Tekst nr: 5

1Suur must koer ja päikeSuur must pini ja päiv
2Pööripäev.Käänüpäiv.
3Päev, mil kevadest saab suvi, suvest sügis, sügisest talv ja talvest jälle kevad.Päiv, kon keväjäst saa suvi, suvõst süküs, sügüsest talv ja talvõst jälki kevväi.
4Neli korda aastas teevad koera inimesed pööripäevatuld ja peavad pööramise püha.Neli kõrda aastan tegevä pini inemise käänüpäävätuld ja pidävä püürdmise pühhä.
5Nad hoiavad tuld öö otsa üleval.Nä hoitva tuld terve üü üllen.
6"Siis on päikesel kergem tõusta," ütleb inimene."Sõs om pääväl lihtsämb nõsõda," kõnõlõs inemine.
7"Päike saab meieta hakkama," mõtleb suur must koer, "meie ilma temata ei saa." "Jah, aga nii hea on, kui keegi mind tuld hoides ootab," räägib päike suurele mustale koerale."Päiv saa mi abilda nakkama," mõtlõs suur must pini, "mi timälda ei saa." "Jah, a nii hää om, ku kiäki minnu tuld hoitõn uut," kõnõlõs päiv suurõlõ mustalõ pinile.
8Suur must koer näeb punk väljaSuur must pini näge punk vällä
9Kevadest sügiseni on suurel mustal koeral pungiaeg.Keväjäst sügüseni om suurõl mustal pinil pungiaig.
10Too algab esimese puugiga, kes koera külge ilmub.Tuu alostas pääle edimädse puutäiga, kiä pinile külge nakkas.
11Siis tuleb teine ja juba kolmas ka ja edasi koera inimesed enam arvestust pidada ei viitsi.Sõs tulõ tõnõ ja joba kolmas ja edesi pini inemise inämb rehkendüst pitä ei viisi.
12Puuke on koera karvade vahel üle kogu tema keha, samuti kõrvade taga ja kulmude peal.Puutäisid om pini karvu vaihõl üle kogo timä kere, niisamatõ kõrvu takah ja kulmõ pääl.
13Inimesed tahavad puuke koera küljest ära korjata, aga koer ei luba.Inemise tahtva puutäisid pini päält är korjada, a pini ei lupa.
14"Kõik, mis on minu küljes kinni, on minu oma ja mida rohkem, seda uhkem," arvab koer."Kõik, miä om mu külen kinni, om mu uma ja midä inämb, tuud parõmb," märk pini.
15Koerale ja tema inimestele tuleb külla noor sõber ja siis on selge, et koeral on õigus.Pinile ja timä inemiisile tulõ nuur sõbõr küllä ja sõs om klaar, et pinil om õigus.
16Suure musta koera sõber on värvinud oma pea mustaks ja pannud selga mustad riided ja ennast igasugust kraami täis riputanud.Suurõ musta pini sõbõr om hindä pää mustas värvnü ja pandnu sälgä musta rõiva ja hinnäst egätsugust kraami täüs riputanu.
17Kulmude küljes on tal mitu neeti ja ninas on üks ja huule küljes ka.Kulmõ külen om täl mitu neeti ja nõnan om üts ja huulõ külen kah.
18Sõber taob trummi ja näeb väga punk välja.Sõbõr pess trummi ja näge väega punk vällä.
19Koer näeb samuti väga punk välja, ainult et temal on neetide asmel puugid.Pini näge niisamatõ punk vällä, õnnõ timäl omma neete asõmõl puutäi.
20Trummi taguda koer ei oska, aga sellest ei ole midagi, sest sõbral on mitu trummi ja ta taob neid nagunii kahe eest.Trummi pessä pini ei mõista, a tuust olõ-i hätä, selle et sõbral om mitu trummi ja pess tä naid nigunii katõ iist.
21Suur must koer ja inimese puuSuur must pini ja inemise puu
22Metsas kasvab palju puid, aga üht peab inimene omaks.Mõtsan kasus pallo puid, a ütte pidä inemine umas.
23See on harilik kuusk.Tuu om harilik kuus.
24Ainult ilmatu suur ja vana.Õnnõ perädü suur ja vana.
25Mõnikord käib inimene seda puud vaatamas.Tõnõkõrd käü inemine tuud puud kaeman.
26"Tere, mu puu," ütleb inimene ja kallistab puud."Tere, mu puu," ütles inemine ja kallistas puud.
27Puu ei kosta midagi, seisab lihtsalt rahulikult ühe koha peal ja laseb ennast kallistada.Puu vasta ei kõnõlõ, sais õnnõ rahuligult üte kotussõ pääl ja lask hinnäst kallista.
28"Aitäh, mu puu, sulle on mõnus külla tulla," ütleb inimene ära minnes, "ma tulen teinekord jälle.""Aituma, mu puu, sullõ om hää küllä tulla," ütles inemine är minnen, "ma tulõ tõnõkõrd jäl."
29Aga ükskord, kui koer ja inimene puule külla lähevad, on puu kadunud.A ütskõrd, ku pini ja inemine puulõ küllä läävä, om puu kaonu.
30"Puu on kodust ära läinud," mõtleb koer."Puu om kotost är lännü," mõtlõs pini.
31Ta käib inimesega järve ääres ära ja tagasi tulles on puu jälle oma koha peal platsis.Tä käü inemisega järve veeren är ja tagasi tullõn om puu jäl uma kotussõ pääl olõman.
32"Kuidas ma küll enne sind üles ei leidnud?" küsib inimene ja kallistab puud."Kuis ma sinnu kül inne üles es lövvä?" küsüs inemine ja kallistas puud.
33Suur must koer ja suitsusaunSuur must pini ja sausann
34"Saun ahju ja kerisega on nagu suur must vanamees, süli mune täis."Sann ahu ja keressega om nigu suur must vanamiis, üsk munnõ täüs.
35Siis on ta nagu naine, kes peidab eneses kuuma ilusat üska.Sõs om timä nigu naanõ, kink sisse om illos lämmi üsk käkit.
36Ja siis tuled sauna ja tunned end hardalt ja pidulikult ja soovid jumalat sekka, onju?" räägib inimene koerale.Ja sõs tulõt sanna ja tunnõt hinnäst pidoligult ja ütlet jumalat sekkä, omjo?" kõnõlõs inemine pinile.
37Suur must koer keerab pea viltu, nii et tema lontis kõrv vajub veelgi enam lonti.Suur must pini käänd pää küle pääle, niimuudu et timä lundin kõrv vaos inämb viil lunti.
38"Inimene tunneb selliseid asju vist Saunavana pärast," mõtleb koer."Inemine tund sändsit asju vist Sannavana peräst, " mõtlõs pini.
39Aga inimese silmadega Saunavana nähtav ei ole ja koera suuga sellest jälle rääkida ei saa.A inemise silmile Sannavanna nätä ei olõ ja pini suuga saa-i tuust jäl kõnõlda.
40Suur must koer ja täiskuuSuur must pini ja täüskuu
41Kui kuu on täis, siis on ta ümmargune.Ku kuu om täüs, sõs om timä tsõõrik.
42Vaenelaps kuu peal on siis kõige paremini näha.Sõs om vainõlats kuu pääl kõgõ parõmbahe nätä.
43Suur must koer vaatab teda tähelepanelikult ja püüab teda kõnetada.Suur must pini kaes timmä herksält ja pruuv timäga juttu alosta.
44"Täiskuu aegu oled sa ikka eriti rahutu," ütleb inimene koerale."Täüskuu aigu saa-i sa õks sukugi rahhu," ütles inemine pinile.
45"Ei ole," mõtleb koer, "täiskuu aegu on lihtsalt kõige parem kuuneiuga rääkida." "Ma saa külh rahhu," mõtlõs pini, "lihtsähe täüskuu aigu om kõgõ parõmb kuunäioga kõnõlda."
46Inimene ise roidab täiskuu aegu metsas.Inemine esi roit täüskuu aigu mõtsan.
47Talle meeldib, kui kõik näeb välja nagu mustvalgetes vanades filmides, mida ta mõnikord vaatab.Tälle miildüs, ku kõik paistus nigu vannun mustvalgin filmen, midä ta tõnõkõrd kaes.
48Kuutüdrukut inimene ei näe, aga aimdus, et ta on olemas, hoiab inimest rahutuna ja ajab teda ikka öösiti hulkuma.Kuutütärlast inemine ei näe, a tunnõ, et tä om olõman, anna-i inemisele rahhu ja aja tedä õks üüsilde hulkma.