Tekst nr: 74

1MITMEILMELINE PIUSAMITMA NÄOGA PIUSA
2PIUSA KOOBASTE TEKKELUGUPIUSA KUUPÕ TEGÜNEMINE
3Eestimaa kagunurgas Põlvamaal Orava vallas asuvad Piusa liivakivikoopad.Eestimaa lõunahummogu poolidsõn nukan Põlva maakunnan Orava vallan omma’ Piusa liivakivikooba’.
41922. aastal hakati siin käsitsi liivakivi kaevandama, mille tulemusel tekkis võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega kaevanduskäikude süsteem.Tuhandõ ütsesaa katõkümne tõsõl aastagal naati tan klaasiliiva kaibma. Liivakaibmisõst tegüsi võlvin lae ja jürehide sambidõga kaivanduskäüke süsteem.
5Koobaste taga laiub Piusa liivakarjäär, kus paljandub üks Eesti kaunim liivakivipaljand.Kuupõ takan laiutas suur vallalinõ liivahaud, kon või nätä’ Eesti ütte ilosambidõ värmega liivakivimüürü.
6Kunagi laius siin maailmameri.Kunagi loksu taa paiga pääl ilmamere vesi.
7Maailmamere mineraalide settimise ja ladestumise tulemusena on moodustunud devoniaegne liivakivipaljandi värviline sein.Suurõ mere liiva ja savi saistumisõst ja kihtehe korjumisõst om saanu’ devoniaignõ kirriv liivakivimüür.
8Seisame Piusa vana klaasiliiva kaevanduses, kus paljanduvad kesk-devoni vanused liivakivid, peaaegu valged, mis on siis klaasiliivad.Saisami Piusa vanan klaasiliiva kaivandusõn, kon omma’ nätä’ kesk-devoni vannudsõ’ liivakivi’, piaaigo valgõ’, miä omma’ sõs klaasiliiva’.
9Ülemises osas on kollase ja punase toonilisi vahekihte ka ja see sõltub raua ühendite sisaldusest liivas.Päälmädsen jaon om kõlladsõ ja verevä tooniga vahekihte kah ja tuu tulõ ravvarossõst liiva sisen.
10See lasund kokku on ligi poole kilomeetri paksune ja see ülemine osa kuulub meil siin Gauja lademesse, mille vanuseks võime nimetada ligikaudu 385-390 miljoni aastat tagasi.Taa kihte kogo om kokko ligi puul kilomiitret paks ja seo päälmäne jago loetas Gauja (Koiva) kihis, minka vannusõs võimi’ nimetä’ inämb-vähämb 385-390 miljonni aastat.
11Kogu see liivakivi lasund tekkis ühe väga madala mere loode rannikul.Kõik taa liivakivikihte kogo tegüsi üte väega madala mere põh´aõdagu-poolidsõ kalda lähkün.
12See meri ulatus meil siin kuni Uuralini ja teisele poole kuskil Kaspia, Kaukaasiani, kattes praktiliselt kogu Baltika ürgse madala kontinendi.Tuu meri küündü meil tan kuni Uuralini’ ja tõsõlõ poolõ koskil Kaspia, Kaukaasiani’, kattõn är’ praktilidsõlt kõik ürgaolidsõ madala Baltika mandre.
13Et teada saada liivakivi tekkelugu, peame vaatama tagasi aega, mil Baltika kontinent triivis vastu Laurentia ehk Põhja-Ameerika kontinenti.Et teedä’ saia’ liivakivi tegünemise luku, piämi pilgu tagasii hiitmä aigo, ku Baltika kontinõnt sõitõ hillä-tassa vasta Laurentia ehk Põh´a-Ameeriga kontinõnti.
14Kokkupõrke tulemusena Japetuse ookean sulgus ja tekkisid kõrgmäed.Ku nuu’ kokko sai’, läts Japeetusõ ookean sisemeres ja tegüsivä’ korgõ’ mäe’.
15Jõed hakkasid mägesid murendama.Jõõ’ naksi mäki lakja kandma.
16Kruusad settisid mägede jalamile, aga liiva kandis jõevool edasi.Ruus jäi maaha joba mäki küle ala’, a liiva kand´ jõõvuul edesi.
17Madalas meres avara delta tingimustes liiv valgus laiali ning merehoovused ja lainetus hakkasid mägedest kantud liiva korduvalt ümber setitama.Madalan meren, kon oll´ lagja jõõdelta, valgu liiv lakja ja mere vuul ni lainõ’ naksi mäki päält alla tuudut liiva mitu kõrda ümbre uhtma.
18See liivalasund on tekkinud jõgede tegevuse, ühesuunaliste merehoovuste ja lainetuse tulemusena.Piusa liivakihte kogo omgi tegünü jõki uhtmisõ, merevoolu ja lainidõ abiga.
19Nende liivakivide üheks olulisemaks tunnuseks on põimjaskihilisus, tähendab ühes ja teises suunas mikrokihid on kaldu ja vahepeal on selged kulutuspinnad.Naidõ liivakivve ütes olulidsõmbas tunnussõs omma’ polmitu’ kihi’. Tähendäs, et üten ja tõsõn suunan omma’ mikrokihi’ kaldu ja vaihõpääl omma’ selge’ kulutuspinna’.
20Näiteks siit jookseb üks suur katkestuspind, mis lõikab eelmise lasundi täiesti diagonaalselt läbi ja selle all on kõvastunud savi veerised.Näütüses siist juusk üts suur kaksamisõ kotus, miä lõikas eelmidse’ kihi’ tävveste diagonaalin läbi ja seo all omma’ kõvas lännü savi kuulikõsõ’.
21Tähendab kunagi oli siin üks savilääts, see on tekkinud siia liivakivi vahele ka küllalt tihedalt, alumine osa ühtegi saviläätse ei sisalda.Tähendäs, kunagi oll´ tan üts savikiht nigu latak, taa om tegünü taha liivakivi kihte vaihõlõ küländ tihtsäle, alomadsõn jaon üttegi savikihti olõ ei’.
22See viitab väga selgelt, et meil on siin veealune delta ja madalmeri omavahel põimunud.Seost näge häste selgehe, et meil om tan viialonõ delta ja matal´ meri, umavaihõl polmunu’.
23Siin on meil võimalus näha ühte väikest detaili veealusest libisemisest, sest et need liivad, kui nad värskelt settivad on väga liikuvad ja kui on kallaku peal settimine.Tan om meil võimalus nätä’ ütte väikeist juppi viialodsõst kihte sõitmanakkamisõst, selle et neo’ liiva’, ku naa’ värskilt saistusõ’, jää ei’ edimält püsümä, ku om kaldõ pääle saistuminõ.
24Tegelikult kunagi sellised asjad settida ei saa.Tegelikult pall´a saistumisõga säändse as´a’ ei tegüne.
25Vertikaalne asend on hilisem, libisemise tagajärg, kui sete on poolkõvastunud ja hiljem on siit pealt ära kulutatud.Kihte pistüne sais om illatsõmb, sõitmisõst ja vaomisõst tegünü, ku sete’ oll’ viil puulkõva. Ja ildamb om tast päält är kulutõt.
26Siin seinas näeme veealuse sujuva kanjoni ühte nõlva.Tan sainan näemi viialodsõ kraavi ütte perve.
27Sellised kallakud pinnad said tekkida ikkagi ainult selliselt, et mingisugune ühesuunaline vool kulutas endisesse lasundisse suurema lohu ja see saab olla ilmselt veealuse delta üks voolusäng, mis täitus pärast juba nooremate setetega ja jälle me näeme kulutuspinna peal saviveeriseid.Säändse’ kallaku’ pinna’ sai’ tegünedä iks õnnõ nii, et määnegi üten suunan vuul kulut kihte sisse suurõmba reds´o ja seo saa olla’ iks viialodsõ delta üts tsoll´, kohe peränpoolõ jälleki liiv saistuma naas´. Ja jälleki mi näemi kulutuspinna pääl savikuulikõisi.
28Need on vaikse vee ajal settinud ja pärast on poolkõvastunud kujul kulutatud veeristeks.Savi om vagatsõ vii aigo põhja saistunu’ ja perän puulkõval kujol höörikis juppõs kulutõt.
29Liikudes Piusa jõge mööda lõuna poole, paljanduvad Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad liivakivipaljandid.Ku liigut Piusa jõkõ piten lõuna poolõ, tulõva jõõ pervi seest vällä Eesti kõgõ korõmba’ ja ilosamba’ liivakivimüürü’.
30Härma müüris võib jälgida kuni 30-meetrist liivakivi läbilõiget, pärit ikka sellestsamast Gauja lademest.Härmä müürü pääl om nätä’ kolmkümmend miitret liivakivikihte, miä omma’ osa iks taastsamast Koiva liivakivist.
31Devoni ajastut on nimetatud ka kalade ajastuks.Devoni aigo om nimetet ka kallo aos.
32Erilise grupi moodustasid rüükalad.Eriline grupp tuuaolidsi kallo hulgan olli’ rüükala’.
33Devoni keskel ilmusid ka esimesed primitiivsed kahepaiksed loomad, kellel uimede asemel hakkasid arenema jäsemed – neid on nimetatud tetropoodideks.Devoni keskpaigan ilmuva vällä ka edimädse’ katõpaiga eläjä’, kinkal oimussidõ asõmõl naksi’ tegünemä jala’. Näid om nimetet tetropoodi’.
34Üks vanimatest luutüki leidudest pärineb Eesti alalt.Üts kõgõ vanõmbist Eesti maa päält lövvet luutükkest.
35Kui Piusa koopad on inimeste kättetöö, siis siinsamas kõrval näeme looduslikke koopaid, mis on vee uuristustegevuse tulemus.Ku Piusa kooba’ omma’ inemise näpotüü, sõs tansaman kõrval näemi ka luuduslidsi kuupõ ja uusi, midä om urgatanu’ vesi.
36Juba 1920. aastal pakkusid Piusa liivad huvi Tartu Ülikooli professor Hendrik Bekkerile, kes võttis siit esimesed liivaproovid.Joba tuhandõ ütsesaa katõkümnendä aasta paiku pakk´ Piusa liiv huvvi Tarto ülikooli prohvesrilõ Hendrik Bekkerilõ, kiä võtt´ tast edimädse’ liivaproovi’.
37Proovid näitasid, et liiv sisaldab 99% kvartsi ja muid mineraale, mis on sobilikud klaasi tootmiseks.Proovi’ näütsi’, et liiv sais kuun ütsekümne ütsest protsendist kvartsist ja muist klaasi sulatamisõs kõlbavist mineraalõst.
38Kui oli teada, et tegemist on kvartsliivaga võis 1922. aastal alustata maa-aluse kaevandamisega.Ku oll´ teedä’, et tegemist om kvartsliivaga, võisõ 1922. aastal pääle naada klaasiliiva kaibmisõga.
39Esimesed liivakoormad veeresid Valga-Petseri maanteed mööda Petserisse, aga õige pea juba Järvakanti.Edmädse’ kuurma’ vüürdü’ Valga-Petseri raudtiid piten Petserihe, a õigõ pia joba Järvakanti.
40Kohalik mõisnik oli 19. sajandil rajanud Järvakanti oma klaasivabriku.Paigalinõ mõisaherr oll´ 19. aastasaal tennü’ Järvakanti uma klaasivabrigu.
41Piusa liiva kasutati nii pudelite kui aknaklaasi valmistamiseks.Piusa liiva pruugiti nii pud´õldõ ku ka aknõklaasi tegemises.
42Aastatega klaasivabrik laienes.Aastidõga läts klaasivabrik suurõmbas.
43Liivavajadus suurenes ja nii võeti kasutusele uued maa-alused kaevanduskäigud.Liiva läts kah rohkõmb vaia ja nii kraabiti maa sisse järjest pikõmbit kuupõ.
44Eriti ulatuslikud, mitmesaja meetri pikkused ja 10 meetri kõrgused sammaskäigud on koobastiku idapoolsemas osas, kuhu rajati ka raudtee ja elektrivalgustus.Eriti suurõ’, mitusada miitret pikä’ ja kümme miitret korgõ’ sammaskäügi’ omma’ koobastu Petseri-poolidsõn osan, kohe tetti ka raudtii ja veeti eelektrivalgus.
45See on praeguse nimega Suur koobas.Seo om parhillanõ Suur koobas.
46Kokku on maa all viis koobastikku, mille käikude üldpikkus on 22 kilomeetrit.Kokko om maa all viis koobastut, minkal käüke kokko 22 kilomiitre jago.
47PIUSA KOOBASTE LOODUSKAITSEALA ELUSTIK PIUSA KUUPÕ KAITSÕALODSÕ ELÄJÄ’
48nahkhiireuurijanahkhiiri uurja
49Näe’, makas!Näe magab!
50Taa om põh´a-nahkhiir.See on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii).
51Taast saa arvo, et om häste tummõ ja säändsen külmän kiäki tõnõ ei talvita’.Sellest saab aru, et ta on hästi tume ja nii külmas keegi teine ei talvitu.
52Taa om elon sääl.See on elus seal.
53Kui inimene sai Piusa koobastest head klaasiliiva, siis nahkhiired kasutasid inimese poolt kaevatud koopaid talvitumispaigana.Ku inemine sai Piusa kuupõst hääd klaasiliiva, sõs nahkhiire’ pruugõ’ inemise kaivõtuid kuupõ talvitamisõ kotussõs.
541948. aastal avastati koobastes talvituvad nahkhiired.Tuhandõ ütsesaa neläkümne katsõndal aastagal lövveti kuupõst tan talvõl magava’ nahkhiire’.
551981. aastal võeti koopad kaitse alla kui Baltimaade suurim nahkhiirte talvitumiskoloonia.Tuhandõ ütsesaa katsõkümne edimädsel aastagal võeti kooba’ kaitsõ ala’ ku Baltimaiõ kõgõ suurõmb nahkhiiri talvõkoloonia.
56Talvel elavad nahkhiired suvel kogutud rasvast.Talvõl eläse’ nahkhiire’ suvõl kor´atust rasvast.
57Talvitumise ajal on nahkhiire kehatemperatuur madal ja ainevahetus aeglane, iga ärkamine tähendab liigset energiakulu.Talvõunõ aigo om nahkhiire veri külm ja ainõvaihtus aiglanõ. Egä herätämine tähendäs ülearvost energiäkullo.
58Kuna nahkhiired on talveunes üle poole aasta, oktoobrist aprillini, siis on talvitumistingimused väga olulised.A et nahkhiire uni kest üle poolõ aasta, o`ktoobrist aprillini, sõs om väega tähtsä, et und es segätü.
59Piusa koobastes on stabiilne temperatuur ja paras õhuniiskus.Piusa kuupõn om üteline temperatuur ja paras hämme hulk õhun.
60Pimedates koobastes valitseb vaikus, miski ei häiri nahkhiirte und.Pümmen kooban om kõik vaganõ ja ütski asi ei sekä’ nahkhiiri und.
61Piusa koobastes talvitub viis liiki nahkhiiri ja nad kogunevad siia 100 kilomeetri raadiusega alalt.Piusa kuupõhe tulõ talvõund magama viit sorti nahkhiiri. Nä korjusõ taha kokko kooni’ saa kilomiitre kavvusõst.
62Siia tuleb kokku rahvusvaheline seltskond, seda näitas nahkhiirte rõngastamine, mis toimus aastatel 1950 kuni 1992.`Piusa tulõ kokko rahvusvaihõlinõ seltskund. Tuud näüdäs nahkhiiri rõngastaminõ, midä tetti tuhandõ ütsesaa viiekümnendäst aastagast nikagu ütsekümne tõsõ aastani’.
63Piusast nahkhiire kaugeim taasleid on Lätimaal, 101 kilomeetrit.Piusast peri nahkhiire kõgõ kavvõmb üleslöüdmine om Lätimaalt, 101 kilomiitret.
64See näitab, et nad tulevad Piusasse talvituma suurelt alalt ja Venemaa piir on ju veel lähemal.Seo näütäs, et nää’ tulõva’ Piusa talvitama kaugõ maa päält. Vinnemaa piir om jo viil ligembän.
65Kindlasti kolme riigi nahkhiired on talvel siin koopas.Kindla pääle omma’ kolmõ riigi nahkhiire’ talvõn tan kooban kuun.
66Piusa oma 4,5 või 5 tuhandega on Põhja-Euroopa suurim.Piusa uma 4,5 vai 5 tuhandõga om Põh´a-Õuruupa kõgõ suurõmb.
67Nahkhiired kuuluvad käsitiivaliste hulka, nad on ainsad imetajad, kes suudavad kestvalt lennata.Nahkhiiri arvatas käsisiivaliidsi hulka. Nä omma’ ainukõsõ’ imetäjä’, kiä jõudva’ periselt linnada’.
68Nahkhiirte esijäsemed on kujunenud tiibadeks.Nahkhiiri edejalgost omma’ saanu’ siiva’.
69Nahkhiiri on Eestis uuritud üle 60 aasta.Nahkhiiri om Eestin uurit üle kuvvõkümne aastaga.
70See on andnud unikaalseid andmeid nende loomade paigatruuduse, eluea ja liikumise ulatuse kohta.Seo om andnu ainoliidsi tiidmisi naidõ eläjide kotusõhoitmisõ, liikmisõ ja eloiä kottalõ.
71Piusast on pärit ka mitmete nahkhiirte vanuselised rekordid.Piusast omma’ teedä’ nii mõnõgi nahkhiire vannusõ rekordi’.
72Näiteks veelendlane on elanud 23 ja poole aastaseks ja väga haruldane liik, brandti lendlane 18 ja poole astaseks, aga meie arvukaima liigi põhja-nahkhiire vanim isend on olnud 15 ja poole aastane.Näütüses viilindlanõ om elänü katõkümne kolmõ ja poolõ aastadsõs, a väega haruldanõ brandti lindlanõ katsõtõistkümne ja poolõ aastadsõs. Mii’ kõgõ harilikumbat sorti põh´a-nahkhiire kõgõ vanõmb elläi om olnu’ viietõistkümne ja poolõ aastanõ.
73See on nii kogukas, et seda võib nimetada nahkrotiks.Seo om nii jürre, et seod võt üteldä õkva nahkrotis.
74Rahvapärimuse järgi suured nahkhiired on nahkrotid ja see on siin koopas kõige suurem.Rahvas kõnõlaski, et suurõ’ nahkhiire’ omma’ nahkroti’. Seo om tan kooban kõgõ suurõmb.
75Siin on üldse 5 liiki nahkhiiri talvitumas ja see suur on tiigilendlane ( Myotis dasycneme ).Tan om üldse 5 sorti nahkhiiri talvitaman ja seo suur om lumbilindlanõ.
76Tal on ka suured tagumised jalad.Täl omma’ ka suurõ’ tagomadsõ’ jala’.
77Kui vaadata, kuida ta kinnitub lakke varbaküüntega.Kui kaia’, kuis tä laest kinni’ hoit – varbaküüdsiga.
78Ta on meil suhteliselt haruldane, aga lääne pool Euroopas on ta veel haruldasem.Tä om meil küländ harv, a õdagu puul Õuruupan om tä viil harvõmb.
79Kogu Euroopa alal on ta tunnustatud erilise kaitsevajadusega liigiks.Kõgõn Õuruupan om kokko lepit, et taad nahkhiire sorti tulõ erilidselt hoita.
80Veelendlane ( Myotis daubentoni ) on näiteks selle tiigilendlase sugulane, aga ta on kasvult natuke väiksem.Viilindlanõ om näütüses taa lumbilindlasõ sugulanõ, a tä om kogo poolõst tsipa vähämb.
81Tema on rahva nime järgi nahkhiir.Timä om rahva nime perrä nahkhiir.
82Tema on siin kõige arvukam.Tedä om tan kõgõ rohkõmb.
83Siin koopas 80% on veelendlasi.Tan kooban om 80 % viilindlaisi.
84Kõige arvukam on meil põhja- nahkhiir.Kõgõ rohkõmb om meil põh´a nahkhiirt.
85Ta on ka siin koopas,aga siin koopas ta ei ole arvukas, siin on tal liiga soe.Tedä om ka tan kooban, a tan tedä olõ-i pall´o, tan om täl ülearvo lämmi.
86Tema talvitub hästi jahedas, 0 kuni - 6 kraadi võib olla.Timä talvitas häste jahhe kotusõ pääl, 0 kooni’ -6 kraati või olla’.
87Siin on meil nüüd kõige haruldasem nahkhiir, selles koopas.Tan om no’ mii’ kõgõ harvõmb nahkhiir, tan kooban.
88Ta on ka kõige väiksem.Taa om kõgõ vähämb.
89Tema nimi on brandti lendlane ( Myotis brandtii ).Timä nimi om brandti lindlanõ.
90Tal on peaaegu mustad kõrvad, terava tipuga ja neid on ainult kaks isendit.Täl omma’ piaaigo musta’ kõrva’, terävide kõrvaotsõga. Ja näid om tan õnnõ kats tükkü.
91Üldiselt on nii, et emased on sagedamini kobaras koos ja talvitumiskogum võib olla 10-20 või isegi rohkem looma kobaras nagu viimamarjad.Ületsehe om nii, et imädse’ omma’ sagõhehe müdsärikun kuun. Talvõs või näid korjuda 10-20 eläjät ütte tsagarikku, õkva nigu viinamar´a’.
92Kõik meie nahkhiired on looduskaitse all.Kõik mii’ nahkhiire’ omma’ luuduskaitsõ all.
93Tiigilendlane on nimetatud Euroopa tähtsusega liigiks.Lumbilindlanõ om nimetet Õuruupa tähtsüsega kaidsõtavas eläjäs.
94Piusa koobaste tingimused on püsinud pikka aega nahkhiirtele soodsad ja nii on iga aastaga talvitumiskoloonia suurenenud.Piusa kuupõ olo’ omma’ püsünü pikkä aigo nahkhiiri jaos hää’ ja nii om talvõmagajidõ koloonia tan kõikaig suurõmbas kasunu.
95Nahkhiir on väga vana organism.Nahkhiir om väega vana elläi.
96Inimene kui liik on 2 miljonit aastat vana, nahkhiir kui eluvorm on aga 50 miljonit aastat maailmas elanud.Inemine ku elläi om kats miljonni aastagat vana, a nahkhiir om joba viiskümmend miljonni aastagat ilman elänü.
97Nahkhiired on võtmeliigiks, kes Piusa koobastele oma võlu ja kaitsestaatuse on andnud.Nahkhiire’ omma’ nuu’, kiä tegevä Piusa kooba’ üle ilma erlidses ja kinka peräst naid kuupõ kaidsõtas.
98Kõrvuti nahkhiirtega jagavad Piusa koobastes eluruumi ka teised tiivulised.A kõrvuisi nahkhiiriga jagava Piusa kuupõn elokotust viil ka tõsõ’ siibuga eläjä’.
99Liblikal on neli arengustaadiumi.Libliku elo käü nellän järgon.
100Üks on muna.Üts om muna.
101Munast tarib ennast välja väike röövik ja tema ainus eluülesanne on süüa.Munast aja hinnäst vällä vagõl. Vagla ainukõnõ eloülesannõq om süvvä’.
102Kui ta on piisavalt süüa saanud, jääb ta magama.Ku tä om küländ süvvä’ saanu’, jääs tä magama.
103Enne uinumist röövik nukkub, muutub peaaegu liikumatuks moodustiseks.Inne magamajäämist tege vagõl hindäle tupõ ja jääs liikmalda olõkihe.
104Liblikas koorub nukust kahe nädala pärast.Liblik tulõ tupõst vällä kõgõ inne katõ nädäli peräst.
105Kui aeg on nii kaugel, et on vaja talvituda, siis 6 kuu pärast.A kui ajastaig om niikavvõn, et talv tulõ pääle, sõs jääs vagõl tuppõ kuvvõs kuus.
106Vähe on neid putukaid, kes valmikuna talve üle elavad, aga ometi me neid Piusa koobastest leiame.Kõgõ rohkõmb mutukit eläs talvõ üle muna kujol.
107Kõige rohkem on putukad talvitumas munadena, see on kindlam viis ellu jääda.Veidü’ om noid mutukit, kiä siibuga mutuka kujol talvõ üle eläse’. Piusa kuupõn mi näid sõski lövvämi.
108Talvitumisperioodil lülitub putuka ainevahetus säästurežiimile.Talvitamisõ aigo käänüs mutuka ainõvaihtus kokkohoitmisõ pääle.
109Energia kokkuhoiuks suudab putukas isegi oma südame välja lülitada.Et energiät kokko hoita, või mutuk kogoni hindä süäme saisma panda’.
110zooloog, loodusfotograafeläjäuurja, luuduspiltnik
111Eestis on koopaid hästi vähe, looduslikke koopaid ja kuigi see siin on inimtekkeline koobas, siis aja jooksul on ta selliseks looduslähedaseks muutunud ja talitseb Eesti mõttes erilise elupaigana.Eestin om kuupõ häste veidü’, luuduslidsi kuupõ. Ja olkõ, et taa tan om inemise tett kuup, sõs ao joosul om taa säändses luuduslähküs saanu’ ja om Eesti mõttõn küländ eriline elokotus.
112Püsivat koopaelu ei saa siin tekkida, kuna siin ei ole mingit loodusjõudu, mis toitu siia juurde kannaks.Koobast vällä minemäldä ei saaki tan ellä’, selle et tan olõ-i määnestki luudusjõudu, miä taha’ süüki mano kannasi.
113Kõikides koobastes, kus oma elu on tekkinud, on alati mingi läbiv jõgi või selline veevool, kust tuleb vajalik energia sellesse koopa ökosüsteemi sisse, aga Piusa koopad on ju kuivad.Kõikin kuupõn, kon muust ilmast erälde elo om tegünü, om kõgõ määnegi läbijuuskja jõgi vai muu viivuul, kost tulõ energiät mano’ kooba ökosüsteemi. A Piusa kooba’ omma’ jo kuiva’.
114See on keldriöölane.Seo om keldreüüläne
115Siin on hästi ilus kondenseerunud veepiisku täis.Tan om häste illos, kondensiirunu viitsilga’ omma’ pääl.
116Koopad on hästi niisked ja sellised karvased putukad on hästi head kondensatsioonituumade allikad.Kooba’ omma’ häste hämme’, ja säändse karvadsõ mutuka’ omma edimädse’, kinka pääle viitsilga’ korjuma nakkasõ’.
117Ja tihtipeale see väga niiskeks saamine võib neile ohtlikuks minna, sest veepiisad on väga heaks kasvulavaks seentele.Ja sakõstõ seo likõs hämmämine või näile hädäs saia’, selle et viitsilga’ miildüse’ ka siinile.
118Siin on meil üks tüüpiline talvituja liblikas - päevapaabusilm.Tan om meil üts harilik talvitaja liblik – pääväpaabusilm.
119Tema talvitumine on läinud tüüpilise koopaelu ohu nahka ehk ta on siin paistab, et seeni on talle selga kasvanud ja ise on ta ka kastepiisku ehk niiskuse kondensvett täis ja seal ta siis ripub.A timä talvitamine om lännü’ tüüpilidse koobaelu hädä nahka. Tah timä om – paistus, et siin om tälle sälgä kasunu, esi om tä ka kastõtsilku ehk hämme kondensvett täüs ja sääl tä sõs ripõndas.
120Siin on meil klassikaline koopaliblikas –paakspuu vapsik, kes on ka Piusa koobaste võtmeliik ei saa öelda, sest elu talvel ju koopas ei käi.Tan om meil klassikalinõ koobaliblik paadsapuu vaksik (loogahiitjä), kiä om Piusa kuupõn… võt´maliik… ei saa’ õkva üteldä, selle et talvõl jo elo kooban ei käü’.
121Nad on ju üle elamas ja siin on ökosüsteem natuke teistlaadne, aga koos keldriöölasega on paakspuu vapsik tüüpiline talvituja liblikas valmikuna.Nä omma’ kooban talvõ üle elämän ja tan om ökosüsteem tsuti tõistsugunõ, a ütenkuun keldreüüläsega om loogahiitjä tüüpiline talvitaja libliku (mitte muna vai tupõ) kujol.
122Siin on hästi vahva pilt, kus nahkhiir on koos tema tüüpilise saagiga, sääskedega.Tan om häste vahva pilt, kon nahkhiir om üten uma tüüpildse saagiga, kiholaisiga.
123Väga paljud sääseliigid, nagu hallasääsed, laulusääsed, linnusääsed, nende emasloomad talvituvad samuti koobastes.Väega hulga kiholasõ sortõ nigu hallakiholasõ’, laulukiholasõ’, tsirgukiholasõ’ – näide sortõ imädse’ – talvitasõ’ niisamatõ kuupõn.
124Kevadel on liblikaelu Piusa koobaste ümbruses aktiivne.Keväje nakkas liblikuelo Piusa kuupõ ümbre kihama.
125Piki Piusa jõe orgu kulgeb stepiliikide sisserändetee Eestisse ja levib siit mööda Kagu-Eesti liivaseid künkaid lääne poole.Müüde Piusa jõõ orgo käü stepiliblikidõ Eesti poolõ sisserändämise tii ja tast levinese nä müüde Lõunahummogu-Eesti liivakuntõ edesi õdagu poolõ.
126See on üks liigirikkamaid kohti Eestis üldse, siin on nii metsa-kui stepiliike.Seo om üts kirivämpi kotussit Eestin liblikidõ poolõst, tan lövvüs nii mõtsa- ku ka stepiliblikit.
1271984. aastal avastati Piusa raudteejaama lähedal mustlaik-apollo, kes paljudes Euroopas riikides on ohustatud liigina kaitse alla võetud.Tuhandõ ütsesaa katsõkümne nelländäl aastgal lövveti Piusa raudtiijaama lähküst mustlaik-apollo, kedä meil varahampa es olõ’.
128Eestis mustlaik- apollo areaal iga aastaga laieneb.Pall´odõn Õuruupa riiken om mustlaik-apollo kaitsõ ala võtõt ja häömisel, a meil timä eloruum lätt egä aastaga laembas.
129Selle tagasihoidliku liblika juures on täheldatud väga huvitavat fakti.Seo lihtsa vällänägemisega libliku man om tähele pant ütte väega huvitavat fakti.
130Pärast paaritumist sulgeb isane emasliblika paaritumistee voorusevööga, välistades nii teistel isastel selle emase vastu huvi tundmast.Pääle paaritamist sääd esäne imädse libliku üsä ümbre vuurusõvüü, et ütski tõnõ esäne inämb timä latsi imäle ligi es päsenü.
131Piusa liivakarjääri tiikides elab paljudes Läänemere-riikides haruldane ja ohustatud kahepaikne- harivesilik.Piusa liivahavva lumpõn eläs mitmin Õdagumere-riiken harv ja ohon katõpaigaelläi – harivesilik ehk viihobõsõkõne.
132Harivesilik on varjatud eluviisiga loom, inimesele ta naljalt end ei näita.Harivesilik om var´on eloviiega elläi, inemisele tä hinnäst nal´alt ei näütä.
133herpetoloogHerpetoloog – kunnõ ja tsisalikõ uurja
134Harivesilik on sellepärast nii haruldaseks jäänud, et nii nagu kõik kahepaiksed vajab ta eluks maismaa elupaika ja vee-elupaika.Harivesilik om tuuperäst nii haruldasõs jäänü’, et nigu kõikil katõpaigaeläjil, om täl elos vaia kuivamaa elokotust ja vii-elokotust.
135Maismaa elupaik Eestis selle liigi jaoks on üldiselt hea, see on mosaiik metsast ja avatud aladest, aga probleemiks on hea kvaliteediga vee-elupaigad.Kuivamaa elokotus om Eestin seo liigi jaos ületsehe hää, taa omgi mosaiik mõtsast ja nurmist, a probleemis omma’ hää vii-elokotussõ’.
136Piusa lombid on tehtud spetsiaalselt harivesiliku elupaiga nõudeid silmas pidades.Piusa lumbi’ omma’ tettü’ õkva harivesiligu elokotussõ nõudmiisi silmän piten.
137Sügisel kui need tehtud said, siis järgmisel kevadel olid harivesilikud juba sees ja munesid seal.Sügüse, ku neo tettüs sai’, sõs tõsõ keväje olli viihobõsõkõsõ’ joba sääl seen ja munõsiva’.
138Kevadel pärast talvitumist umbes aprillis tulevad harivesilikud välja.Keväje pääle talvitamist umbõs aprilikuu tulõva harivesiliku’ vällä.
139Enamasti nad on aktiivsed öösel, päeval neid näha ei ole ja esimene asi kohe, lähevad nad sobivatesse veekogudesse, et kudeda.Inämbäste liigussõ nä üüse, päivä näid nätä’ ei olõ’ ja edimäne asi õkva, läävä’ nää’ sobividõ lumpõ sisse, et kudõnõda’.
140Enne kudemist toimub pulmatants, isane, kellele seljale areneb selleks ajaks väga uhke hari demostreerib ennast emase ees ja kuni paaritumiseni välja ja siis emasloom kinnitab veetaime lehtedele ükshaaval munad, neid võib olla 300-500 ja siis enamasti tullakse veekogust välja.Inne kudõnõmist käü pulmatands. Esäne, kinka sälä pääle kasus seos aos väega uhkõ hari, näütäs hinnäst imädse iin ja nikani ku paaritamisõni vällä. Ja sõs imäne sääd viikasvõ lehti pääle ütekaupa muna’, näid või olla’ 300-500 ja sõs inämbäste tuldas vii seest vällä.
141Siin Piusal on niivõrd läbipaistva veega veekogud, et siin harivesilikud üldiselt ei jää kauaks vette, nad tulevad pärast sigimist veest välja ja siis toituvad kuival maal kuni selleni, kui on ilmad jälle jahedad ja on vaja minna talvituma.Tan Piusan omma’ nii klaari viiga lumbi’, et tan harivesiliku’ ei jääki kavvas vette. Nä tulõva pääle siginõmist viist vällä ja eläse’ ja söövä’ kuiva maa pääl, nikagu ilma’ omma’ jälleki jaheda’ ja om vaia minnä’ talvitama.
142Selline aastaring.Sääne aastagatsõõr.
143Piusa lompides arvatakse olevat sadu harivesilikke, aga ometi nad inimsilma alla ei satu.Piusa lumpõn om arvada’ satu viihobõsõkõisi, a inemise silmä ala’ nää’ ei trehvä.
144Harivesilik on toiduahelas ääretult oluline lüli. Et mitte teistele loomadele roaks langeda, oskavad nad endid väga hästi peita.Harivesilik maitsõs väega häste pall´odõlõ eläjile ja et mitte tõisi eläjide söögis saia’, mõistva nää’ hinnäst väega häste är’ käkki.
145Haruldasest sabakonnalisest harivesilikust märksa julgem on tähikvesilik.Esierälidsest hannaga kunnast harivesilikust hulga julgõmb om tähikvesilik.
146Hoopis edevad on paaritumisajal tiigi-ehk rohekonnad, kes püüavad end võimalikult nähtavaks ja kuuldavaks teha.Hoobis edevä’ omma’ paaritamisõ aigo lumbikunna’ ehk rohilidsõ’ kunna’, kiä pruuvva nii tetä’, et näid iks rohkõmb nätä’ ja kuulda’ olõs.
147Harivesilikele rajatud tiike kasutavad kudemiseks ka rohukonnad, rabakonnad ja harilikud kärnkonnadViihobõsõkõisi jaos tettüid lumpõ pruukva kudõnõmisõs ka hariligu’ kunna’ ja krobikunna’.
148Konnade pulmahelid kõrvus, tasub minna pooleteise kilomeetri pikkusele tähistatud õpperajale.Kunnõ pulmahelü kõrvun, tasus minnä’ mõtsa tähistedü opiraa pääle, miä om puultõst kilomiitret pikk.
149Õpperada saab alguse muuseumikoopa juurest ja lookleb läbi valgusküllase männimetsa.Opirada alostas muusõumikooba mant ja käändeles läbi valgõ pedästiku.
150Legendid jutustavad, et eestlased pidanud siin ordumeestega lahinguid.Legendi’ tiidvä kõnõlda’, et eestläse’ pidänü tan ordumiihhiga tapõlust.
151Teise maailmasõja ajal kaevatud Piusa liivasesse pinnasesse kaevikuid ja punkreid.Tõsõ ilmasõa aigo kaivõti Piusa liivadsõ maa sisse kaitsõkraavõ ja punkriid.
152Ajaloosündmused on jätnud oma aimatavad jäljed reljeefsesse maastikku.Aoluun sündünü as´a’ omma’ jätnü uma’ jäle’ mõtsaalotsidõ mäki pääle.
153Enim on Piusa pinda muutnud aga liivakaevanduse käigud.A kõgõ rohkõmb omma Piusa pinda muutnu liivakaivandusõ kooba’.
154PIUSA KOOBASTE LOODUSKAITSEALA MAASTIKPIUSA KUUPÕ LUUDUSKAITSÕALA MAASTIK
155Maastikuliselt pakub Piusa koobaste ümbrus kõrgendike, ürgorgude ja männimetsaga palju huvitavat.Mõts Piusa kuupõ ümbre ummi kuntõ, ürgorgõ ja pedästikõga pakk maastigu poolõst pall´o huvitavat.
156Liiva on siin palju, aga mulda napib ja sellisel vaesel pinnasel suudavad kasvada vaid männid.Liiva om tan nigu höüdü, a musta maad liiva pääl piaaigu ei olõki. Säändse nälädse maa pääl jõudva kassu’ õnnõ pedäjä’.
157Puude kasv on aeglane ja mets on hõre, aga see-eest on palju ruumi valgusel ja päikesel.Puu’ kasussõ aigopiten ja ja mõts om hõrrõ, a seo iist jakkus tan valgust ja päivä.
158Kuna see muld siin on väga toitevaene, siis ega siin suurt varieeruvust ei ole.Et taa maa tan om väega näläne, sõs ega’ tan suurt vaheldumist olõ-õi’.
159Kasvavad nõmmemännikud ja palumännikud, mis kannatavad kehva mulda, toitevaest keskkonda ja siin need nõmme ja palumetsa laigud vahelduvad omavahel.Kasussõ kanaristupedästiku’ ja palopedästiku’, miä kannatasõ’ laiha maad, ja sõs naa’ kanaristu ja palo lapi’ vaihtõlõsõ’ umavaihõl.
160Siin praegu selja taga on üks kena tüüpiline nõmmemetsa laik, mida iseloomustab see, et on rohkesti samblikke alustaimestikus näha ja muidu on kanarbikulised.Tan parhilla’ sälä takan om üts tüüpiline kinä kanaristumõtsa lapp, midä tunnõt är’ tuust, et hulga sammõlt om maa pääl nätä’ ja muidu omma’ kanarikulisõ’.
161Kanarbik ise, siis pohl, palukas ja natuke on siin mustikat ka näha.Kanarik esi’, sõs palohk ja tsipakõsõ om tan ka mustikat nätä’.
162Puurinne koosneb siis männist ja see männi kasv muidugi on kehvem kui ta on toiterikkamatel muldadel.Puurinne’ sais tan kuun pedäjist ja seo pedäjä kasuminõ om muiduki kehvemb ku ramsamba maa pääl.
163Siin on meil tüüpilised nõmmemetsa liigid alpi põdrasamblik ja porosamblikud.Tan omma’ meil hariligu’ kanaristumõtsa liigi’ alpi põdrasammõl (valgõ sammõl) ja porosamblõ’.
164Siin on veel üks samblikuliik, see on islandi käokõrv.Tan om viil ütte sorti sammõlt, seo om islandi käokõrv.
165See on just tüüpiline nõmmemetsadele, palumetsades teda enam praktiliselt ei näe.Taa om just umanõ kanaristumõtsulõ, a tuu, miä om tiidläisi keelen palomõts, sääl tedä piaaigo ei näeki.
166Siin on kaks kõige tüüpilisemat nõmme ja palumetsade samblaliiki.Tan omma’ kats kõgõ harilikumbat kanaristu- ja palomõtsa samblõsorti.
167Kõigepealt on siin harilik palusammal.Kõgõpääst om tan harilik palosammõl.
168Teda tunneb ära hästi, kui need lehekesed kergelt küünega maha tõmmata, siis tal on selline punakas-pruun vars ja sammaldel juuri ei ole, nagu te siin näete, tal on need nn. risoidid, millega kinnitub kõduhorisonti.Tedä tund häste är’, ku neo lehekese kergehe küüdsega maaha tõmmada, sõs täl om sääne punakaspruun vars ja samblõl juuri olõ-i, nigu tii’ tan näeti, täl omma neo niinimetet risoidi’, minkaga tä kinni’ hoit lagonu prahi kihist maa pääl.
169Ja teine tüüpiline nõmme- ja palumetsade sammaltaim on siis harilik laanik.Ja tõnõ umanõ palomõtsu sammõl om harilik laanik.
170Tal on lehed nagu korrustena, et igal aastal kasvab vars tsipake edasi ja moodustub uus lehtede punt nagu korrused.Täl omma’ lehe’ nigu kõrra’, egä aastak kasus vars tsipakõsõ edesi ja mano’ kasus vahtsõnõ lehti punt, nigu kõrra’.
171Siin on järjekordne nõmmemetsade tüüptaim, see on siis harilik kanarbik, mis siis suudab kasvada nii kehvades nõmme tingimustes kui kehvades raba tingimustes.Tan om jäl üts kanaristumõtsu kasv, seo om sõs harilik kanarik, miä jõud kassu’ nii nälädsembät sorti palo pääl ku ka samblõsuu pääl.
172Siin on üks rohttaim ka, palu härghein, millele tulevad ilusad kollased õied.Tan om üts hain kah, palo härghain, minkalõ tulõva ilosa kõlladsõ’ häierme’.
173Me ei liikunud palju eelmisest võttekohast eemale, vaid 50-60 meetrit.Mii’ es liigu’ pall´o viimädsest võttõkotussõst kavvõmbalõ, kõgõs 50-60 miitret.
174Siin on tegemist tüüpilise palumännikuga juba.Tan om tegemist tüüpilidse palopedästüga jo’.
175Seda iseloomustab hoopis rikkalikum alusmets, siin on kaski, põõsarindes on rohkesti harilikku kadakat. Rohurinne on siin lausa palukast ja pohlast ja mustikast, kanarbik on siin ära kadunud ja seda paluhärgheina asendab juba metshärghein.Tuud tunnõt rikkambast alosmõtsast. Tan om kõivo, puhmõ rindõn om tan hulga harilikku kadajat, hainarindõn omma’ tan palohk ja mustik, kanarik om är kaonu ja tuu palohärghaina asõmõl om joba mõtshärghain.
176Siis on tähelepanuväärne veel see, et rohurindes näeb sõnajalgu, mis on kilpjalg ja see näitab seda, et siin on varem olnud metsapõleng.Sõs või tähele panda viil tuud, et hainarindõn om nätä’ sõnajalgu. Tuu om kilpjalg ja tuu näütäs, et kunagi om tan mõts palanu.
177Mõned liigid, mis tulevad palumetsas juurde võrreldes nõmmemetsaga.Mõnõ’ sordi’ kasvõ tulõva palomõtsan (tiidüse keele perrä) mano’, ku kõrvuisi säädi kanaristumõtsaga.
178See on siis karvane piiphein, lehed üksikute pikkade valgete karvadega.Seo tan om karvanõ piiphain, lehe’ ütsikidõ pikki valgidõ karvoga’.
179Kasvab vahel üksikult, vahel pundina.Kasus vahel ütsikult, vahel pundikaupa.
180See on kõrreline metskastik, mis iseloomustab seda, et toiterikkus on suurem kui nõmmemetsas.Seo om kõrrõlinõ mõtskastik, minkast om õkva nätä’, et kasvõ jaos lövvüs tan süvvä’ rohkõmb ku kanaristumõtsan.
181Kõrval on veel üks tüüpiline palumetsade lillekene, see on harilik laanelill, suure valge õiega, paistab hästi silma, kui õitsema hakkab.Kõrval om viil üts ülene palomõtsu lillikene, seo om harilik laanõlill. Suurõ valgõ häiermega paistus silmä ku häitsema nakkas.
182Siin on veel üks palumetsadele iseloomulik sammal, lehviksammal, mis ongi selline lehviku kujuline, lapik ja selline sulgjas.Tan om viil üts palomõtsulõ umanõ sammõl, lehviksammõl, miä omgi sääne lehvigu kujoga, lapikunõ ja nigu olõs sulgist tett.
183Piusa liivased männimetsad on kui varjupaik lõuna poolt sisserännanud taimedele, kes mujal Eestis on haruldased.Piusa liivadsõ’ pedästigu’ omma’ õkva ku var´opaik lõuna puult sisse tulnuilõ kasvõlõ, kedä muial Eestin näge harva.
184Männikutes, raudteetammidel ja kaldapaljanditel tunnevad end koduselt aas-ja palukarukell, käpalistest roomav öövilge.Pedästiken, raudtiitammi pääl ja jõõkalda müüre veeren tundva hinnäst kodotsehe aas- ja palokahrukell, käpäliidsist ruumaja üüvilge’.
185Nüüd oleme siin Piusla vana liivakarjääri põhjas ja siin kasvab väga mitmesuguseid taimi.Ño’ olõmi tan Piusa vana liivahavva põh´an ja tan kasus väega mitmasugumaidsi kasvõ.
186Hästi silmatorkavad on muidugi ümaralehine huulhein, mis on ju teatavasti rabataim, siis on siin liivosja, pohla, mustikat, roheline uiboleht ja käpalisi mitmeid.Häste om är tunda’ muiduki hööriku lehega huulhain, miä om jo esihindäst samblõsuu kasv. Sõs om tan liivosja, palohkat, mustikat, rohiline uiboleht ja käpäliidsi mitmit.
187Selline liigiline koosseis tekitab mõneti arusaamatust, sest ühelt poolt on hästi toitevaese kasvukoha taimed nagu huulhein ja teiselt poolt käpalised ja mõned teisedki liigid, mis tavaliselt kasvavad toiterikastes paikades.Sääne kasvusortõ kuunsais om õkva rassõ pääga kinni võtta’, selle et ütelt puult häste nälädse kotta kasvo’, nigu huulhain ja tõsõlt puult käpälidse’ ja mõnõ’ tõsõki sordi’, miä hariligult kasussõ ramsa maa pääl.
188Kuna me oleme üsna sügaval karjääri põhjas, siis võib-olla need devoni lubjakivist väljaleostunud karbonaadid kantakse siia põhjaveega ja see võimaldab siin kasvada ka nõudlikumatel taimedel.A et mi olõ küländ sügävän liivahavva põh´an, sõs või olla’ neo’ devoni lubjakivist vällä uhetu karbonaadi’ kannõtas taha’ põh´aviiga ja tuuperäst kasussõ tan ka parõmba maa tahtja kasvo’.
189Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid kui Põhja –Euroopa suurimat nahkhiirte talvitumisala.Piusa kuupõ luuduskaitsõala om luud, et kaitsa naid liivakuupõ ku Põh´a-Õuruupa kõgõ suurõmbat nahkhiiri talvitamisõ kotust.
190Koopad võeti kaitse alla 1981. aastal.Kooba’ võedi kaitsõ ala’ tuhandõ ütsesaa katsõkümne edimädsel aastal.
191Looduskaitseala moodustati 1999. aastal, kümme aastat hiljem laiendati kaitseala piire ja kehtestati uus kaitse-eeskiri.Luuduskaitsõala tetti tuhandõ ütsesaa ütsekümne ütsendäl aastal. Kümme aastat ildamba aeti kaitsõala piire laembas ja võeti vasta vahtsõnõ kaitsmisõ säädüs.
192Peale nahkhiirte on koobaste lähiümbruses veel teisigi kaitstavaid taime-ja loomaliike.Pääle nahkhiiri lövvüs kuupõ ümbre viil tõisigi kaitsõ all eläjä- ja kasvosortõ.
193Piusa liivakarjääri tiikides on säilinud hävimisohus kahepaikse harivesiliku looduslik populatsioon.Piusa liivahavva lumpõn omma’ püsünü häömise ohon katõpaigaeläjä’ – harivesiligu’.
194Piusa maastik on mosaiikne, väikesel alal kasvab palju erinevaid liike.Piusa maastik om kildalinõ, väiku maa pääl kasos pall´o erinevit kasvõ.
195Eesti ainuke maa-alune kvartsliiva kaevandus kujunes üheks turistide põhikülastusobjektiks.Eesti ainukõnõ maa-alonõ kvartsliiva kaivandus om saanu’ ütes põhilidsõs turistõ käümise kotussõs.
196Koormus koobastele oli nii suur, et varisemisohu ja nahkhiirte häirimise vältimiseks tuli koopad ajutiselt sulgeda.Turiste murdminõ kuupõhe oll´ niipall´o suur, et nahkhiiri segämise vasta ja liiva ala jäämise oho peräst tull’ kooba aotlidsõlt kogoni kinni’ panda.
1972008. aastal avati külastajatele Piusa Muuseumikoobas, kus eksponeeritakse sammaskoobastikku ja samas võimaldatakse loodusel oma soodu talitada.2008. aastagal tetti küläliisile vallalõ Piusa muusõumikuup, kon näüdätäs sambidõ ja võlvõga kuupõ. Samal aol lastas luudusõl ummasuudu olla’.
198Piusa külastuskeskus võimaldab hoida tasakaalu loodushoiu ja looduse eksponeerimise vahel.Piusan külän käümise keskus om tett tuusjaos, et hoita tasakaalu luudusõ hoitmisõ ja luudusõ näütämise vaihõl.