Tekst nr: 186

1Palestiina tekkis mu ellu täitsa juhuslikult ja jäi sinna.Palõstiina tull mu ello peris johtumiisi ja jäi sinnä pidämä.
2Isegi kui ma tahaks, ei teaks ma enam, kuidas temast lahti saada.Esiki ku ma tahasi, ei tiiäsi ma inämb, kuis täst valla saia.
3Ma ei ole üheltki teiselt reisilt tulnud tagasi nii, et ärkan mitmel hommikul üles sedavõrd täielikus arusaamatuses: kus ma olen? Mis koht see on? Vaid Lähis-Ida lõikab mu Eesti reaalsuse sedavõrd läbi, et ma oma kodu ja voodit ära ei tunne.  Ma olõ-i ütegi tõõsõ reisi päält tulnu tagasi nii, et heräne mito hummogut üles sääntse tundõga, et saa-ai sukugi arvo: kon ma olõ? Mis kotus taa om? Tähendäs, Lähkü-Hummogumaa lõikas mu Eesti elost niivõrra läbi, et ma umma koto ja sängü är ei tunnõ. 
4Palestiinas olen näinud lapsi, kes pilluvad kividega sõdureid ja sõdureid, kes tulistavad neid lapsi.Palõstiinan olõ nännü latsi, kiä pilva kivvega soldanit, ja soldanit, kiä laskva noid latsi vasta.
5Olen ära õppinud, milline on pisargaasi lõhn.Olõ är opnu, määne om pisargaasi hais.
6Olen oodanud kontrollpunkti kõrval lõõskava päikese all palavikus koerakutsikaga, sest kontrollpunktis leiti pomm.Olõ uutnu kontrollpunkti kõrval helkävä päävä käen üten kuumõtusõn pinipujaga, selle et kontrollpunktist lövvedi pomm.
7Olen seisnud, käed abitult rüpes, teadmata, mida öelda sõbrale, kelle sugulane lasti mõned tunnid tagasi maha. Olõ saisnu armõtuhe, käe ripun, tiidmäldä, midä üldä sõbralõ, kink sugulanõ lasti mõnõ tunni tagasi maaha.
8Olen hakanud kummaliselt reageerima Iisraeli poolel meres ujumisele, sest tunnen end iga kord imelikult, et saan oma Euroopa passiga need 7 kilomeetrit läbida, Palestiina passidega sõbrad aga mitte, kuigi neil ju elavad seal lähedased sugulased.Olõ naanu andsakahe reagiirmä Iisraeli poolõ pääl meren ujomisõlõ, selle et egä kõrd om imelik tunnõ, et ma saa uma Euruupa passiga nuu 7 kilomiitret läbi ujjo, a Palõstiina passõga sõbra saa-ai, olku et näil jo eläse sääl ligidädse sugulasõ.
9See võib tunduda nii ebaoluline, aga ma vannun, et 37-kraadises kuumuses, kus õhk on täis mereniiskust, muutub sein (no see 6 meetrine betoonmonstrum, mis Palestiinale ümber on ehitatud) sinu ja mere vahel kuidagi iseäranis valusaks.Või paistuda, et tuu olõ-i sukugi tähtsä, aga ma vannu, et 37-kraadidsõ kuumaga, ku õhk om täüs mereniiskust, muutus sain (no tuu 6-miitrene pettonjälehtüs, miä Palõstiinalõ ümbre om ehitet) su ja mere vaihõl kuiki esierälidselt halusas.
10Aga ma tahan kirjutada hoopis ühest väikesest seigast, mis oli ükskord päris alguses, kui alles hakkasin Palestiinas käima.A ma taha kirota hoobis ütest väiksest johussõst, miä oll ütskõrd peris alostusõn, ku viil õnnõ naksi Palõstiinan käümä.
11Seisin Qalandia checkpointi laeni trellitatud kitsas koridoris, pikas järjekorras, et saada Palestiina poole pealt Iisraeli poole peale.Ma saisi alandia checkpoint'i laeni trellitedün kitsan kalitorin, pikän järekõrran, et saia Palõstiina poolõ päält Iisraeli poolõ pääle.
12Inimesed ümberringi olid närvis, sest rahvast oli palju, raske oli aru saada, millised läbipääsud töötavad, millised mitte ja kas seista edasi siin või mujal.Inemise ümbretsõõri olli närvin, selle et rahvast oll pallo, rassõ oll arvo saia, määntse läbikäügi tüütäse, määntse mitte, ja kas saista edesi siin vai muial.
13Ja siis tuli 8-aastane poiss.Ja sõs tull 8-aastaganõ poiss.
14Selline pisut räbaldunud olemisega.Sääne veidü räbälidse olõmisõga.
15Müüs kleepekaid ja nätsu. Möi kleepekit ja nätsü. 
16Ma olin järjekorras üks esimesi – õieti tagumisi – ja kleepekaid mul ilmselgelt vaja ei olnud, suhkrust nõretavat roosat nätsu ka mitte.Ma olli järekõrran üts edimäidsi – õigõlõ tagomaidsi – ja kleepekit mul kimmähe vaia es olõ, tsukrust nõrõtavat roosat nätsü ka mitte.
17Ja nii ma ütlesin "No", konkreetselt ja järsult.Ja nii ma ütli "No", selgehe ja terävähe.
18Pöörasin pea ka ära, et ei oleks mingit võimalust pilkkontaktiks.Kääni pää kah ärä, et mi silmä kuikimuudu kokko ei putussi.
19Ja poiss läks edasi, teistele järjekorras seisjatele kaupa pakkuma.Ja poiss läts edesi, tõisilõ järekõrran saisjilõ kaupa pakma.
20Minu ees seisev kahe suure kilekotitäie juurviljadega naine vaatas poisile otsa, naeratas ja ütles: „La´, habibi“ („Ei, kullake!“).Mu iin saisja katõ suurõ kiikotitävve juurõviljoga naanõ kai poisilõ otsa, naaraht ja ütel: „La', habibi“ („Ei, kullakõnõ!“).
21Poiss naeratas vastu ja läks edasi.Poiss naaraht vasta ja läts edesi.
22Paarikümne aastane poiss tõmbas pea kergelt kuklasse ja tegi keelega laksuva heli (mis tähendab „ei“) ning patsutas kleepekatega poissi põsele.Nii katõkümneaastaganõ poiss tõmmas pää kergüisi kukrohe ja tegi keelega lapsvat hellü (miä tähendäs "ei") ni patsut kleepekidega poissi ola pääle.
23Ja poiss kõndis oma kraamiga edasi.Ja poiss kõndsõ uma kraamiga edesi.
24Tudisev ja küürus kepiga vanamees, araabia ruuduline rätik peas (see, mida pannakse musta võrega pähe) kleepekatest ei hoolinud, aga küsis poisi käest, kuidas tal läheb.Tudisõja ni kühmän tokiga vanamiis araabia kruudõlidsõ päärätiga (tuuga, mlä pandas pähä musta vahruga) kleepekist hooli es, a küsse poisi käest, kuis täl lätt.
25Ma ei mäleta enam, kas keegi kusagil ostis tookord midagi, need mõned inimesed, keda mina nägin, ei ostnud.Ma ei mälehtä inämb,kas kiäki kongi ostsõ tuukõrd midägi, nuu mõnõ inemise, kedä ma näi, osta es.
26Aga mäletan seda häbitunnet, mis mind üle ujutas ja mõtet: mis mul ometi viga on, et ma niimoodi järsult keelduma pidin?  Mille vastu ma ennast kohe kaitsma asusin - et poiss jumala eest ei saaks uuesti küsida, kas ma ikka kindlalt ei taha kleepekaid? Sest… sest lõunamaades on nad pealetükkivad? Ja see oleks mulle kohutavalt liiga teinud, kui ta küsiks kaks korda? Kusjuures (kuigi see ei ole üldse oluline), ei olnud poisis midagi pealetükkivat - ta küsis inimeste käest, kas nad tahavad osta ja läks edasi….Aga ma mälehtä tuud häbütundmist, miä minno üle ujot, ja mõtõt: miä mul ummõhtõ viga om, et ma niimuudu äkki vasta tsähvämä pidi? Mink vasta ma hinnäst kõrraga kaitsma naksi – et poiss jumala iist ei saasi vahtsõst küssü, kas ma iks kimmähe taha-ai kleepekit? Selle… selle et lõunamail omma nä pääletükjä? Ja tuu olõsi mullõ hirmsahe liiga tennü, ku tä küsünü kats kõrda? Pääleki (kuiki tuu olõ-i ülepää tähtsä) olõ-õs poisi man midägi pääletükvät – tä küsse inemiisi käest, kas nä tahtva osta ja läts edesi….
27Miks ma reageerisin 8-aastasele lapsele lihtsalt nagu potentsiaalsele ebameeldivusele? Kas mina, kaitstes oma privaatruumi ja mugavust, lähtudes minu enda peas olevatest hirmudest, lihtsalt tõmbasin elementaarsele inimlikkusele vee peale? Mille ma võtsõ 8-aastagast last õkva nigu võisi timäst mullõ tüllü tulla? Kas ma, ku ma hoitsõ umma eräruumi ja hääolõkit, teno mu hindä pään olõvilõ hirmõlõ, es tii muud ku tõmbsi vii pääle lihtsäle inemises olõmisõlõ?
28Järgnevatel aastatel nägin neid lapsi korduvalt.Järgmäidsil aastagil näi ma näid latsi mitmit kõrdo.
29Mõned müüvad nätsu – või nt voolikuid (sellised aiavoolikute moodi, kastmise jaoks), mõned pakuvad, et tõmbavad valgusfoori ees seistes autoklaasi üle.Mõnõ möövä nätsü – vai nt lohvõ (sääntse nigu aian, valamisõ jaos), mõnõ pakva, et tõmbasõ valgusfoori iin saistõn autoklaasi üle.
30Mõni seisab ja müüb ka siis, kui on veel kool käimas, aga suurem osa ilmub pärastlõunati.Mõni sais ja müü ka sõs, ku kuul viil käü, a suurõmb jago tulõ vällä päält lõuna.
31Ja alati käib mul seest kuum hoog ja mul tulevad meelde need õnnetud koledad kleepekad ja poisi räbalavõitu särk ja äratrööbatud sandaalides natuke räpased varbad ja natuke uje naeratus ja ma tahan, et saaksin aja tagasi pöörata.Ja kõgõ käü mul kuum jutt sisest läbi ja mul tulõva miilde nuu õnnõdu jälle kleepeka ja poisi räbälävõitu hamõ ja veidü musta varba ärtröögätüisi sandaalõ sisen ja veidü pelgäjä naarahtus ja ma taha, et saasi ao tagasi käändä.
32Selliseid väikseid ja suuremaid hetki, mis on sundinud mind enda käest küsima, kes ma inimesena olen ja millised on minu väärtused, on mul olnud Palestiinas rohkem kui lihtsalt palju.Sääntsit vähämbit ja suurõmbit kõrdo, miä omma sundnu mu hindä käest küsümä, määne inemine ma olõ ja midä ma periselt kallis piä, om mul Palõstiinan olnu inämb ku õnnõ pallo.
33Tagasi mõeldes, vaat et igal sammul.Ku tagasi mõtõlda, sõs kae et egä sammu pääl.
34Ja see ongi vist see, miks ta on saanud osaks minu inimeseks olemisest ja see, miks Palestiinast lahtisaamine tähendaks enda küljest mingi suure tüki lahtirebimist. Ja tuu omgina vast tuu, mille tä om saanu osas mino inemises-olõmisõst, ja tuu, mille peräst Palõstiinast vallasaminõ tähendäsi hindä külest määntsegi suurõ tükü ärkaksamist.