).Telefon: 7852427, 53828435 (Valdeku Aime ja Mati)
279Küüdre turismitalu pakub sulle privaatsust, rahu ja vaikust.Küüdre talu pakk sullõ eräleolõmist, rahhu ja vaikust.
280Külastajatele on juuli- ja augustikuus kasutamiseks viis tuba maja teisel korrusel. Hainakuun ja põimukuun om küläliisile pruukmisõs viis tarrõ maja tõsõ kõrra pääl.
281Järvenukka talu asub Ähijärve põhjakaldal.Järvenukka talu om Ähijärve põhaveeren.
282Telefon: 523 2066, 507 6293Telefon: 523 2066, 507 6293
283(Tea ja Harri Nuka) (Nuka Tea ja Harri)
284Karula looduskeskus asub Ähijärve idakaldal.Karula luuduskeskus om Ähijärve õdaguveeren.
285Saab läbi viia koolitusi ja seminare (olemas seminariruum), majutusvõimalus 29 inimesele.Saa tetä’ koolituisi ja seminääre (olõman om seminääritarõ), üümajakotussit om 29 inemisele.
286Täpsem info ja broneerimine telefonil 5251552, 782 8350Täpsämb teedüs ja ao kinnipandminõ telefonnõ 525 1552 vai 782 8350 päält
287e-kiri: karula@lk.eee-post: karula@lk.ee
288Nakatu turismitalu asub Karula rahvuspargi lähistel Valgamaal.Nakatu küläliisitalu om Karula rahvuspargi lähiksel Valga maakunnan.
289Majutus 30-le inimesele.Üümajakotussit om 30 inemisele.
290Võimalus pidada seminare ja koosviibimisi kuni 70-le inimesele. Saa pitä’ seminääre ja kuunolõmiisi kooni 70 inemisega.
291Toitlustamine (sh. pulma- ja peolauad) ettetellimisel. Süümine (sh. pulma- ja pidulavva’) ettetelmisega.
292Telefon: 767 0300, 513 4024  Telefon: 767 0300, 513 4024
293e-kiri: info@nakatu.eee-post: info@nakatu.ee
294www.nakatu.eekoduleht: www.nakatu.ee
295Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus asub Karula ravuspargi lähistel Lüllemäel.Karula-Lüllemäe Tervüse- ja Spordikeskus om Karula rahvuspargi lähiksel Lüllemäel.
296Lisaks majutusele on võimalik laenutada spordivarustust.Päält üümaja saat ka spordivarustust lainada’.
297Telefon: 5345 6006Telefon: 5345 6006
298e-kiri: kaidi.mandla@mail.eee-post: kaidi.mandla@mail.ee
299www.karulatsk.eekoduleht: www.karulatsk.ee
300KäitumisjuhisedKõrd ja soovitusõ’
301Eesti loodus asetab meile kõigile ja tulevastele põlvedele kohustuse hoida keskkonda puhtana.Eesti luudus pand meile kõigilõ ja tulõvilõ põlvilõ pääle kohussõ hoita’ keskkund puhas.
302Looduse koormustaluvus ei ole suur, seega tuleb teda kaitsta, hoida ja võimalikult säästlikult majandada.Luudus kannahta-i kõkkõ vällä, midä inemine tege, selle tulõ tedä kaitsa’, hoita’ ja timäga väega mõistligult ümbre kävvü’.
303Hea Karulas viibija, oled alati teretulnud, kui jälgid järgmisi looduses viibimise põhimõtteid Hää Karulan käüjä, olõt siiä’ kõgõ oodõt, ku Sa avvustat luudusõn olõmisõ säädüisi
304Karula rahvuspargi külastuskeskusKarula rahvuspargi küläliisikeskus
305Karula looduskeskus on avatud: E-N kell 8-17 ja R kell 8-15Karula luuduskeskus om vallalõ iispääväst neläpääväni kell 8–17 ja riidi kell 8–15
306Sissepääs kõigile vaba, rühmakülastused ja ekskursioonitellimused palume ette tellida Karula rahvuspargi  telefonil 782 8350 või e-posti teel  karula@lk.ee Sissepäsemine kõigilõ massulda. Hulgahna tulõminõ vai huvikäügi telmine pallõmi kokku leppü’ Karula rahvuspargi telefonil 782 8350 vai e-postiga karula@lk.ee
307Looduskeskuse külastajal on võimalik: Luuduskeskusõ küläline või:
308saada asjatundlikku infot Karula rahvuspargi matkaradade, laagriplatside, vaatamisväärsuste jmt kohta; saia’ as'atundjat teedüst Karula rahvuspargi matkaratu, laagriplatsõ, kaemist väärt kotussidõ jms kottalõ;
309küsida infot lähimate toitlustus- ja majutusasutuste kohta; küstä’ teedüst lähembide söögi- ja üümajakotussidõ kottalõ;
310osta rahvusparki tutvustavaid infomaterjale; osta’ rahvusparki tutvustajit teedüsmatõrjaalõ;
311vaadata Karula rahvusparki tutvustavat multimeedia- ja slaidiprogrammi, tutvuda püsi- ja hooajaliste näitustega; kaia’ Karula rahvuspargi kottalõ multimeediä- ja slaidiprogrammi, kaia’ alaliidsi ja huuaigsit vällänäütüisi;
312külastada avalikku internetipunkti.pruuki’ ilma rahalda internetipunkti.
313Külastuskeskuse lähedal:Küläliisikeskusõ lähiksel:
314aida veeres asub infotahvel külastuskeskuse ümbruse info ning kaartiga; aida veeren om küläliisikeskusõ teedüstahvli ja kaart;
315Suuremäe otsas asub laste loodusrada/mänguväljak; Suurõmäe otsan om latsi luudusrada/mänguplats;
316järve veeres algab Ähijärve teerada; järve veerest nakkas pääle Ähijärve tiirada;
317saab vaadata õueekspositsiooni;  saa kaia’ vällänäütüst küläliisikeskusõ muru pääl;
318saab telkida, teha lõket ja kiikuda külakiigel, ujuda.saa telgi pistü panda’, tuld tetä’, külähällü pääl hällü’ja tsukõlda’.
319VaatamisväärsusedKaemist väärt kotussõ’
320Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood.Karula rahvuspargi päämine väärtüs ja umaperä om timä ainulinõ, väegä vaihtõlõja ja illus maakuju.
321Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. Hulk kuntõ, mäesälgi, pikkikuntõ (oosmõhnu) ja künnüssit vaihtõlõsõ’ orgõ ja nõtskõga, kon omma’ suu’ ja järve’.
322Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Köstrijärve suur sanglepp ja Ala-Mändiku tarupedajad; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Karkküla kivikalme; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ütsikist as'ust tasus kaia’ Köstrejärve suurt imäleppä ja Ala-Mändiku tarupedäjät, Kaika kuuli ja matusaida; Karula kerikut, kerikuvarõmit, pastoraati, matusaida, Karkkülä muistist elupaika; Karkkülä kivikalmit; Mähkli muistist elupaika ja muistitsit kalmit; Rebäse liinamäke ja muistist küläkotust; Karkkülä taluriiht; Karula mõisa Rebäse kar'amõisa riiht üten pessükiviga; Köstrejärve leeri- ja koolimajja.
323LoodusharidusLuuduskoolitus
324Õues õppimine on vahva! Koolitunnis õpitu kinnistamiseks ja/või täiesti uue teadmise omandamiseks on Karula rahvuspark just sobiv paik.Vällän opminõ om põnnõv! Koolitunnin opitu miildejätmises ja/vai tävveste vahtsõ as'a selgessaamises om Karula rahvuspark õkvalt õigõ kotus.
325Siin on olemas särtsakad juhendajad ja Interreg IIIA programmi raames välja töötatud 5 erinevat õuesõppe tundi: järv elukeskkonnana, koduloomad, ühiselulised putukad, pinnavormide tekkelugu, pärandmaastikud.Tan omma’ olõman hää’ koolitaja’ ja Interreg 3A programmi raamõn vällä tüütedü’ viis esisugumast vällänopmisõ tunni: järv ku elukeskkund, kodueläjä’, ütiselulidsõ mutigu’, maakuju tegünemine ja perändüsmaastiku’.
326Programmi väljatöötamist  rahastasid Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Taru Ülikool Interreg IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programmi raames. Programmi vällätüütämist avitiva’ rahaga Õuruupa Liidu Õuruupa Piirkundõ Arõngu Fond, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Tartu Ülikuul Interreg 3A Lõunõ-Soome ja Eesti programmi raamõn.
327RaamatukoguRaamatukogu
328Tehtud töödTettü tüü’
329Siit leiad info Karula rahvuspargis läbi viidud uuringute ning projektide kohta.Tast lövvät teedüst Karula rahvuspargin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ.
330Kogu regioonis läbi viidud uuringute ja projektide kohta loe Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni (endine Riiklik Looduskaitsekeskus), kodulehelt.Kõgõn Lõunõhummugu-Eestin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ loe’ Keskkunnaammõdi Põlva-Valga-Võru piirkunna (innembi Riiklik Luuduskaitsõkeskus) kodulehe päält.
331SeadusandlusSäädüse’