Tekst nr: 47

1AlustuseksAlostusõs
2Võro Instituut ja Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna korraldatul rahvusvahelisel konverentsil, mis peeti Võrus 19.–21. oktoobrini 2006. aastal, püüti leida vastuseid küsimustele, kus ja missugune on olnud eri läänemeresoome rahvaste kodu ning mis iseloomustab kakskeelset kodu.Võro Instituut ni Tarto ülikooli eesti ja soomõ-ugri keeletiide osakunna kõrraldõdul riikevaihõlidsõl konvõrendsil Võrol 2006. aastaga 19.–21. rehekuu pääväl püüti löüdäq vastussit küsümüisele, kon ni määne om olluq õdagumeresoomõ rahvidõ kodo ja miä iseloomustas katskeelist kodo.
3Arutati ka selle üle, kuidas teatud rahvastele omase keele, kultuuri ja maailmapildi eluspüsimist tagada.Arotõldi ka tuud, kuimuudu umma kiilt, kultuuri ni ilmanägemist alalõ hoitaq.
4Käesolevas kogumikus ongi konverentsil peetud ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.Seon kogomikun ommaki konvõrendsi ettekandidõ perrä kirotõduq artikliq.
5Kogumikus on artikleid mitmelt alalt.Kogumikun om artikliid mitmõlt alalt.
6Evar Saar tutvustab Võrumaa kohanimede näitel tegureid, mis võivad mõjutada kohanimesüsteemi kujunemist; Péter Pomozi tutvustab “Agenda Parva” lõunaeestikeelsete osade kirjaviisi; Marjatta Normani artiklist aga tulevad välja kakskeelse kodu head ja halvad omadused.Saarõ Evari artikli kõnõlõs Lõuna-Eesti kotussõnimmist ni autor tuu Võromaa eri nukkõ kotussõnimmi põâal vällä näütäjäq, miä mõotasõq kotussõnimesüsteemi kujonõmist. Péter Pomozi tutvustas “Agenda Parva” lõunaeestikeelidse jao kiräviit. Marjatta Normani artiklist tulõvaq vällä katskeelidse kodo hääq ni halvaq joonõq.
7Hulk artikleid käsitleb väikeste läänemeresoome keelte ja kultuuride olukorda.Suur jago artikliist pututasõq väiküide õdagumeresoomõ kiili ja kultuurõ olokõrda.
8Enn Ernits räägib isureist, nende asualadest ja algkodust ning Miikul Pahomov tutvustab lüüdi rahvast ja keelt.Enn Ernits kõnõlõs isuriist, näide elopaigust ni algkodost ja Miikul Pahomov tutvustas lüüdi rahvast ni kiilt.
9Heinike Heinsoo kirjeldab, kui hästi mäletavad vadjalased taimenimetusi.Heinike Heinsoo seletäs uma kogomisretke põâal, ku häste vaèalasõq viil taimõnimetüsisi mälehtäseq.
10Ta võrdleb oma hiljutisi kogumistulemusi ka Gustav Vilbaste materjalidega.Muusiän võrdõlõs tä ummi illatsit kogomistulõmuisi Gustav Vilbaste kogot keelematõrjaaliga.
11Anitta Viinikka-Kallinen näitab, kuidas on kveene siiani ilukirjanduses kujutatud ning millisena paistab see rahvakild esimeses kveenikeelses romaanis.Aq Anitta Viinikka-Kallinen näütäs, kuimuudu om kveene kunstkirändüsen kojutõt, ni keskenüs uman artiklin edimädsele kveeni­keelidsele romaanilõ.
12Helen Kõmmuse artikkel tutvustab Hiiumaal elava, aga Võrumaalt pärit oleva rahvalauliku Laine Mägi käest kogutud rahvalaule ning Madis Arukask ja Õie Sarv vaatavad, millisena on kodu rahvalauludes kujutletud.Helen Kõmmusõ artikli tutvustas Hiiumaal elävä, aq Võromaalt peri olõva lauligu Mäe Laine käest kogotuid rahvalaulõ, aq Madis Arukase ni Õie Sarve kaesõq kodo rahvalaulõn.
13Elo Liiv ja Taago Tubin arutlevad oma esseedes selle üle, mis on eestlastele varem oma olnud ja mis on selleks kaasajal.Elo Liiv ja Taago Tubin märgoteleseq, miä om eestläisile varrampa uma olnu ja miä om umas parhillaq.