Tekst nr: 58

1III Uma Pido III Uma Pido
21. juunil 2013 Võru Kubijal1. piimäkuul 2013 Võro Kubijal
3Paikkondlikkus ja üle-eestilisusÜtteaigu paikkundlik ja üle-eestiline Uma Pido
4Idee sai alguse 2006. aastal võrukeste suveülikoolist, I Uma Pido toimus 2008.a Võrus ja II Uma Pido 2010.a Põlvas.Pido mõtõ sai alostusõ 2006. aastagal võrokõisi suvõülikoolin. I Uma Pido oll’ 2008. aastagal Võrol ja II Uma Pido 2010. aastagal Põlvan.
5III Uma Pido toimub 1. juunil Võru Kubija laulukaare all.III Uma Pido tulõ 1. piimäkuu pääväl 2013 Võro Kubija laulukaarõ all.
6Uma Pido ehk võrukeelne laulu- ja rahvapidu on ühest küljest paikkondlik, Vana Võromaa pidu, mis hõlmab ajaloolist kultuuriruumi kaheksa Lõuna-Eesti kihelkonnaga.Uma Pido om võrokeeline laulu- ja rahvapido. Ütest külest om taa paikkundlinõ, Vana Võromaa pido, miä köüt ütte aoluulist kultuuriruumi katsa Lõuna-Eesti kihlkunnaga.
7Samaaegselt on ta aga ka üle-eestilise tähtsusega kultuuriüritus, olles suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas.Samal aol om tä ka üle-eestilidse mõoga kultuurisündmus, üts suurõmbit perändkultuuri tähtsäs pidävide sian.
8Tänavusele peole on registreerunud rekordarv 3600 lauljat (ka kaugelt väljapoolt Vana Võromaad, mh. ka Lätist ja Soomest).Sjoolõ pidolõ om hinnäst kirjä pandnu 3600 lauljat - miä om rohkõmb ku kunagi varõmb. Tulijit om ka kavvõst välästpuult Vanna Võromaad, esiki Lätist ja Soomõst.
9Laul ja juuredLaul ja juurõ’
10Uma Pido ei ole ainult laulupidu, vaid see seob Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.Uma Pido olõ-i lihtsähe laulupido, taa om sündmüs, miä köüt ütte Eestile tähtsit väärtüisi ­– laulupidotraditsiuuni ja kotussõvaimu.
11Suures üleilmastumises on kogu Eesti rahva identiteet kindlam, kui meil on paikkonniti tugev enesemääratlemine ja sellele toetuvad regionaalsed (kõrg)kultuurisündmused.Suurõn üleilmastumisõn om terve Eesti rahva identiteet kimmämb, ku egän Eesti nukan om uma hindätiidmine ja (kõrg)kultuurisündmüse’, miä tuud vällä näütäse’.
12Peo tunnuslause võrdleb inimest puuga – kui juured kindlalt maas ja tüvi tugev, siis võib latv rõõmsalt tuules õõtsudes laulda.Pido lõugahus kõnõlõs inemisest ku puust – ku juurõ’ omma kimmält maa seen ja tüvi tukõv, sõs või ladõv rõõmsahe tuulõn liiku ja laulda’.
13Uma Pido repertuaarUma Pido laulu’
14Uma Pido koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus, mis köidab erinevas eas publikut.Uma Pido koorirepertuaar tetäs egäs pidos vahtsõnõ, sääne, miä köüt egän iän publikut.
15Peo kaudu on saanud märgatava lisa kogu võrukeelne lauluvaramu.Teno pidolõ om võrokeeline lauluvara pall’o rikkambas saanu.
16Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud lauludest.Pido kava sais kuun rahvalaulõst, rahvaligest laulõst, klassikaliisist koorilaulõst ja vahtsõmbist kuurõlõ säet laulõst.
17Seekordsel peol on suurem tähelepanu vanemal lõunaeesti rahvalaulul.Seol pidol om eräle tähtsä kotussõ pääl vanõmb lõunaeesti rahvalaul.
18Koore saadab Lõuna-Eestist pärit professionaalsetest muusikutest kokku pandud Uma Pido saatebänd koosseisus Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi ja Andres Neissar.Kuurõ saat Lõuna-Eestist peri professionaalsist muusikist kokko pant Uma Pido punt, kon mängvä’ Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi ja Andres Neissar.
19Keelpilliorkestris mängivad Võru ja Põlva muusikakoolide õpilased.Kiilpilliorkestrin mängvä’ Võro ja Põlva muusigakuulõ opilasõ’.
20Sarnaselt eelmisele peole kutsub ka III Uma Pido taas kokku kunnakuurõ - need on koorid, mis pannakse kokku sõprus-, pere-, kogu- või muudest kondadest/kunnõst, keda ühendab koostegemise ja -laulmise mõnu.Nigu mineval pidol, kuts ka III Uma Pido jälki kokko kunnakuurõ – neo’ omma’ koori’, miä pantas kokko sõprus-, pere, kogo- vai muiõst kunnõst, kedä köüt kuuntegemise ja –laulmisõ mõno.
21Samuti oodatakse taas naisi nurmõst ja miihi mõtsast, kes on kunagi kooli- või tudengieas laulnud, ent kes praegu ei kuulu ühtegi koori.Niisamatõ oodõtas jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast, kiä kunagi varramba kooli- vai tudõngi-iän omma’ laulnu, a parla ütengi koorin ei käü’.
22Lavastuse kontseptsioonUma Pido püüne pääle säädmise plaani’
23III Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets tõstab lavastuses esile Võhandut kui veeteed, mis läbib kaheksast Võrumaa kihelkonnast tervelt kuut.III Uma Pido püüne pääle säädjä Tarmo Tagamets taht lavastusõn näüdätä Võhandu jõkõ ku viitiid, miä juusk läbi kuvvõst Võromaa kihlkunnast.
24Lisaks veele on lavastuses sümboolse tähendusega ka kivid.Päält vii omma’ lavastusõn tähtsä’ ka kivi’.
25Kivi on olnud meie rahva põline saatja, kiviga saab isegi muusikat teha.Kivi’ omma’ õks mi rahva elo mano käünü.
26Lavastus soovib panna pealtvaataja mõtlema, et ehk oleks tänases päevas täitsa mõttekas mõnele kivile istuda ja järele mõelda, kuhu meil ikkagi nii kiiret on.Lavastus taht panda’ päältkaejat märkmä, et vast olõs ka täämbädsel pääväl hää mõtõ mõnõ kivi pääle istu ja perrä kaia’, kohe meil sõs õks niipall’o kipõ om.
27Või kas üldse? Koos lavastuslike performance´itega esitatakse läbi muusika sõnumit, et elu Lõuna-Eestis võiks edasi kesta.Vai kas omgina? Lavastus üten muusikaga and meile sõnomi elo jakkumisõst Lõuna-Eestin.
28Uma Pido tõestab väga hästi, et Eestimaa on sisemiselt palju suurem kui välispidiselt.Uma Pido näütäs, et Eesti om sisest pall’o suurõmb ku väläst.
29III Uma Pido korraldamises osalevad MTÜ Võro Selts VKKF, Võru ja Põlva Maavalitsused, Võru Linnavalitsus, Võru Instituut ja hulgaliselt Võru ja Põlva maakonna kultuuri- ja muusikainimesi.III Uma Pido kõrraldamisõ man omma’ MTÜ Võro Selts VKKF, Võro ja Põlva Maavalitsusõ’, Võro Liinavalitsus, Võro Instituut ja pall’o Võro ja Põlva maakunna kultuuri- ja muusigainemiisi.
30III Uma Pido lavastaja on Tarmo Tagamets, kunstnik Tuuli Tubin, peadirigent Silja Otsar, peakorraldaja Ursula Zimmermann.III Uma Pido lavastaja om Tarmo Tagamets, kunstnik Tuuli Tubin, päädirigent Silja Otsar, pääkõrraldaja Ursula Zimmermann.
31Meie kodulehekülg: www.umapido.eeMi kodoleht: www.umapido.ee