Tekst nr: 25

1Vana-Võromaa kultuuripärandil ja loodusressursil baseeruva ettevõtluse uuringu läbiviimine 2013 aastalVana Võromaa kultuuriperändit ja luudusvara pruukva ettevõtluse uurmine 2013. aastagal
2Vana-Võromaa omanäolisel kultuuripärandil ja traditsioonilistel oskusvaldkondadel põhinev ettevõtlus on üks piirkonna majanduselu elavdamise võimalus, see on üks ressurss, mida saaks paremini ja läbimõeldumalt piirkonna hüvanguks kasutada.Vana-Võromaa ummamuudu kultuuriperändüst, kombestikku ja luudusvarra pruukva ettevõtluse edendämine om üts viis, kuimuudu paranda seo kandi inemiisi elojärge.
3Tegelikult puudub ülevaade ja teadmine, kui laialdaselt ja teadlikult kohalikud ettevõtted/ettevõtjad kohalikku kultuuripärandit oma tegevuses ja toodetes pruugivad ning milliseid võimalusi selles näevad.Peris hääd ja täpsät tiidmist sõski ei olõ, et ku pallo ja kuimuudu paigapäälse ettevõtte kultuuriperändüst oma tegemiisin vai ärin pruukva, kuis tuu äraelämist and ja mändsit võimaluisi tegusa inemise seon asjan üldse nägevä.
4Uuring planeeriti kvalitatiivsena ning valikulisena, seejuures siiski hõlmama erinevaid valdkondi ja eri kante üle Vana Võromaa.Uurmine plaaniti niiviisi, et üle Vana Võromaa valiti vällä paarkümmend ettevõtet, mille tegevusen pruugitas kohalikke rikkuisi, sh võro kultuuriperändit.
5Uurimisviisiks valiti suuline vestlus ettevalmistatud küsimustiku (intervjuu kava) põhjal.Ettevõtjidega käüti kõneleman ja jutuajamine käve innembi vällämärgitü küsümiisile vastamisega.
6Uuringut valmistasid ette ja viisid läbi Külli Eicenbaum ja Jako Jaagu.Uurmise valmistiva ette ja veivä läbi Eichenbaumi Külli ja Jaagu Jako.
7Ettevõtete kohta info kogumisse kaasati kõik omavalitsused, intervjuu kava sisulisel ettevalmistamisel osales ka Võru Instituudi juures tegutsev Uma programmi juhtgrupp.Ettevõttide kotsilõ teedüsse kogomise man aviti üten umavalitsuse, küsümiisi kava vällämärkmisel avit Uma programmi ettevalmistav nõvvukogo.
8Mais-juunis koguti andmeid ettevõtete kohta, kes juba kasutavad oma tegevuses kohalikku kultuuri- või looduspärandit.Lehekuun ja piimäkuun korjati teedüst ettevõttide kotsilõ, kiä joba pruukva uma tegemiisin paiga kultuuri- vai luudusrikkust.
9Augustis ja septembris toimusid intervjuud 20 ettevõtjaga.Põimukuun ja süsküskuun käüti ettevõtjidega kõneleman.
10Kesksed uuritavad küsimused olid: Päämise uurmiseteema olli:
11milliseid kultuuripärandi võimalusi on kasutatud;mändseid kultuuriperändüse võimaluisi on pruugitu;
12kas need on olnud edu toovad valikud/investeeringud; kas neo om olnu hää ja tululigu valiku;
13kui palju ja milliseid töökohti on sellega seotud; ku pallu ja mändsit tüükotussid om seoga köüdet;
14millised on olnud kitsaskohad või takistused pärandiliste ressursside kasutuselevõtul ning milliseid perspektiive nähakse selles valdkonnas edasiseks; mändse omma takistuse, mis ei lasõ mõnt kultuuriperändi jaku ettevõtlusen pruuki ja mändsit edenemisvõimaluisi nätäs seon valdkunnan;
15milliseid konkreetseid plaane on ettevõtjatel ja millist tuge nad vajaksid.mändsit plaane peetäs tulõviku pääle ja mändse idee tahtva elloviimise man tukõ saija.
16Uuringu tulemuseks on kirjalik aruanne, milles on analüüsitud küsitluse vastuseid ning antakse lühike ülevaade, kuidas on piirkonna erisusi kasutatud toodetes/teenustes, millised on olnud probleemid kohaliku omapära ressursi rakendamisel, mida on kavandatud edaspidi tootearenduses kasutada ning millistes valdkondades oleks võimalusi tegevust laiendada ja tööhõivet suurendada.Uurmise käigin kogotu teedüs pandas kokko aroandes, kon kaijas prõllast olokõrda teemade viisi: kuis om paikkunna erisuisi pruugitu kauban vai teenusen, mändse omma probleemi, midä om plaanin edespidi tootearõndusen pruuki, mändsin valdkundõn olõsi võimalik tegevust laembas arõnda ja tüükotussid manu luvvä.
17Uuringu aruanneUurmisõ aroannõ
18Uuringu lühikokkuvõteUurmisõ lühkü kokkovõte