Tekst nr: 8

1Tolmuimeja Sassil on nina kinniPudsunudjija Sassil on nõna kinni’
2Kui Vidrik sünnitusmajast koju toodi, oli Sass juba ühe aasta Mõtsade peres elanud.Ku Vidrik sünnitüsmajast kodo tuudi, oll’ Sass joba üte aastaga Mõtsu perren elänü.
3Sass ei teadnud siis veel, et ta nimi Sass on.Sass es tiiä’ sõs viil, et tä nimi Sass om.
4See nimi oli Vidriku peas kinni ja sai sealt välja tulla alles siis, kui Vidrik rääkima õppis.Tuu nimi oll’ Vidriku pään kinni ja sai säält vällä tulla viil sõs, ku Vidrik kõnõlõma opsõ.
5Vidrikule meeldis Sass tegelikult peaaegu sünnist saati.Vidrikulõ miildüsi Sass tegeligult pia sündümisest pääle.
6Juba päris titana vaatas Vidrik, kuidas Sass lärmates ja nina luristades põrandaid mööda vingerdas ja kõik prahi pika londi moodi ninaga oma kõhtu tõmbas.Joba peris titast pääst kai Vidrik, kuis Sass larmatõn ja nõna luristadõn põrmandit pite vingõrd ja kõik pudsu’ pikä lundi muudu nõnaga hindä kõttu tõmmas’.
7Kui Vidrik käima hakkas, kõndis ta Sassil järel ja aitas tal seda tähtsat tööd teha.Ku Vidrik käümä nakas’, käve tä Sassil takan ja avit’ täl tuud tähtsät tüüd tetä’.
8Ema omakorda käis Vidrikul järel, keelas tal purusid suhu panna ja käskis need kõik Sassile anda.Imä umakõrda käve Vidrikul takan, kiildse täl pudsajit suuhtõ panda’ ja käskse nuu’ kõik Sassilõ anda’.
9Ema ütles, et Vidrik on inimeselaps ja võib süüa igasugust inimeste sööki, aga tolmuimeja Sass võib süüa ainult purusid, muu söök talle ei sobi.Imä ütel’, et Vidrik om inemiselats ja või süvvä’ egätsuku inemiisi süüki, a pudsunudsija Sass või süvvä õnnõ pudsajit, muu süük tälle ei passi’.
10Vidrik kartis väga, et Sassi kõht jääb tühjaks ja niimoodi jättis ta edaspidi kõik prahi Sassile.Vidrik peläs’ väega, et Sassil jääs kõtt tühäs ja niimuudu jätt’ tä edespite kõik pudsaja’ Sassilõ.
11Sassi kõhu peale on tegelikult Samsung kirjutatud.Sassi kõtu pääle om tegeligult Samsung kirotõdu.
12Isa ütles, et seda võib lugeda perekonnanimeks, nagu Vidrikul on Mõts, nii on Sassi perekonnanimi Samsung.Esä ütel’, et tuud või lukõ perekunnanimes, nigu Vidrikul om Mõts, nii om Sassi perekunnanimi Samsung.
13Sass on punast värvi nagu vanaonu pea ja tal on pikk-pikk punane nina nagu vanaonulgi.Sass om verevät värmi nigu vanauno pää ja täl om pikk-pikk verrev nõna nigu vanalunolgi.
14Vanaonu nimi on Aleksander ja teda kutsutakse Sassiks.Vanauno nimi om Aleksander ja tedä kutsutas Sassis.
15Ehk sellepärast panigi Vidrik tolmuimeja Sassi nimeks ka Sass.Vast tuuperäst pandsõgi Vidrik pudsunudsija Sassi nimes kah Sass.
16Nüüd käib Vidrik vanaonu Sassi moodi öeldes juba kuuendat kevadet.No’ käü Vidrik vanauno Sassi muudu ütelden joba kuvvõndat keväjät.
17Tolmuimeja Sass näeb omakorda juba seitsmenda kevade tulemist, järeldab Vidrik.Pudsunudsija Sass näge umakõrda joba säitsmendä keväjä tulõmist, järeldäs tuust Vidrik.
18Oma kuuenda kevade tuleku pidu pidas Vidrik õues lumesulamisvee lompides.Uma kuvvõnda keväjä tulõki pühhä pidäsi Vidrik välän lumõsulamisõvii lumpõn.
19Ta mängis seda põnevat mängu, kus tuleb lombist kummikutega läbi minna ja vaadata, kas saad niimoodi hakkama, et vesi üle kummikuääre ei tule.Tä mängse tuud põnõvat mängu, kon tulõ lumbist seerikidega läbi minnä’ ja kaia’, kas saat niimuudu läbi, et vesi üle seerikuveere ei tulõ’.
20Mida kõrgem vesi, seda põnevam mäng on, täielik adrenaliinilaks, nagu ütleb Vidriku isa.Midä korõmb vesi, tuud põnõvamb mäng om, kõrralik adrenaliinilaks, nigu ütles Vidriku esä.
21Halb on ainult see, et see mäng lõpeb sageli pahandusega, sest vesi lähebki üle kummikuääre ja jalad saavad märjaks ja ema kurjaks.Halv om õnnõ tuu, et taa mäng lõpõs sakõstõ pahandusõga, selle et vesi lättkinä üle seerikuveere ja jala’ saava likõs ja imä kur’as.
22Nii läks ka sel kevadel.Nii läts’ seo kevväi kah.
23Vidriku jalad olid märjad, aga ta ei tahtnud veel mängu ära lõpetada.Vidriku jala’ olli’ likõ’, a tä taha-s mängu viil är lõpõta’.
24Ta ainult luristas ninaga nagu tolmuimeja Sass toas ja mängis edasi.Õnnõ lurist’ nõnaga nigu pudsunudsija Sass tarõn ja mängse edesi.
25Kui ta lõpuks tuppa sai, oli tal päris külm.Ku tä lõpus tarrõ sai, oll’ täl peris külm.
26Ema ei saanudki seekord kurjaks, oli hoopis ehmunud näoga ja pani Vidriku kiiresti kuuma vanni.Imä es saaki seokõrd kur’as, oll’ hoobis hiitünü näoga ja pand’ Vidriku kipõstõ kuuma vanni.
27Hoolimata kuumast vannist jäi Vidrik ikkagi haigeks.Huulmalda kuumast vannist jäi Vidrik õks haigõs.
28Ta nina oli täis paksu tatti, hingata ei saanud ta sellega sugugi ja süüa ei tahtnud Vidrik kohe mitu päeva.Tä nõna oll’ täüs paksu tatti, hengätä saa-s tä tuuga sukugi ja süvvä’ es taha Vidrik õkvalt mitu päivä.
29Kuigi tolmuimeja Sass õues käinud ei olnud, jäi ka tema haigeks.Kukki pudsunudsija Sass välän käünü es olõ’, jäi timä kah haigõs.
30Õhk ei käinud ka tema londi moodi ninast läbi, ta undas imeliku häälega ja ei söönud põrandalt ära mitte ühtegi pururaasu.Õhk es käü ka timä lundi muudu nõnast läbi, tä unnas’ andsaku helüga ja es süü’ põrmandu päält är’ mitte üttegi pudsajatükkü.
31Emal oli nüüd päris palju tegemist.Imäl oll’ no’ peris pall’o tegemist.
32Vidrikule andis ta taskurätte kätte, käskis kõvasti tatti välja nuusata ja tilgutas rohtu ninna.Vidrikulõ and’ tä nõnarätte kätte, käskse kõvva tati vällä nuusata’ ja tsilgut’ rohtu nõnna.
33Sassiga oli asi keerulisem.Sassiga oll’ asi keerolidsõmb.
34Ema käis ümber Sassi, koputas teda siit ja sealt, proovis londi moodi ninast sisse vaadata ja raputas seda nagu oskas.Imä käve ümbre Sassi, koput’ tedä siist ja säält, pruuvsõ lundi muudu nõnast sisse kaia’ ja raput’ tuud nigu mõistsõ.
35Lõpuks ei jäänud emal muud üle, kui ta keeras Sassil nina peast, ajas harjavarre sealt läbi ja sai niimoodi kätte Vidriku kadunud Jänku-Jussi soki.Lõpus es jää’ imäl muud üle, ku tä käändse Sassil nõna pääst, ai har’avarrõ säält läbi ja sai niimuudu kätte Vidriku kaonu Jäno-Jussi suka.
36Sass hakkas jälle harilikku häält tegema ja ta sõi jälle korralikult purusid.Sass nakas jäl’ harilikku hellü tegemä ja tä sei jäl’ kõrraligult pudsajit.
37Ka Vidriku tervis läks paremaks ja ta küsis ema käest juba putru.Ka Vidriku tervüs läts parõmbas ja tä küsse imä käest joba putru.
38„Sass, vaata, et sa enam sokke ei söö, sul jääb siis nina kinni,“ ütles Vidrik Sassile ja patsutas tema punast kõhtu.„Sass, kae’, et sa inämb sukkõ ei süü’, sul jääs sõs nõna kinni’,“ ütel’ Vidrik Sassilõ ja patsut’ timä verevät kõttu.
39„Vidrik, vaata, et sa enam jalgu märjaks ei tee, muidu jääb sul ka nina kinni,“ nahistas õnneliku moega Sass vastu – see on ikka hea asi küll, kui õhk ninast läbi pääseb.„Vidrik, kae’, et sa’ inämb jalgu likõs ei tii’, muido jääs sul kah nõna kinni’,“ nahist õnnõligu näoga Sass vasta – tuu om õks hää asi külh, ku õhk nõnast läbi päses.