Tekst nr: 62

1Viisiku loomelaadistViisiku luumisõ moodust
2Mängulisus, katsetused keelegaMängulidsus, katsõtusõ keelega
3Ehk paneb sõnade ja kujunditega katsetama ka loomupärane mängulust.Võro viisikut pand vast sõnnu ja kujunditega katsõtama ka loomuperäne mängülust.
4Just lühivormis langeb eriline tähelepanu üksikute sõnade ja sõnaühendite tähendusele.Õkva lühivormen langõs eriline tähelepandmine ütsikite sõnnu tähendüsele.
5Nad kirjutavad suhteliselt lühikesi palu: luuletusi, laulutekste, lühiproosat, harvem romaane.Nä kirotasõ suhtõlidselt lühküisi pallu: luulõtuisi, laulutekste, lühiproosat, harvõmp rumaanõ.
6Luuletajate mõtte pidevat löögivalmidust näitab sõnamängude, riimide ja naljade esinemine igapäevases kõnes.Luulõtajite mõttõ kõikaigsõt valmisolõkit näütäs sõnamänge, riime ja nalju esinemine egapäävätsen kõnnõn.
7Plaadil ”Viie pääle” on eraldi paladena välja toodud kaks lõiku omavahelisest vestlusest (autoriks märgitud “Elo esi”).”Viie pääle” siidi (CD) pääl om eräle paladõna vällä tuudu kats lõiku umavaihelidsest jutlõmisest (auturis om kirotõt ”Elo esi”).
8Just Contra ja Ilvese luules leidub vaimukaid keelenalju, leidlikke riime, piltluuletusi ja haruldasi stiilikujundeid.Esieränis Contra ja Ilvese luulõn lövvüs vaimukit keelenalju, löüdlikke riime, piltluulõtuisi ja haruldaisi stiilikujundeid.
9Väga tavaline võte on kasutada mõningate sõnade eri tähendusi korraga.Väega tavalinõ võtõ om kasutada mõningite sõnnu eri tähendüisi kõrraga.
10Järgnevas lühikeses näites on Contra kokku pannud kaks mitmetähenduslikku väljendit:Järgnevän lühkün näüten om Contra kokku pannu kats mitmatähendüslist vällendit:
11Piltluule puhul paigutatakse tekst sisuliselt sobiva kujundina, näiteks Aapo Ilvese “Puuq” (5 pääle, lk 10, kirjakeelne versioon “Puu” Tulen, lk 62)).Piltluulõn paigutadas tekst sisolidselt sobiva kujundina, näites Ilvese Aapo „Puuq“ (5 pääle, lk 10, kiräkiilsenä „Puu“ Tulen, lk 62)).
12Nali. Vastandamise poeetika.Nali. Vastandamise poeetika
13Võimsa Viisiku looming on sageli naljatlev ning poliitiliselt, esteetiliselt või moraalselt ebakorrektne.Võimsa Viisiku looming om sakõst hõkõrdav ni poliitilidselt, esteetilidselt vai moraalsõlt ebakorrektne.
14Nalja saadakse mitmest eri valdkonnast pärinevate nähtuste kõrvutamisel, mitme eri tasandi ootamatult ühendamisel.Nalja saias mitmõst eri vallast peri nättüste kõrvutamisel, mitma eri tasandi uutmalda köütmisel.
15Neid maailmu võiks nimetada võõras (kirjakeelne, läänelik, linlik) ja oma (võro, maalähedane) kultuur.Naid ilmu võissi nimmada võõras (kiräkiilne, läänlik, liinaline) ja uma (võro, maalähküne) kultuur.
16Võro luuletajate isikupärast võttestikku nimetaksin “vastandamise poeetika”.Võro luulõtajite isikuperäst võttõstikku nimätäs ”vastandamise poeetika”.
17See tähendab elu eri pooluste rõhutamist ja vastandite esiletoomist.Taa tähendäs elo eri puulustõ rõhotamist ja vastandite vällätuumist.
18Vastandamine toob loomingusse paroodia ja allegooria elemente, tõsiste ja kõrgete nähtuste naeruvääristamist ja madaldamist.Vastandamine tuu loomingulõ paroodia ja allegooria kibõnakõisi, tõsitsite ja korgite nättüste naaruvääristämist ja madaldamist.
19Sageli kasutatakse naeruvääristamiseks ka liialdamist, näiteks ülistatakse mingit nähtust ülemäära.Sakõst pruugitas naaruvääristämises ka liialdamist, näites ülistädäs määnestki nättüst liigpaljo.
20Vastandamist kasutatakse ka tegelaskujude loomisel.Vastandamist pruugitas ka tegeläskujjõ luumisel.
21Eelnevalt oli juttu sellest, et tihti kõneldakse luuletustes madala staatusega inimestest.Innest märksemi, et sakõst kõnõldas luulõtustõn madala staatusõga inemiisist.
22Teise äärmusena esinevad kirjutistes kõrged tegelased, keda näidatakse mingis madalas seoses, nt ”peerukuningas”, president piinlikus olukorras.Tõsõ viirmüsenä esinese kirotisten korgõ tegeläse, kedä näüdätäs mingin madalan seosan – nt ”peerukuning”, president piinligun olokõrran.
23Olavi Ruitlase luuletus “Arvudi” kõrvutab kaht ühiskonda ja eluviisi, tuues vastanduse suurepäraselt esile riimis ‘packard – kakard’.Ruitlasõ luulõtusõn ”Arvudi” säädüs kõrvuisi kats ütiskunda ja eloviisi, tuvvõn vastandusõ suurõperätselt vällä riimin ’ packard – kakard’.
24Üks pool, ”kakard” esindab vana külaühiskonda, teine pool tehnomaailma, mille näilise sära suudab autor nappide vahenditega rikkuda üheainsa tähendusliku sõnaga “hais” (Ruitlane 1999:5).Üts puul ”kakard” esindäs vanna küläütiskunda, tõõne puul tehnoilma, minka näilitse helküse sutt autur rikku üteainumba tähendüslidse sõnaga ”hais” (Ruitlane 1999:5).
25Samuti vastanduvad Ruitlase luulekogu pealkirjas ja nimiluuletuses “Kaera-Jaan ja Mister Proper” kaks ettekujutus Eestist: talupojaühiskond oma pärimuskultuuriga ja tänapäeva tarbimisühiskond.Nisamatõ vastandus Ruitlasõ luulõkogo päälkirän ja nimiluulõtusõn “Kaera-Jaan ja Mister Proper” kats ettekujotust Eestist: talopojaütiskund uma perimüskultuuriga ja seoilmaaignõ tarbimisütiskund.
26Kontrast sisaldub paroodias juba iseenesest: algtekstile vastandub uus naljatlev tekst.Kontrast sisaldus paroodian joba esihindäst: algtekstile vastandus vahtsõnõ naljatlev tekst.
27Paroodia on üks Contra lemmikžanre.Paroodia om üts Contra lemmikžanrõ.
28Ta on öelnud intervjuus tunnuslikud sõnad: “Luule peap minu meelest ikka lõbuss olema, sest elu on niigi väga tõsine.Tä om ütelnü: “Luule peap minu meelest ikka lõbuss olema, sest elu on niigi väga tõsine.
29[Tõsine luule] ei ole üldse huvitav [---].[Tõsine luule] ei ole üldse huvitav [---].
30Elu on niigi väga tõsine ja luuletamist on vaja selleks, et elu natuke pea peale pöörata.”Elu on niigi väga tõsine ja luuletamist on vaja selleks, et elu natuke pea peale pöörata.”
31Tuntud tekstide ümbertegemine ja tsiteerimine on lõbus katse panna need kõlama omamoodi, ühendades naljatamisi omaenda maalähedase eluvaate ja kaugema kultuuri.Tuntuisi tekste ümbretegemine ja tsitiirmine om andsak katsõ panda nä kõlama ummamuudu, ühendäden nallatamiisi umahindä maalähküdse elokaetusõ ja kavvõmba kultuuri.
32Eriti selgelt ilmneb vastandamise poeetika ümbertehtud lauludes, mida vaatleme edaspidi lähemalt punktis “Suhted folkloori ja muusikaga” (lk...).Esieränis selgehe ilmnes vastandamise poeetika ümbretettüisin laulõn, midä kaemi edespidi lähembält punktin ”Suhtõ folkloori ja muusikaga” (lk ...).
33Võro kirjanikele omase vastandamisega sarnaneb ka suurte asjade kujutamine väikeste kaudu, kõrge kujutamine altpoolt.Võro kiränikele umatsõ vastandamisega lätt ütte ka suuri asju kujotamine väikeisi kaudu, korgõ kujutaminõ altpuult.
34Luuletajate suhtumised ilmnevad suurel määral kujutamisviisi kaudu – südamelähedasi asju näidatakse piltlikult, pisiasjade kaudu.Luulõtajite suhtumise ilmnese suurõl määral kujutamisviisi kaudu – süämelähküidsi asju näüdätäs piltlidselt, pisiasju kaudu.
35Üheks võro meestele omaseks võtteks on rohke pärisnimede kasutamine, kusjuures nimed sümboliseerivad sageli üldisemaid nähtusi (nt Adolf Hitler, Suur Tõll, Pjotr Pervõi jt).Ütes võro miihile umatsõs võttõs om paljodõ perisnimmi pruukmine, kosman nime sümbolisiirvä sakõst ülditsempi nättüisi (nt Adolf Hitler, Suur Tõll, Pjotr Pervõi jt).
36Omavahelises seltskonnas on naljatades lauldud “Ruitlane olen ja Ruitlaseks jään”, mitte “Eestlane olen ja eestlaseks jään”.Umavaihilitsin seltskunnõn om nallatõn laultu “Ruitlanõ olõ ja Ruitlasõs jää”, mitte “Eestläne olõ ja eestlädses jää”.
37Selles pealtnäha väikses naljas peitub suur tõde – sest kes eestlastest/võrokestest jääb iseendaks, see jääb ka eestlaseks.Taha päältnätä väikeste nalja om käkit suur tõtõ – kiä eestläisisit/võrokõisist jääs esihindäs, tuu jääs ka eestlädses.
38Tavaliselt võro meesluuletajad suuri sõnu ei tarvitata, ülevate tõdede valjuhäälne kuulutamine kaldub neil kõlama irooniliselt.Võro miisluulõtaja tavalidselt suuri sõnno ei pruugi, ülevite tõdõdõ kõvahelüga kuulutamine kallus neil kõlama iroonilitselt.
39Nende kujundikeelele on omane üldise või kõrge vältimine, asendades selle lihtsa, reaalse ja madalaga, millel on sageli selgem tähendus. Naide kujundikeelele om umanõ ülditse vai korgõ vältmine, asõndadõn taa lihtsä, riaalsõ ja madalaga, minkal om sakõst selgemp tähendüs.
40Lüürilised tekstidLüürilidse teksti
41Võrolaste loomingus leidub palju absurdi ja nalja, hoopis vähem on selge sõnumiga tõsiseid luuletusi.Võrokõisi loomingun lövvüs paljo absurdi ja nalja, hoobis vähämp om selge sõnumiga tõsitsit luulõtuisi.
42Laulev, tantsiv ja striptiisitav kirjanik erineb ametlikest kultuurisuundadest ning paneb kõhklema – kas võro meesluuletajatel on üldse tõsiseid väärtusi? Kas see vastandamise poeetika, pidev madaldamine ja naljatamine ei vii meid tühja ja kurba nö. jumalast mahajäetud maailma?Laulva, tandsva ja striptiisitäv kiränik erines ammõtlikõst kultuuritsihtest ni pand olgu kehitämä: kas võro miisluulõtajitel om ültse tõsitsit väärtuisi? Kas taa vastandamise poeetika, pitev madaldamine ja nallatamine vii-ei meid tühja ja kurba n-ü jumalast maahajätetü ilma?
43Samas pole kirjanikul alati tahtmist oma loomingut seletada, sest kunstiline tekst on mitmetasandiline.Saman olõ-i kiränikul alati tahtmist umma loomingut selletä, selle et kunstiline tekst om mitmatasandiline.
44Kunsti paradoks on see, et liiga otsene, näpuga näitav tekst ei ole enam hea kirjandus, vaid paremal juhul ajakirjandus või halvemal juhul propaganda.Kunsti paradoks om taa, et liiga otsõnõ, näpuga näütäv tekst olõ-i inämp hää kirändüs, a parembal juhol aokirändüs vai halvõmbal propaganda.
45Aapo Ilves deklareerib luuletuses ”Näi videost hinnäst...” sõnadega: taha-õi ma naadega miäkit kynõlda (5 p).Ilvese Aapo deklariir luulõtusõn” Näi videost hinnäst...” sõnnuga: taha-õi ma naadega miäkit kynõlda (5 p).
46Teisal on ta rõhutanud selge mõtestatuse, lõplikkuse puudumist:Tõõsen kottan um tä rõhutanu selge mõttõstatusõ, lõplikkudsõ puudumist:
47Siiski – nagu eespool just võroteemaliste luuletuste puhul nägime, – leidub ka neil raskesti mõistetavatel, naljade taha varjuvatel autoritel avanemisi.Sõski – nigu õkva iinpuul võroteemalitsi luulõtuisi puhul näimi, - lövvüs ka nail rassõlt mõistõtavil, nalju takka hinnäst käkvil auturitel vallaminekit.
48Selliste tõehetkede valgel väljendatakse oma tegelikke tundeid ja suhtumisi otse, ilma vastanduseta.Säändsil tõõhetkil vällendätäs ummi tegelikke tundit ja suhtumiisi õkva, ilma vastandusõta.
49Viisiku tundemaailma väljendab vahetumalt nende puhul küllalt haruldane lüüriline luule.Viisiku tundõilma vällendäs vahetumbalt naide puhul küländ haroldanõ lüüriline luulõ.
50Lüürilise all mõeldakse varjundirikkalt meeleolusid kajastavaid tekste.Lüürilidse all peetäs silmän varjundirikkit meeleolusit kajastavit tekste.
51Sageli kujutatakse neis loodust, samuti tunde- ja mõttemaailma eri tahke haaravaid sügavaid hingeseisundeid.Sakõst kujotadas nain luudust, nisamatõ tundõ- ja mõttõilma eri tahkõ haardvit sügävit hingesaisondit.
52Täiesti isiklikest hinge ja südame tundmustest eelistavad võro luuletajad kirjutada oma emakeeles.Tävveste isikligest hinge ja süäme tundmuisist eelistäse võro luulõtaja kirotada uman imäkeelen.
53Lüürilist laadi kohtab rohkem Jan Rahmanil ja Aapo Ilvesel, näiteks viimase meeldesööbiv laul ”Las ma sosista” (Tulen..., lk 84).Lüürilist laati esines inämb Rahmani Janil ja Ilvese Aapol, näites perämädse miildejääv laul ”Las ma sosista” (Tulen..., lk 84).
54Siin märkame, et end meelsasti varga ja narkomaanina esitleva Aapo Ilvese maailmas leidub ka ehe kiindumus naisesse ning ”luuja” ise, kellele kauni eest tänulik olla:Näemi, et hinnäst varga ja narkomaanina esitlevä Ilvese Aapo ilman lövvüs ka ehe kiindumine naasõsse ni “luuja” esi, kinkalõ kauni iist tenolik olla:
55Contra on tõlkinud suurepäraselt võro keelde mõned kirjakeelsed lüürilised luuletused (Marie Heiberg, August Sang), mis võivad anda täiesti uue elamuse ka sellele, kes on neid enne lugenud.Contra om meisterligult tõlknu võro kiilde mõnõ kiräkeelidse lüürilidse luulõtusõ (Marie Heiberg, August Sang), miä võiva anda tävveste vahtsõ elämusõ toolõ, kiä om naid inne lugõnu.
56Miks aga eelistavad võro mehed aga siiski naljatada?A mille eelistäse võro mehe sõski nallatada?
57Võib-olla on põhjus selles, et läbi nalja jõuavad mõnedki sõnumid paremini kuuljani, vahel on naerdes kergem kõnelda tõtt.Või-olla om põhjus tuun, et nalja kaudu jõudva nii mõneki sõnumi parempini kullõjani, vahel om naardõn keremb tõtt kõnõlda.
58Küllap on nii mõnigi tundnud, et õiged ja head sõnad kipuvad mõnikord kõlama võltsilt või igavalt.Külläp om nii mõnigi tundnu, et õigõ ja hää sõna tüküse mõnikõrd kõlama võltsilt vai igävält.
59Osalt tuleb kulunud kõla sagedast kasutamisest või ütleja küündimatusest.Osalt tulõ kulunõ kõla sakõst pruukmisest vai ütlejä küündmätüsest.
60Osalt võivad õiged sõnad võltsilt kõlada sellepärast, et neid on kasutatud ka valetamiseks.Osalt võiva õigõ sõna võltsilt kõlada tuuperäst, et naid om pruugit ka võlsmises.
61Suhtest folkloori ja muusikagaSuhtõst folkloori ja muusikaga
62Võro meesluuletajad on loonud küllalt palju laule.Võro miisluulõtaja omma loonu küländ paljo laulõ.
63Neist kuulsaim on ilmselt Aapo Ilvese sõnadele loodud Tii, mis esindas Eestit Eurovisionil (2004, viisi autorid Pajusaarõ Priit/Pilvre Glen).Naist om vast kõge kuulsamp vast Ilvese Aapo sõnadõlõ kuudu Tii, miä esind Eestit Eurovisioonil 2004. aastagal (viisi auturi Pajusaarõ Priit/Pilvre Glen).
64Mõningad mehed teevad oma tekstidele ise viise (Aapo Ilves, Jan Rahman), nende luuletusi on viisistanud teised muusikud (Jaan Pehk muusikunimega “Orelipoiss”).Mõnõ mehe tegevä esi umile tekstele viie (Aapo Ilves, Jan Rahman), naide luulõtuisi umma viie pääle säädnü ka tõse muusiku (nt Pehki Jaan muusikunimega Orelipoiss).
65Märgatav osa Võro meeste lauludest on hästituntud laulude paroodiad ja mugandused.Ütsjago võro miihi laulõst ommava hästetunt laulõ paroodia ja mugandusõ.
66Rahvalaululiku kõla annab lauludele võro keel, milles lauldi juba ammu enne kirjakeele kujunemist.Rahvalaululiku kõla and laulõle võro kiil, minkan laulti joba ammu inne kiräkeele kujunamist.
67Võrokeelne tekst oli kindlasti põhjuseks, miks väga paljud eestlased pidasid Näiokeste lauldud Eurolaulu Tii rahvalauluks.Võrokiilne tekst ol kimmäle põhjusõs, mille väega paljo eestläse pidivä Näiokõisi lauldut ”Tiid” rahvalaulus.
68Küllalt paljudel võro viisiku lauludel on tõepoolest seoseid tänapäeva folkloori ja populaarmuusikaga.Küländ paljodõl võro viisiku laulõl om tõõpoolõst seossit seoilmaaigsõ folkloori ja popmuusikaga.
69Folklooriks nimetatakse vaimseid pärimusi.Folklooris nimetädäs vaimsit perimüsi.
70Neid leidub igas kultuuris rohkesti ka nüüdsel, korralikult vormistatud ja jäädvustatud kunstiteoste ajastul.Naid lövvüs egan kultuurin paljo ka parhillatsõl, kõrralikult vormistet ja jäädvustet kunstiteossite aol.
71Folkloor kujuneb teatud inimrühma suhtlemises ja levib omavaheliste kontaktide kaudu.Folkloor kujunas tiitüd inimrühmä suhtlõmisen ja kandus edesi umavaihelitsi kontaktõ kaudu.
72Kui minevikus omandati folkloor suulisest pärimusest, siis tänapäeval kujuneb ja liigub seda ka trükiallikates ja meedias.Ku innevanastõ umandati folkloor suulidsest perimüsest, sõs seoilmaaigu kujunas ja liigus taad ka trükiallikiten ja meedian.
73Tuntuse ja kasutuse poolest võime pidada rahvalauludeks nii omaaegse Viljandimaa laulumeistri Laulu-Mihkli kui tänapäeval kuulsaks saanud Kihnu lauliku Virve Köstri loomingut.Tuntusõ ja pruukmise poolõst võimi pitä rahvalaulõs nii umaaigsõ Villändimaa laulumeistre Laulu-Mihkli ku seoilmaaigu kuulsas saanu Kihnu lauliku Köstre Virve loomingut.
74Levides vahetu kogemuse kaudu, iseloomustab rahvaluulet sageli n-ö autori ähmastumine või kadumine: autor võib olla ununenud, teos võibki olla mitmekesi tehtud (kollektiivne).Leviden vahetu kogõmusõ kaudu, iseloomustas rahvaluulõt sakõst n-ö autori ähmästumine vai kaomine: autur või olla unõhtõdu, teos võigi olla mitmakõisi tettü (kollektiivne).
75Folkloorsuse tunnuseks on ka pala teisenemine läbi korduvate esituste.Folkloorsusõ tunnusõs om ka pala tõsenemine läbi kõrduvite esitüste.
76Lisaks on rahvaluule tunnuseks suupärasus ja tuttavlikkus.Lisas om rahvaluulõ tunnutsõs suuperätsüs ja tuttavlidsus.
77Ka paljudes uutes lugudes kasutatakse vana ainest või vanu äraproovitud võtteid.Ka paljodõn vahtsin lugudõn pruugitas vanna ainõst vai vannu ärproovit võttit.
78Kohati jääb tabamatuks piir folkloori ja muude kultuurinähtuste vahel, näiteks on raske eristada populaarmuusikat, seltskonnalaule ja rahvalaule ansambli “Untsakad” muusikas.Kottusilde saa-i arvu piirist folkloori ja muie kultuurinättüisi vaihel, näites om rassõ eristädä poppmuusikat, seltskunnalaulõ ja rahvalaulõ andsambli Undsaka muusikan.
79Suure osa praegusest rahvamuusikast moodustavadki seltskondades väiksemate muudatustega lauldavad poplaulud, mis on kaugelt paremini tuntud kui regilaulud.Suurõ osa parhillatsõst rahvamuusikast moodustasõki seltskundõn väiksempite muudatuisiga lauldava poplaulu, miä omma kavvõst parembalõ tuntu ku regilaulu.
80Armastatud poplauludel on mitmeid rahvalaulu tunnuseid: neid lauldakse heameelega eri seltskondades; sageli muutunud (eelkõige lihtsustunud) viisi ja sõnadega, teadmata nende autorit.Armastõt poplaulõl om mitmit rahvalaulu tunnusit: naid lauldas häämeelega eri seltskunnõn; sakõst muutunu (iiskätt lihtsamba) viisi ja sõnnuga tiidmäldä naide auturit.
81Laulude mugandamine, tõlkimine ja paroodiate tegemine on folklooris väga levinud.Laulõ mugandamine, tõlkmine ja paroodijite tegemine om folkloorin väega levinü.
82Sedasama võtet kasutavad sageli ka võro laulvad luuletajad.Taadsamma võtõt pruukva sakõst ka võro laulva luulõtaja.
83Palju võro meeste ümber- ja omatehtud laule sarnaneb eesti uuemale rahvalaulule, eriti 19. saj. levinud meeste külalauludele.Paljo võro meeste ümbre- ja umatett laulõ sarnanõsõ eesti vahtsõmbalõ rahvalaululõ, esieränis 19. aastasaal levinü miihi külälaulõlõ.
84Neis lauldi naljatoonis ja lihtsas värsivormis sündmustest külaelus ja ühiskonnas, nagu suulises küla- või aja(loo)kroonikas (ümberkülalaulud või laulud Türgi sõjast).Nain laulti nalatoonin ja lihtsan värsivormin sündmüisist külä- vai ao(luu)kroonikan (ümbrekülälaulu vai laulu Türgü sõast).
85Sealjuures tehti uued tekstid üldtuntud viisidele.Tanman tetti vahtsõ teksti üldtunnõt viisele.
86Võro luuletajad laulavad samuti ajakohastest sündmustest, põimides ühiskondlikke teemasid naljade ja absurdiga.Võro luulõtaja laulva nisamatõ aokotsistest sündmuisist, põimõn ütiskundliidsi teemasit nala ja absurdiga.
87Viis laenatakse mõnelt hästituntud laulult, kuid tekst taasluuakse uuesti oma vaatepunktist, andes sellele päevakajalise sisu.Viis lainatas mõnõlt hästetunnõt laulult, a tekst taasluvvas vahtsõlt uma kaetuspunktist, andõn taalõ pääväkajalidse siso.
88Näiteks Contra uus tekst laulule “Heeringas” (Lauluraamat 1998, 432), kus on üle võetud originaali viis, osa teksti ning süžee põhiliin.Näites Contra vahtsõne tekst laululõ ”Heeringäs” (Lauluraamat 1998, 432), kon om üle võet originaali viis, osa teksti ni süžee põhiliin.
89(Kõiki salme laulmisel korratakse.)(Kõiki salme laulmisel kõrratas)
90Kõige rikkalikumaks algmaterjaliks ümbertehtud lauludele on kaasaegne muusika.Ümbretett laulõ kõge rikkalikumb algmaterjaal om kaasaignõ muusika.
91Eriti palju on seda kasutanud Contra, nimetades ise oma laulude paroodiaid ja mugandusi kaveriteks.Esieränis paljo om taad pruuknu Contra, nimeten es umma laulõ paroodijit ja muganduisi kaverites.
92Tervelt kaks Contra kogu – “Üüratu üürlane” ja “Naine on mees” (1996, 1999) – sisaldavad levilaulude põhjal tehtud tekste.Uma kats Contra koko Üüratu üürlane” ja “Naine on mees” (1996, 1999) – sisaldasõ levilaulõ põhal tettüisi tekste.
93Raamatu “Üüratu üürlane” tiitellehel ongi alapealkirjaks “Lauluraamat” ja kaane pöördel: “Raamat /---/ sisaldab kavereid tuntud lauludest ja muidu niisama laule kah!” (ib).Raamadu “Üüratu üürlane” alguslehel umgi alapäälkiräs “Lauluraamat” ja kaane pöördel: “Raamat /---/ sisaldab kavereid tuntud lauludest ja muidu niisama laule kah!” (ib).
94Ümbertehtud laulud on enamasti naljakamad ja madalamas stiilis kui nende originaalid.Ümbretett laulu omma inämbüste nallakamba ja madalamban stiilin ku näide originaali.
95Vastandamise äärmuseks on n-ö “pühad paroodiad”, kus algmaterjalina kasutatakse eriti tähendusrikkaid tekste, nagu hümn, koraal, teatud ajastu sümboliks saanud poplaul vms.Vastandamise viirmüses omma n-ö ”pühad paroodiad”, kus alosmaterjalina pruugitas eriti tähendüsrikkit tekste, nigu hümn, koraal, tiitü ajastu sümbolis saanu poplaul vms.
96Väljend “Püha paroodia” parodia sacra on kasutusele tulnud keskaegsest karnevalikultuurist, mille kombestiku hulka kuulus vaba naljaheitmine pühade nähtuste, sealhulgas ametliku kirikuelu üle.Vällend “Püha paroodia” parodia sacra om peri keskaigsõst karnevalikultuurist, minka kombõstikku kuulusi vaba naljahiitmine pühhi nättüisi, säälhulgah ammõtligu kerikuelo üle.
97Seda lubasid endale isegi kõrged ametnikud ja kirikutegelased, kes kirjutasid samuti pühadele raamatutele paroodiaid.Taad lubasivä hindäle eski korgõ ammõtnigu ja kerkotegeläse, kiä kirotiva nisamatõ pühhile raamatile paroodijit.
98Näiteks olid olemas “Meieisapalve” ja “Ave Maria” paroodiad jm.Näites olliva olõman ”Miesäpalvõ” ja ”Ave Maria” paroodia jm.
99Pühade paroodiate hulka võib julgelt arvata mitmed võro meeste laulud.Pühhi paroodijite sekkä võib julgõlt arvada mitme võro miihi laulu.
100Headeks näideteks sobivad Aapo Ilvese eeltoodud laul “Eestlane” (vt lk... )või ülikuulsa nõukogude poplaulu “Moi adres Sovetski Sojus” (“Mu aadress on Nõukogude Liit”) ainetel loodud Contra poliitiline tekst (mis toetub sedasama laulu varem muutnud ansambli “Vanem õde” versioonile).Hääs näites passis Ilvese Aapo innetuud laul “Eestlane” (vt lk...) vai ülikuulsa nõvvukogodõ poplaulu “Moi adres Sovetski Sojus” (“Mu aadress on Nõukogude Liit”) ainil luud Contra poliitiline tekst, miä toetus taadsamma laulu varrampa muutnu andsambli ”Vanem õde” versioonile.
101Contra ütles, et neid 2 rida ta enam ei laula.Contra ütel, et naid kattõ rita tä ämp ei laula.
102Ka suurem osa võro luuletajate seltskonnas meelelahutuseks lauldud laule kannab pisema või suurema muutuse jälgi.Ka suurõmb osa võro luulõtajite seltskunnan meelelahutusõs laulõtuisi laulõ kand inämb vai vähämb muutuisi jälgi.
103On võimalus, et kuigi laulutekst jääb täiesti muutumatuks, muudetakse meeleolu, esitusviisi või konteksti, et saada nalja; näiteks lauldakse liiga valjusti ja valesti, võetakse koomilisi žeste ja poose.Eski ku lauluteksti olõ-i sukugi muudõt, muudõtas meeleollu, esitüsviisi vai konteksti, et saia nalja; näites lauldas perädü kõvastõ ja võlssi, võetas koomilitsi žeste ja poosõ.
104Nii muutub lihtne armastuslaul kahe mehe esituses gaykultuuri paroodiaks, nagu juhtus Contra ja Veiko Märka lauldud Kustas Kikerpuu lauluga “Uus mood”7 (Lauluraamat 1998, 329).Nii muutus lihtne armastuslaul katõ mehe esitüsen geikultuuri paroodias, nigu juhtu Contra ja Märka Veiko laultu Kustas Kikerpuu lauluga “Uus mood” (Lauluraamat 1998, 329).
105Ümbertöötluste alusena on kasutatud ka luuleklassikat, kas viisistatuna või mitte.Ümbretüütluisi alostõna om pruugit ka luulõklassikat, kas viisistaduna vai mitte.
106Nii näiteks Hando Runneli “Kaua sa kannatad” eeskujul on loodud Contra “Ood Philipsi pardlile” (kaua sa kasutad habemenuga, NM 43), “Kaua sa kannatad...” (kui pika aja vältel suudad... NM, lk 27), “Lähen ära” (Ohoh, lk 29) ning Pulga “Hirmus plagiaat” (Kavva sa kannatat kurja tuud muuri, 5 p. 168).Nii om näites Runneli Hando “Kaua sa kannatad” iinkujol luudu Contra “Ood Philipsi pardlile” (kaua sa kasutad habemenuga, NM 43), “Kaua sa kannatad...” (kui pika aja vältel suudad... NM, lk 27), “Lähen ära” (Ohoh, lk 29) ni Pulga “Hirmus plagiaat” (Kavva sa kannatat kurja tuud muuri, 5 p. 168).
107Juhan Liivi luuletusele “Rändaja” viitavad Ruitlase “Tulli liinast...” (5 p, 139) ja Contra (???), Juhan Liivile kui (lüürilise) luuletaja sümbolile aga osutab Aapo Ilvese tekst “Kirjutasid luuletuse juhanliiviliku... “.Juhan Liivi luulõtusõlõ “Rändaja” viitasõ Ruitlase “Tulli liinast...” (5 p, 139) ja Contra (???), Juhan Liivile ku (lüürilidse) luulõtaja sümbolile osutas Ilvese Aapo tekst “Kirjutasid luuletuse juhanliiviliku... “.
108Nõnda saavad olemasolevad tekstid tähenduse alles lugeja peas koos juba varem tuntud loominguga.Nii saava olõmanolõva teksti tähendüse allõs lugõja pään üten joba varrampa tuntu loominguga.
109Tervikliku mulje ümbertehtud laulust saab just siis, kui on teada ka originaal, mis sattub harilikult naljakasse vastuollu “kaveriga”.Terviklidse mulje ümbretett laulust saa õkva sõs, ku om teedä ka originaal, miä tavalitselt sattus nallakalõ vastaollu “kaveriga”.
110Laulude-luuletuste originaalid ja neis kasutatud stiilivõtted kuuluvad enamasti meie kaasajaga võrreldes teistsugusesse – vanemasse, võõramasse või ametlikku kultuuri.Laulõ-luulõtuisi orginaali ja nain puugitu stiilivõttõ kuulusõ inämbüste miaoga võrrõldõn tõistsugumaidsihe – vanõmbahe, võõrambahe vai ammõtlikku kultuuri.
111Võõras on näiteks välismaise päritoluga muusika, aga ka lihtinimese jaoks kauged ja kõrged kunstid, mida iseloomustavad sõnad elitaarne, kõrge, rafineeritud, pateetiline jms.Võõras om näites vällämaitsõ peritologa muusiga, a ka lihtinemise jaos kavvõ ja korgõ kunsti, midä iseloomustasõ sõna elitaarnõ, korgõ, rafineeritü, pateetiline jms.
112Võõras on ka risustatud emakeel, mida Contra näitab laulus “Kaua sa kannatad” (Contra 1999:27).Võõras om ka risustõtu imäkiil, midä Contra näütäs laulun “Kaua sa kannatad” (Contra 1999:27).
113Folkloorile lähendab Võro viisiku laule veel nende levik rahva seas, mõnikord ka autori unustamine.Võro viisiku laulõ folkloorilähküist näitäs viil naide levik rahva siän, mõnikõrd ka auturi unetamine.
114Nii on saanud Võrumaal üldiselt lauldavaks Pulga Jaani Egämehe reilender, rohkem ilmselt tuntud algusssõnade järgi ”Tulõq sina tulõq, tulõq sina tulõq, mina aga maka tsiapaha pääl.” (5p 153).Nii om saanu Võromaal ülditselt laultavas Pulga Jaani Egämehe reilender, miä om ilmselt rohkõmp tuntu algossõnnu ”Tulõq sina tulõq, tulõq sina tulõq, mina aga maka tsiapaha pääl.” (5p 153).
115Mõnikord on autorid teadlikult kasutanud rahvalaulude vormivõtteid.Mõnikõrd omma auturi tiidligult pruuknu rahvalaulõ vormivõttit.
116Kogu Viie pääle lõpuluuletuse Kost miiq lats´ naaq lauluq sai... eeskujuks on olnud regivärsiline laulutüüp “Kust laulud saadud” koos vastava esireaga; tekstis on kasutatud regivärsile omast algriimi ja mõttekordust.Kogo Viie pääle kõgeperämädse luulõtusõ Kost miiq lats´ naaq lauluq sai... iinkujos om olnu regivärsiline laulutüüp “Kust laulud saadud” üten vastava ederiaga; tekstin om pruugitu regivärsile umast algriimi ja mõttõkõrdust.
117Samu rahvalauluvõtteid kasutab Contra oma luuletuses “Leebelõusta”.Naidsammu rahvalauluvõttit pruuk Contra uman luulõtusõn ”Leebelõusta”.
118Luuletustele on ideid andnud ka muud folkloorinähtused: vanasõnad, kõnekäänud, regilaulude põhjal loodud “Kalevipoeg”.Luulõtuisile omma ideid andnu ka muu folkloorinättüse: vanasõna, kõnnõkäänü, regilaulõ põhal luudu ”Kalevipoig”.
119Kohati on võrokeste looming kollektiivne, sest üksteise tekste täiendatakse, lisades sinna uusi sõnu vahetult esituse jooksul või ka pikema aja järel.Paigutõ om võrokõisi looming kollektiivne, selle et ütstõõse tekste tävvendädäs, lisatas vahtsit sõnnu õkva esitämise aol vai ka pikembä ao perrä.
120Nii näiteks on Aapo Ilvese luuletused “eeläq üüse ma es paneq...” (5 p, lk 26) ja “väike kriminaal” jms (Tulen... lk 34-40) tehtud sõprade, vastavalt Olavi Ruitlase ja Veiko Märka eeskujul.Nii näites omma Ilvese Aapo luulõtusõ “eeläq üüse ma es paneq...” (5 p, lk 26) ja “väike kriminaal” jms (Tulen... lk 34-40) tettü sõpru, vastavalt Ruitlasõ Olavi ja Märka Veiko iinkujol.
121Kogumiku Viie pääle lõpuluuletus on tehtud kahe pääle: ”Pulga luulõtus Ilvese perräjakkamisega” (5 p 184).Kogomigu Viie pääle lõpuluulõtus om tettü katõ pääle: ”Pulga luulõtus Ilvese perräjakkamisega” (5 p 184).
122Mitmekesi koostatakse väljaandeid ja luuakse laule.Mitmakõisi pandas välläandit kokko ja luvvas laulõ.
123Elavale folkloorile lähedane on Võro laulvate luuletajate loomingu esitamine väga erinevates olukordades: nii väiksemas sõprade ringis, asjatundliku kirjanduspubliku kui mitmesuguste rahvakihtide seas.Võro laulva luulõtaja esitäse umma loomingut väega erineviten olukõrrun: nii väikumban sõpru tsõõrin, asatundliku kirändüsrahva ku mitmasugumaidsi rahvakihte siän.
124Esinetakse ka niisugustes lõbustuskohtades, kus harilikult luulet ei loeta ega kuulata: kõrts, laat, disko.Esinetäs ka säändsin ilokotussin, kos tavalidselt luulõt ei loeta ega kullõlda: kõrdsin, laatõ pääl, diskol.
125Eelistatakse ebatavalist või väga lihtsat riietust, kuid mitte ülikonda ega lipse.Eelistadas esisugumast vai lihtsit sälärõivit, mitte ülikunda ega lipsõ.
126Püütakse käituda mitteametlikult, et mitte vastanduda publikule, rõhutades spontaansust ja korrastamatust – just nagu oleks nüüdsama tekkinud idee head seltskonda natuke lõbustada.Hinnäst püvvetäs üllen pitä mitteammõtligult, et mitte rahvalõ vasta säädüdä, rõhutõn õkvasündümist ja kõrrastamatust – õkva nigu olõs sõssama tekkünü mõtõ hääd seltskunda veidü lõbustada.
127Tavaliselt pole kokku lepitud kindlat kava, üles astutakse kordamööda.Tavalidselt olõ-i kokko lepit kimmäst kavva, üles astutas kõrdamüüdä.
128Loetakse valjul häälel, tempokalt, tugevate rõhkudega, rõhutades aktiivset, tugevat, mehelikku poolt.Loetas kõva helüga, tempokalt, tugõvite rõhkõga, rõhutõn aktiivset, tugõvat, mehelikku puult.
129Samuti võetakse ette asju, mida kirjandusüritustel ei tehta: laul, tants, striptiis, rockistaaride matkimine / parodeerimine.Nisamatõ võetas ette asjo, midä kirändüsüritüsisil ei tetä: laul, tands, striptiis, rokkstaarõ matkmine/parodiirmine.
130Sageli saadab laulmist tänapäeval oma laia leviku poolest rahvapilliks saanud kitarr.Sakõst saat seoilmaaigu õkva ku rahvapillis saanu kitarr.
131Esinemistel võib publik liituda ja kaasa laulda, nagu on tavaline folkloori- või popmuusika kontsertidel.Esinemistel või publik ütentulla ja üten laulda, nigu om pruugis folkloori- vai poppmuusiga kontsõrdel.
132Tavaliselt pakub selleks võimalusi just Contra, esitades mitmesuguste kordustega laule.Tavalidselt pakk säändses võimalusõ Contra, esiten mitmesugumaidsi kõrduisiga laulõ.
133Seega kujuneb esinemine sageli lõbusaks jandiks, kus toimitakse vastupidiselt tavalisemale kujutlusele kirjandusest.Sakõst kujunas esinemine lõbusas jandis, kos toimitas vastapiditselt tavalidsembäle kujutlusõlõ kirändüsest.
134Mehed laulavad mõnikord nii valesti ja koledasti, et seda on raske muusikaks pidada.Mehe laulva mõnikõrd nii võlssi ja jällelt, et taad om rassõ muusigas pitä.
135Enamasti saab tublisti nalja, mõnikord aga tekitab mitmete piiride ületamine publikus pahameelt.Inämbüste saa kõvastõ nalja, a tõnõkõrd tekitäs ülepiiriminek kullõjite siän vastamiilt.
136Muusikastiili poolest mahuvad võro meeste lood tänapäeva rahvamuusika ja folgi alla.Võip üldä, et stiili poolõst mahusõ võro miihi luu seoilma rahvamuusiga ja folgi ala.
137Lisaks paroodiatele leiduvad seal tuntud poplaulude tõlked ja mugandused, lüürilises toonis viisistatud luuletused, – enamasti saadetud ise kitarril, – ja ka mõned uued ägedamad lood, kus abiks teisi pille ja muusikuid.Pääle paroodijite lövvüse sääl tuntuisi poplaulõ tõlkõ ja mugandusõ, lüürilidsen toonin viisistetü luulõtusõ, - inämbüste saadõtu esi kitarril, - ja ka mõnõ vahtsõ ägedämbä luu, kos abis tõisi pille ja muusikit.
138Tunnuslik on mitmete maavillaste bluuside ja räppide olemasolu, nt Contra “Peerukuninga räpp” (Üüratu üürlane , lk 39/40), Naeris (NM, lk 13), Ilvese “Mississippi delta blues” (5 p), Pulga Jaani “Tarõkraamimise bluus” (5 p).Om mitmit maavillatsid bluusõ ja räppe, nt Contra “Peerukuninga räpp” (Üüratu üürlane , lk 39/40), Naeris (NM, lk 13), Ilvese “Mississippi delta blues” (5 p), Pulga Jaani “Tarõkraamimise bluus” (5 p).
139Kõige lihvitumate muusiku oskustega on neist Aapo Ilves, kes mängib suurepäraselt kitarri ja on ka ise viise teinud, heal tasemel lauljad ja pillimehed on Pulga Jaan ja Jan Rahman.Kõgõ vääläpeetümbite muusikuoskuisiga om naist Ilvesse Aapo, kiä mäng häste kitarri ja om es ka viise tennü, hääl tasõmõl laulja ja pillimehe omma Pulga Jaan ja Jan Rahman.
140Rohkem nalja poole kaldub Olavi Ruitlane ning rahvast võib nõrkemiseni naerutada Contra, kes oma kesistest muusikalistest võimetest on kujundanud täiesti isikupärase esinemismaneeri.Rohkõmp nalja poolõ kaldus Ruitlasõ Olavi ja rahvast võip nõrkumiseni naarutada Contra, kiä om uma kesitsitest muusikalitsist võimist kujundanu tävveste isikuperälitse esinemismaneeri.
141Kõik nimetatud suunad on esindatud võimsal ühisplaadil ”Viie pääle”.Kõik nimmatu suuna omma esindetü võimsal ütisplaadil ”Viie pääle”.
142Kolme peale (Ilves, Pulk, Rahman) tehtud plaat ”Murõt ei olõ” on puhtmuusikaliselt tasemelt kõrgem, kuid veidi ühetoonilisem.Kolmõ pääle (Ilves, Pulk, Rahman) tettü plaat ”Murõt ei olõ” om puhtmuusikalitselt tasõmalt korgõmp, a veidü ütetoonilitsemb.
143See sisaldab rahulikku, sisukate tekstidega folkmuusikat, erinedes meeste tavalisest ägedast esinemismaneerist avalikel ülesastumistel.Taa sisaldas rahulist, sisukite tekstega folkmuusikat, erineden miihi tavalidsest ägedäst esinemisviisist avalikõl ülesastmisil.
144Siiski ei puudu siit autoritele omased naljad, ehk nagu on ütelnud Jan Rahman: ”Eks neil lugudel ole kõigil mingisugune väike kiiks sees.Sõski ei putu siit auturitele umatsõ nala, ehk nigu om ütelnü Rahmani Jan: ”Muiduki om kõigil nail lukõl määneki väiku kiiks seen.
145Muidu me poleks Ilves, Pulk ja Rahman.”Muidu olnu mi es Ilves, Pulk, Rahman.”
146Eelmainitud asjaolud rõhutavad, et võrokeste looming ei moodusta üksteisest ja igapäevasest elust rangelt lahus seisvaid kunstižanre nagu kirjandus ja muusika, samuti ei aja piiri kunsti ja folkloori vahel, vaid need kõik põimuvad üksteisega.Kõik neo nimmadu asjaolu rõhutasõ, et võrokõisi looming moodusta-i ütstõõsest ja egapäävätsest elost rangõlt lahun kunstižanre nigu kirändüs ja muusika, nisamatõ aja ei piiri kunsti ja folkloori vaihhel, a na kõik põimusõ ütstõõsega.
147Oma esituskunsti publitseerimisel sünnivad mitte päris tavalised, mitme žanri piiril seisvad väljaanded, nagu näiteks “Viie pääle”, kus luuleraamatu vahel asub laulude ja luuletuste segaplaat.Uma esitüskunsti publitsiirmisel sünnüse mitte peris tavalidse, mitma žanri piiri pääl saisva välläandõ, nigu näites “Viie pääle”, kos luulõraamatu vaihel asus laulõ ja luulõtuisi segäplaat.
148Suhtest tänapäeva kirjandusvooludegaSuhtist seoilma kirändusvoolõga
149Tänapäeva kirjandusele peetakse tunnuslikuks rohket olemasolevate tekstide kasutamist ja viitamist varasemale kultuurile.Seoilma kirändüsele um umanõ paljodõ olõmanolõvite tekste pruukmine ja rehksämine varatsõmbalõ kultuurilõ.
150Võtet, kus kunstiteos moodustub senise kultuurikogemuse ümber mõtestamisest, kasutatakse teadlikult ja rohkesti postmodernismis.Võtõt, kos kunstiteos moodustas senitse kultuurikogõmusõ ümbremõtõstamisest, pruugitäs tiidlikult ja paljo postmodernismin.
151Võro meeste loomelaadile ongi iseloomulik varasemate tekstide kasutamine ja neile osutamine: lõikude tsiteerimine, sümboolsete kultuurinähtuste nimetamine, mitmesugused vihjed mõnele teisele teosele või isikule.Võro miihi luulõlaadile omgi umanõ varatsõmpi tekste pruukmine ja naile osutamine: lõikõ tsitiirmine, sümboolsite kultuurinättüisi nimetamine, mitmasugumadsõ rehksämise mõnõlõ tõsele teosõlõ vai isikulõ.
152Võro viisiku loomingus põimuvad kaunid kunstid, rahvaluule, massikultuur ja argimõtlemine, luues soste kaudu uusi tähendusi.Võro viisiku loomingun põimusõ kauni kunsti, rahvaluulõ, massikultuur ja argimõtlõmine, luvvõn köüdüste kaudu vahtsit tähendüisi.
153Niisuguse loomisviisi poolest võib Võro poiste loomingut lugeda postmodernistlikuks.Sääntse luumise viisi poolsõt võip võro poissõ loomingut lugõda postmodernistligus.
154Võru laulvate luuletajate loomingule võib leida ühisjooni ametlikule peavoolule vastanduvate kultuurisuundadega läbi ajaloo, näiteks keskaja karnevalikultuur, tänapäeva performance-literature ning sotsiaalse hoiakuga popmuusika suunad blues või räpp.Võro laulvite luuletajite loomingulõ võip löüdä ütisjuuni ammõtlikulõ päävoolulõ vastasäädüvite kultuurisuundõga läbi aoluu, näites keskao karnevalikultuur, seoilma performance-literature ni sotsiaalsõ tsihiga popmuusiga suuna blues vai räpp.
155Eesti kirjanduspildis jäävad võro autorid peavoolust kõrvale juba keele tõttu.Eesti kirändüspildin jääse võro auturi päävoolust kõrvalõ joba keele tõttu.
156Võro laulvate luuletajate esinemises ja hoiakutes on ühisjooni tänapäeva suuliselt esitatava kirjandusega, mida tuntakse nüüd juba ka Eestis nimetusega luuleslämm (ingl k poetry slam, performance-literature). Võro laulvite luulõtajite esinemisen ja hoiakin om ütisjuuni seoilma suulitselt esitätävä kirändüsega, midä tuntas nüüd joba ka Eestin nimetusõga luulõslämm (ingl k poetry slam, performance-literature).
157Luuleslämmi alguseks peetakse aastat 1986, kui Chicago Jazz-klubis “Green Hill” hakkas esinema Marc Smith.Luulõslämmi algusas peetäs aastat 1986, ku Chicago Jazz-klubis “Green Hill” nakas esinemä Marc Smith.
158Tema tegevus vastandus senisele kirjanduselu korraldusele, eesmärgiga muuta kirjandus kättesaadavaks kõigile elanikkonna rühmadele.Timä tegevus vastandu senitsele kirändüselo kõrraldusõlõ, iinmärgiga muuta kirändüs kättesaadavas kõigilõ elänikkunna rühmele.
159Niisugune uus vool levis maailmas peagi laiemalt. Sääne vahtsõnõ vuul levisi maailman piä ka laembalt.
160Slämm on avalikult, publiku silme all toimuv luuletajate võistlus, mida peetakse enamasti kusagil baaris või klubis.Slämm om avaligult, publigu silme all toimuv luulõtajite võistlus, midä peetäs inämbüste koskil baarin vai klubin.
161Sündmusest võtavad aktiivselt osa ka publik, moderaator ehk õhtu juht ja sageli ka zürii.Taast võtva aktiivselt ossa ka publik, moderaator ehk õdaku juht ja sakõst ka žürii.
162Oluline on just elav vaatemäng: autorid tormavad lavale ja esitavad oma tekste, sealhulgas nad laulavad, karjuvad, räpivad, lõugavad, andes kogu keha sõnade teenistusse.Ololine om elläv vaatõmäng: autori tormasõ lava pääle ja esitäse ummi tekste, säälhulgan na laulva, rüükvä, räpvä, lõugasõ, andõn kogo kihä sõnnu teenistüsse.
163Luule võib olla mõjutatud mitmetest vooludest: avangard (dada), underground (beat), popkultuur (jazz, rock, rap) või etnopoeesia (ethnopoetry).Luulõ või olla mõotõt mitmist voolõst: avangard (dada), underground (beat), popkultuur (jazz, rock, rap) või etnopoeesia (ethnopoetry).
164Sisult peegeldavad slämmitekstid modernset elu kõigi tema probleemidega, meedialembusega ja moodidega.Sisolt peegeldäse slämmiteksti modernset ello kõiki timä probleeme, meediälembusõ ja muudõga.
165Teemadeks on igapäevane elu, ööelu, tänav, mitmed ühiskondlikud ja etnilised küsimused; samuti esineb tekstides vastandust kõrge ja madala vahel ning paroodia elemente...Teemadõs om igapääväne elo, ööelo, uulits, mitma ütiskundlitse ja etnilitse küsümise; nisamatõ esines teksten vastandust korgõ ja madala vahel ni paroodia elemente...
166Analoogiline nähtus on performans-kirjandus, mille motona rühmituse “lit 6” leheküljel kõlab: “Tuleb sinu juurde baari – performans-kirjandus”.Slämmiga samalaadnõ nättüs om performans-kirjandus, minka motona rühmitüse “lit 6” lehekülle pääl kõlas: “Tuleb sinu juurde baari – performans-kirjandus”.
167Väga sarnane võro loominguga on nimetatud rühmituse tõdemus, et publiku leidmiseks vajatakse andekaid kirjanikke, kes suudavad kütkestada rahvahulka, ning kõige otsesem ja kiirem tee selle tarvis on olla naljakas, lõbus.Väega üttemuudu võro loominguga om nimetatu rühmitüse tõdõmus, et publiku löüdmises vajatas andekit kiränikke, kiä sutva kütkestä suurt rahvast, ni kõge õgvamp ja kipõmp tii taa jaos om olla nallakas, naaroline.
168Nagu näha, on selles palju sarnast võro meeste loominguga.Nigu nätä, om taan paljo üttemuudu võro miihi loominguga.
169KokkuvõtteksKokkovõttõs
170Võro meesluuletajate loomingus on rõõmsat lähedust lihtrahvale, laulu ja naeru. Võro miisluulõtajite loomingun om rõõmsat lähküst lihtrahvalõ, laulu ja naaru.
171Nad püüavad naljatades pöörata maailma veidi pahupidi, et tuua nähtavale selle inimlikku ja hinnalist sisu. Na püüdvä nallatõn püürdä ilma veidü pahepoolõ, et tuvva nättäväle taa inimlikku ja hinnalist tsässo.
172Võro luuletajate väärtusteks on asju otse ja tõeselt nimetav rikkumata emakeel ja mehemeel; inimesed, hoolimata nende seisundist või varandusest; siiras armastus, mis ei sea piire hingelise ja kehalise vahele; maailma mitmekesine, ka tagasihoidlik ilu; suutlikkus maistest asjadest rõõmu tunda - ja muidugi võltsimatu, puhastav naer.Võro luulõtajite väärtuisis om asju õkva ja tõtõtsõlt nimmav rikmalda imäkiil ja mehemiil; inemise, huulmada naide saisundist vai varandusõst; siiras armastus, miä ei säe piire hingelidse ja kihälidse vaihele; ilma mitmakesine, ka tagasihoidlik ilo; sutmine maitsist asjost rõõmu tunda – ja muiduki võltsmalda, puhastav naar.
173TeisiTõisi
174Seoseid elava sõna ja pärimuskultuuriga on ka võru naissoost kirjanike loomingul, näiteks elavaks klassikuks saanud Kauksi Ülle ning noor luuletaja Leila Holts.Seossit elävä sõna ja perimüskultuuriga om ka võro naissuust kiränike loomingul, näütes eläväs klassigus saanu Kauksi Ülle ni nuur luulõtaja Holtsi Leila.