Tekst nr: 26

1Sauna luguSanna lugu
2Kalle EllerElleri Kalle
3Kui püüda ette kujutada meie vana maarahva inimest, meest või naist ilma saunata, on see tõepoolest üsna võimatu.Ku mõtõlda mi maarahva inemist ilma sannalda, olõssi seo küländ võimalda asi.
4Eriti muidugi võrokese kohta käib see kõigepealt – ihu kasimata, hing harimata ei ole ju kellegi elu.Määndene elämine taa sõs olõssi, ku iho harimalda ja heng niisamaldõ.
5Teame, et inimese elu algas enamasti saunas ja sageli saunas see ka lõppes.Mi tiiä, et inemise elo alost´ inämbäle sannan ni sagõdalõ sannan ka lõppi.
6Alguse ja lõpu vahel saatis saun kõiki tegemisi ja olemisi, olid siis pühad tulekul või siis talgud või koguni pulmad – ikka oli saun see koht, kuhu tuldi enne iga vähegi olulist sündmust või ettevõtmist.Näide mõlõmba, alostusõ ni lõpõtusõ vaihõpääl käve sann kõigi tegemiisi ja olõmiisi mano, kas olli sõs pühä tulõman, talos vai kogoni saaja – õks oll’ sann seo kotus, kohe oll’ asja inne ekä tähtsämbät sündmüst vai ettevõtmist.
7Nii on see vanal Võromaal olnud alati ja paljutki sellest on alles tänapäevalgi.Niida om seo alasi olnu vanal Võromaal ni pall’o om taast alalõ viil parladsõl aol.
8Kui vana on saun? Võromaal, naabrite juures? Vanarahvas vastanuks sellele: saun on olemas aegade algusest.Ku vana om sann mii maanukan vai maailman ülepää? Vastada võinu niimuudu, et sann om olõman olnu aigo alostusõst pääle.
9Ja see vastus on iseenesest õige, see tähendab, et saun on olnud meil alati, nõnda on see olnud mäletamatutest aegadest.Esihindäst täütsä õigõ vastus, selle et mi olõ alasi elänü üten sannaga ja taaviisi omma as’a olnu nii kavva ku mälehtedäs.
10Praegune inimene aga tahab tõestusi, tahab asjade üksipulgi lahtiharutamist, uurimisi ja uurimusi.A vet seo ilma aigo taht inemine tõõstamist, taht kõik as´a ütsi vallalõ harota, uuri nii urgata.
11Inimlik uudishimu ei ole ju mõistagi halb, aga mõnda asja tuleks vahest ikkagi võtta just nii nagu vanasti – tervikuna, olemuse järgi.Teedätahtminõ olõ ei esihindäst halv, a mõnikõrd tulõs asjo pääle kaia sammamuudu nigu vanast, tähendäs kogo asi kõrraga, as’a olõmisõ perrä.
12Sauna kultuuriloostSanna kultuuriluust
13Et ajalukku või kultuurilukku süveneda, tuleb vaadata sauna kui nähtust laiuti, maa-alaliselt.Et aoluu sisse minnä, tulõ kaia sanna laembalõ, üle mitmõ maa.
14Tuleb tõdeda, et võrokeste naabrite tartumaalaste juures erineb saun vähe, setode oma veel vähem, vaid veidi enam erineb mulkide oma.Ku kaia võrokõisi naabridõ mano, sõs omma sanna tartokõisi vai setokõisi man õnnõ kipõn tõistmuudu, tsipa inämb vaiht om kül mul´kõga.
15Kõigi nende rahvaste juures on saunadel sarnasusi kaugelt enam kui neid mõningaid väikseid erinevusi.Kõigi näide rahvide sannol om pall’o inämb ütist ku esisugumast.
16Edasi kaugemale minnes erinevused kasvavad, üldiselt ei erine aga Ida-Soome ja Põhja-Karjala vana saun kuigipalju meie, võrokeste omast.Ku mi läämi kavvõmbalõ, sõs tulõ tõistmuudu asjo lisas, sõski omma Hummogu- Soomõ ni Põh’a-Karjala sanna küländ sammamuudu nii ku mi Võromaa uma.
17Veelgi enam, kogu Põhja-Venemaa ning meie hõimurahvaste saunad Volgal ning Uuralites ei erine teab kui palju, sama võib tõdeda Põhja-Lätigi suhtes.Inämb viil, terve Põh’a-Vinnemaa vinläisi ni mii hõimõ sanna, Volga jõõ veeren ja ümbre Uurali mäki, omma õks küländki ütetaolidsõ, niisamatõ Põh’a-Lätin.
18Saun kui selline seondubki justnimelt Uurali rahvaste kunagise asuala ning mingil määral veel ka selle lähema ümbrusega.Sanna ommaki üle kogo taa ilmajao, kon kunagi elli Uurali rahva.
19Ent kõik siinöeldu käib sauna kui ehitise üldiste põhimõtete, küttekolde ning kütmisviiside kohta.A kõik seo käü sanna ku üte huunõ eihtüse, aho ja kütmise viie kotsilõ.
20See on ühtlasi ainevaldkond, mille kohta on andmeid, kirjeldusi, kõrvutamisi, kuid saunakultuuri teine, sugugi mitte vähemtähtis pool on saunaga, saunaskäimisega seonduv vaimne, hingeline kultuur ning seda on kordi raskem ja keerulisem uurida ning vastavat uurimistki on olnud vähem.Neo omma as’a, kellest om urgatuisi, võrdlõmiisi, kirjapandmiisi, a sanna tõnõ, sama tähtsä puul om sannankäümise vaimlinõ, hengekultuur. Taad uuri om mitmit kõrdo rassõmb ni naid uurmiisi omgi veidü.
21Aga ilmselt just selles, kui sügaval on saun ühe rahva elus ja olemises, peitubki see, mis teeb Vana Võromaa sauna kordumatuks.A panõmi no tähele, ku sügävän sisen omma sanna üte rahva elämisen ja olõmisõn.
22Võrokese jaoks on tema saun palju enam üks osa tema identiteedist, kui võrrelda Eesti muude piirkondadega.Kae siiä om käkit seo, miä tege Võromaa sanna esierälidses.
23Viru- ja Harjumaal ei ole saunad suutnud maailma tuultes vastu pidada, seal on vaid mõni harv veel püsti ja veel harvemaid veel köetakse.Võrokõsõlõ om timä sann pall’o inämb üts jago timä hindätiidmisest, ku kaia taad kõrvuisi Eesti muidõ piirkundõga.
24Sada aastat tagasi oli Saaremaa samavõrd pärimuslikke saune täis kui Võromaagi, tänaseks on enamus neist kadunud.Viro- ni Har’omaal olõ ei sanna joudnu vasta panda vahtsõ ao maailma tuulilõ, sääl om pistü viil mõni harv sannakõnõ ja viil veidemb om naid, kedä kütetäs.
25Vaid Setomaa seis on ehk kuigivõrd võrreldav Võromaa saunade visa püsimisega.Sada astakka tagasi oll´ Saarõmaa õkva samapall´o sanno täüs ku Võromaa, täämbätses om suurõmb jago naist häönü, õnnõ Setomaa and kõrvuisi panda vana Võromaa sanno vastakestmisele.
26Globaalses mõõtmes on see kuumuse ja higistamisega seotud, uskumusi ja taigu täis kultuur nähtavasti vanem kui meie maailmanurga seosed selle kultuuri ning palkehitise vahel.Üle kõgõ ilma omma esi rahvil joba väega vanal aol olõman olnu iho ja henge harimist pututava uskmisõ ja kombõ, kon man om uma osa kuumal ja hiil (higil).
27Hästi tuntud on Põhja-Ameerika põlisrahvaste higistamistelk ning viimasele küllaltki lähedane higistamiskoobas Mesoameerikas.Häste om teedä Põh´a- Ameeriga põlitside rahvidõ hii-palatka (higistamise-telgid) ja seoga küländ üttemuudu hii-kuup Kesk-Ameerigan.
28Mõlema kultuuripiirkonna jaoks on tähtis pikk viibimine kuumuses, higistamine, mediteerimine mitmesuguste taigade ning kommetega.Mõlõmba kuultuurkunna jaos tähtsä om pikkä aigo kuuman olõminõ, mõtlõminõ ja mitmõsugumadsõ taia ni kombõ.
29Tähtsad on lõhnaained ja rohud.Tähtsä omma ka haina ja hõngu.
30Pesemine või üldse veeprotseduurid on sellejuures teise- või kolmandajärgulised.Mõskminõ vai muido vii tarvitaminõ omma tõsõ- vai kolmandama sordi tähtsüsega.
31Nii Kesk- kui ka Põhja-Ameerika põlisrahvad kuumutavad kive eraldi, väljas lõkkes ning kannavad need siis telki või koopasse.Mõlõmban ilmanukan lämmistedäs kivi eräle, välän tulõ pääl, ja kannõtas sõs palatkalõ vai kuupa.
32Kuumus saadakse siis sellest, mis kividest õhkub, ja samuti visatakse ( s.t enamasti piserdatakse) leili, viimast sageli koos lõhnarohtudega.Kuuma saa sõs tuust, miä hõõhkas kivest, ja hiidetäs vai inämbüste tsiugatas ka lõunat, sagõdalõ hõnguhainoga.
33Ka mujal maailmas, paljude hõimude ja rahvaste juures on olnud ja mõnevõrra on veel tänasenigi suuremal või vähemal määral analoogilisi tseremooniaid ja kombetalitusi.Muial maailman om viil hulga rahvidõ man olnu vai om kuvõrd täämbätseni päävani alalõ inämb vai vähämb sääntsit kombid ni pruukõ.
34Ülevaate saamiseks kogu valdkonnast oleks vaja globaalse haardega komparatiivset uuringut.Et saia selget pilti kõgõst tast valdkunnast, olõsi vaia üleilmlidse ümbrehaardmisõga urgatust.
35Meie, s.o laiemas mõttes Uurali rahvaste saunakultuurgi asetuks siis selgemini ja paremini inimkonna kultuuripärandisse selle mitte just väheolulise osana.Mii, seo tähendäs Uurali rahvidõ, sannakultuur saasi selgembä kotusõ inemiskunna kultuuriperändüse hulgan ja tuu kotus võisi olla sääl küländ tähtsä.
36Praegu võime oletada, et meie rahvailgi oli enne midagi Põhja-Ameerika higitelgi sarnast.Parhilla või arvada, et mi maanuka rahvil oll´ muistõ sann kedägi säänest ku Põh´a-Ameerigan.
37Viimasega võivad olla koguni ühised juured. Higitelk võis olemas olla juba tuhandeid aastaid enne kui see toiming siirdus palkehitisse.Seoga või olla esiki ollu ütine alostus viil tuhandit aastit inne ku naati hirsist eihtämä.
38Selleks oli kõigepealt vaja, et vastav ehituslaad muutuks üldiseks, see aga ei olnud eriti võimalik enne metalliajastut.Hirsist eihtedüisi sanno alostus võisõ olla tuudaigo, ku pruuki tulli vasidsõ vai ravvadsõ kirvõ, minka sai puud häste rako ja tahvitsa.
39Palkehitise ajaloostHirre-eihtüse aoluust
40Siinkohal peame põikama palkehituse ajalukku.Küsümine om, et kas hirre-eihtüs sündü tan, põh´amaa mõtso seen vai kongi muial.
41Kas see ehitusviis sündis meil siin, põhja-metsavööndis ehk boreaalses keskkonnas või tekkis see kuski mujal?Ütelt puult om tan põ´han umbõlõ hüä võimalusõ sääntses eihtämises.
42Võiks arvata, et siin põhjas on palkehituse sünni jaoks ideaalne keskkond oma sirgete männi- ja kuusetüvedega ühelt poolt ning karmide talvede survega teiselt poolt, kus alati lulub marjaks sedavõrd toekas ehitis nagu seda on palkhoone.Ütest külest om tan pall´o õigit pedäjä- ja kuusõtümmi ni tõsõst külest lits pääle kõva talv, kon väega kulunu är säändene kimmäs hoonõ nigu taa saa hirsist.
43Teatud kultuuriloolised paralleelid ning mõnede piirkondade reliktsed ehitised sunnivad ometi arvama, et palkehitus printsiibina sündis seal, kus paljud muudki inimkonna olulised leiutised.Kultuurõ kõrvuisi kaeminõ ja mõnõn nulgan viil alalõ püsünü muistidsõ eihtüse pandva sõski arvama, et hirre-eihtämine sündü iks sääl, kon pall´o muidki inemiskonna tähtsit vällälöüdmiisi.
44Selleks oleks Euraasia ehk Suure Mandri n-ö selgroomäestike vöönd.Tuu ilmajago om Õuraasia vai Suurõ Mandrõ säläroodso-mägistü vüü, nigu taad võinu nimetä.
45See vöönd algab Pürenee poolsaarelt Kantaabria mägedega, kulgeb siis üle Püreneede ja Kesk-Lõuna Prantsusmaa madalamate mägede, siis üle Alpide ja Karpaatide ning Balkani mäestike ja Anatoolia ahelike kaudu Suur- ja Väike-Kaukasuse, Elbruse ning Kopetdagi hiidmäestiku, Hindukuši ja Himaalajani.Seo vüü alostas Pürenee puulsaarõ Kantaabria mäkist, lätt üle Püreneese ja Kesk-Prantsusõ madalambi mäki, sõs üle Alpõ ni Karpaadõ ja Balkani mägistüide, üle Anatoolia mägikette, Suurõ ni Väiku Kaukasusõ, Elbursi ja Kopetdagi kooni suurmägistüide Hindukuši ja Himaalajani.
46Selles mäestikuvööndis elavad muistsed rahvad algatasid metallitöö, vähemalt selle vasel põhineva osa, ent arendasid hiljem välja ka raua väärindamise ning peenema töötlemise.Muistidsõ rahva, kiä elli seo vüü pääl, alosti vasõtüü ja ildamba vei ravvatüü korgõlõ mõistmisõlõ ja piinüle tegemisele.
47Paljud koduloomad kodustati siin ja see on ühtlasi maailma olulisemaks põlluharimise tekkekohaks.Pall´o eläjit kodostõdi tan ni üteliisi om seo üts tähtsämpi kantõ, kon nakati viljä tegemä.
48Ilmselt sündis siin palkehituski, see sai muidugi tulla alles metallist tööriistade aegu.Arvada sõs, et tan sündü ka hirre-eihtüs, seo sai meelega mõista tulla õnnõ vask- ni ravvariistu aol.
49Praeguseks on enamus neist rahvaist kadunud, lahustunud oma keele ja kultuuriga pealetulnud rahvais.Parhillatsõs om inämbüs naist rahvist kaonu, sulanu kõgõ uma keele ja kultuuriga pääletulnuidõ rahvidõ sekkä.
50Järel on vähe, näiteks baskid või tšetšeenid ning siin-seal veel mõnede rahvaste riismeid.Alalõ om veidü, näütes baski ja tšetšeni ja viil kotussidõ riibmit, nii võit üldä.
51Nende kultuurist on aga üpriski palju alles – omaksvõetuna pealetulnud uute rahvaste poolt.Kultuurist om sõski küländ pall´o alalõ, tuu om umas võet pääletulnuidõ vahtsidõ rahvidõ puult.
52Mainida võiks näiteks Alpi sarve, sellega sarnanevat trembitat Karpaatides; ja ka siin-seal tänini püsivat palkehituse traditsiooni.Võisi nimmada Alpi sarvõ, taaga küländ üttemuudu trembitad Karpaadõn ni muidoki ka kotussidõ alalõ püsünü hirrehuunidõ eihtämist põlidsõ moodu perrä.
53Kummaline on seejuures asjaolu, et Alpides ning Karpaatides pole endiste rahvaste keeltest õieti jälgegi, kultuurielemente on aga vastupidi rohkesti.Andsak om tuu man sääne asi, et Alpõn ni Karpaadõn olõ ei muistitsidõ rahvidõ keelest õigõlõ jälge, a kultuuri om küländ pall´o.
54Kaukaasias on alles arvukalt keeli, vanu kultuurielemente seevastu on suhteliselt vähe järel.Kaukaasian om alalõ pall´o kiili, a kultuuri vastapiten veidü.
55Ometi on ka seal veel midagi palkehitusest olemas.Ummõtõ om es´ki sääl ütte-tõist hirre-eihtüsest alalõ.
56Meile pakub erilist huvi see, et Alpides oli paar sajandit tagasi olemas ehtne palksaun.Mii jaos om väega tähtsä tuu, et Alpõn oll´ viil paar aastasata tagasi peris hirresann.
57Paraku ei tea me suurt sellega seotud tavanditest, isegi täpne ehituslaad ei ole selge.Kah´os tiiä ei mi suurõmbat taaga köüdetü olnuist kombist, eski olõ ei täpsele tiidä eihtämise viis.
58Selles valguses tunnukse usutav, et palksaun kui idee tuli meile Karpaatidest ning kõige usutavamana paistab olevat aeg nii umbes 1900–1700 enne õhtumaise ajaarvamise algust.Tuud rehkenden paistus, et hirresann vai taa mõtõ tull´ mii mano Karpaadõst, ja kõgõ inämb tulõ usku, et seo johtu 1900-1700 aastakka inne õdagumaa aoarvamisõ alostust.
59Meil see siis sulandus kokku eelolnud kombestikuga ja seega võime oma palksauna pidada üle kolme ja poole tuhande aasta vanuseks.Mii man sulli taa sõs kokko tan inne olnuidõ kombidõga ja seo tähendäs, et mi või rehkendä mi hirresanna vannusõs umbõs kolm ja puul tuhat aastakka.
60Arvamust, et justnagu eelnenuks palksaunale koobassaun, ei toeta küll otseselt miski.A seolõ arvamisõlõ, et inne hirresanna oll´koobasann, anna ei tukõ ütski asi.
61Arvata tuleb hoopiski, et need kaks tüüpi on kaua eksisteerinud kõrvuti, olenedes pigem konkreetsest olukorrast, millises sauna ehitada tuli.Arvada tulõs, et neo kats sannatüüpi elli kavva aigo kõrvuisi, ja egäl umaette johtumisõl tull´ otsusta, määne sann eihtä.
62Mööda ei saa vaadata ka meie maast palju kordi üle käinud sõdade võimalikust mõjust.Saa ei unõhta tuudki, et mi maast käve ütteviisi sõto üle.
63Kui sõjakäikude kõige tavalisemal ajal, kevadtalvel küla maha põletati, ei suudetud võib-olla järgmiseks sügiseks sauna täies palgis püsti ajada ning tuli leida lihtsam ja kiirem lahendus.Ku keväja poolõ talvõ, – nigu inämbält jaolt naa sõakäügi olli –, õks külä maaha är palotõdi sõs suta es kiäki sügüses tävvelist hirrest sanna üles rako. Tull´ löüdä mõni keremb viis.
64Kui käepärast oli kingunõlv või oruveer, siis oli koobassaun just see kiirem lahendus.Ku sõs oll´ õkva man kah viil oroviir vai mäekülg, oll´ seo keremb viis muidoki koobasann.