Tekst nr: 177

1Ümber maailmaÜmbre ilma
2Mul on maailma parim sõber.Mul om maailma kõgõ parõmb sõbõr.
3Ükskõik kuhu ta ka läheb, ikka võtab ta minu kaasa.Ütskõikkohe tä ka lätt, iks võtt tä mino üten.
4Juba üheksasena rändasin temaga koos ilmas ringi.Joba ütsädselt rännässi ma timäga kuun ilma müüdä.
5Me avastasime uusi paiku ja kohtasime uusi inimesi.Mi lövvi üles vahtsit paiko ja sai kokko vahtsidõ inemiisiga.
6Ta kandis minu eest hoolt, ostis mulle, mida iganes tahtsin. Tä pidi mu iist huult, ost mullõ, midä ma iäle tahi.
7Iga seiklusretke lõpus kinkis ta mulle legosid, sest mulle legod meeldisid.Egä roidoreisi lõpõtusõs kinke tä mullõ legosit, selle et mullõ lego miildü.
8Varsti oli mul neid palju.Varsti oll mul näid pallo.
9Ma võtsin nad kõik alati kaasa, kui seiklema läksime.Ma võti nä kõik alasi üten, ku roitlõma lätsimi.
10Mul oli nende jaoks suur kast, et nad kaduma ei läheks.Mul oll näide jaos suur kast, et nä kaoma ei lääsi.
11Olime nädalaid kodust ära, vahel isegi kuid.Ollimi nädälide viisi kotost är, tõõnõkõrd kogoni mitu kuud.
12Meil oli alati kindel eesmärk, koht, kuhu pidime jõudma.Kõgõ oll meil kimmäs tsiht, kotus, kohe pidimi peräle saama.
13Et sinna jõuda, tuli rännata läbi paljude maade.Et sinnä jouda, tull pallo maid läbi rännädä.
14Ma aitasin teda alati teel eesmärkideni.Kõgõ ma avidi täl tsihile jouda.
15Kui ta ära väsis, laulsin talle laule, jutustasin lugusid jne.Ku tä är vässü, sõs ma lauli tälle, pajadi jutussit jne.
16Me jutustasime iga päev teineteisele lugusid ning alati sain temast ja ta seiklustest midagi uut ja huvitavat teada.Egäpäiv mi kõnõli tõõnõtõõsõlõ lukõ ni alasi sai ma timäst ja tä johtumiisist midägi vahtsõt ja miildejäävät teedä.
17Nägime imetlusväärseid kohti.Näimi imehtämiseväärt kotussit.
18Oli unustamatuid hetki.Oll silmäpilkõ, midä ei unõhta.
19Ma tõin kõikjalt kaasa mälestus-esemeid.Ma tõi egält puult midägi mälehtüses üten.
20Mul oli suveniir igast külastatud paigast.Mul oll mõni meelüs egäst nättüst paigast.
21Kivi, ajaleht, ajakiri...Kivi, postileht, aokiri...
22Mul on meeles eri riikide lõhnad.Mul omma meelen esi riike lõhna.
23Mäletan teid ja hooneid, maastikke ja inimesi.Ma mälehtä teid ni huunit, maastikkõ ni inemiisi.
24Maailm oli mulle nagu kodu, mitte mõni kindel paik, muidugi, sest me olime kogu aeg liikvel.Maailm oll mullõ ku kodo, mitte kül mõni kimmäs paik, muidki, selle et mi olli kõik aig liikvalla.
25Aga ma tundsin end koduselt ja hästi seal, kus olin koos temaga.Aga ma tundsõ hindä häste ja nigu koton sääl, kon olli üten timäga.
26Neljateistkümneselt olin kogu Euroopa läbi rännanud.Nelätõistkümne aastaga vannu olli kõik Euruupa läbi rännänü.
27Olin käinud paljudes kohtades, näinud palju asju.Olli pallo kotussit läbi käünü, pallo asjo nännü.
28Meenutan hellusega iga paika ja paigakest, nende hõngu.Hellähtüsega meelüskele ekä paika ja paigakõist, näide hõngu.
29See maailma parim sõber, see sõber on mu isa.Tuu maailma kõgõ parõmb sõbõr, tuu sõbõr om mu esä.
30 Isa armastab oma ametit.Esäle miildüs tä ammõt.
31Ta tahtis olla autojuht, kuid selleks, et peret ülal pidada, pidi ta töö heaks ohverdama meile mõeldud aja.Tä tahtsõ olla autojuht, a tuu jaos, et peret üllen pitä, pidi tä tüüle ohvris tuuma mii jaos mõtõldu ao.
32Muud võimalust polnud.Tõistmuudu es anna tetä.
33Nii siis oligi, et selle asemel, et mind koju jätta, võttis ta mu kaasa.....Nii sõs ollgi, et tuu asõmõl, et minno kodo jätta, tä võtt mu üten.....