Tekst nr: 174

1Rootsi põgenemise lugu.Ruutsi pagõmisõ lugu.
2Minu vanemad oli ühed nendest, kes Teise Maailmasõja ajal Rootsi põgenesid.Mu vanõmba olli üte noist, kiä tõõsõ ilmasõa aigo Ruutsi pagõsi.
3Eestis elasid nad Haapsalu lähistel ja tegelesid põllumajanduse ja karjakasvatusega.Estin elli nä Haapsalu lähüksen, arõ põldu ja pei karja.
4Mingit põgenemist ei olnud neil planeeritud, kui ootamatult isa vend neile külla sõitis ja teatas, et olukord on ohtlik ja tema oli otsustanud põgeneda.Määnestki pagõmist näil plaanit es olõ, ku esä veli näile uutmalda küllä sõit ja teedä and, et sais om ohtlikanõ ja timä om otsustanu pakku minnä.
5Vennad olid lähedased ja teineteisele lubanud, et kui sõda peaks tulema, hoiavad nad kokku, isegi, kui peaks oma maa maha jätma.Vele olli ligidädse ja tõõnõtõõsõlõ lubanu, et ku sõda piässi tulõma, hoitva nä kokko, esiki ku piässi uma maa maha jätmä.
6Seega pakiti asjad juba samal õhtul.Nii et asa panti kokko joba tuusama õtak.
7Onu oli kõik korraldanud.Lell oll kõik kõrda ajanu.
8Kaks paati ootasid sadamas.Kats loodsikut oodi sadaman.
9Turvalisuse tõttu alustasid mu vanemad sõitu varem ja kokkuleppe kohaselt pidid nad Rootsi pinnale jõudes kohtuma, et sealt siis koos onu sõbra juurde minna, kes neid alguses peavarjuga aitama pidi.Julgõolõmisõ mõttõn naksi mu vanõmba innemb sõitma ja kokkolepmise perrä pidi nä kokko saama, ku Roodsimaalõ joudva, et sääl sõs ütenkuun lellä sõbra mano minnä, kiä näid edeotsa päävaroga avitama pidi.
10Olen oma ema päevikust lugenud sellest põgenemise ööst, sellest hirmsast hetkest, kui nad onu Rootsi sadamas ootasid, ja kui lained lõpuks ühe paadi vastu sadama seina viskasid.Ma olõ uma imä pääväraamatust lugõnu tuust pagõmisõ üüst, tuust hirmsast silmäpilgust, ku nä Roodsi sadaman lellä oodi, ja ku lainõ peräkõrd üte loodsigu vasta sadama saina visksi.
11Paati oli kinni jäänud onu kott! Loodsikuhe oll kinni jäänü lellä kott!
12Venna kaotus oli valus, aga pidi kuidagi edasi elama.Vele kaotaminõ oll hallus, a kuigi pidi edesi elämä.
13Esimesed ööd veetsid nad seal, kuni isa leidis endale töö.Edimädse üü olli nä sääl, kooni esä umalõ tüü löüd.
14Kaasa võetud säästudega osteti äbarik korter, ajapikku muutus aga nende elujärg paremaks ja siis sündisin mina.Üten võedu rahaga ostõdi kehväkene kortin, a aigopite läts näide elojärg parõmbas ja sõs sündü ma.
15Nüüdseks on mu vanemad surnud, mina aga elan Eestis koos oma naisega, kes ka Rootsis sündinud eestlane on.Nüüdetses omma mu vanõmba koolnu, a ma elä Estin üten uma naasõga, kiä om kah Roodsin sündünü estläne.
16Oleme naisega mõlemad huvitatud eesti keelest ja kultuurist.Meid mõlõmbit naasõga tõmbasõ esti kiil ja kultuur.
17Kuna mu vanemad meile eesti keelt olid õpetanud, ei olnud meil siin raske kohaneda.Et mi vanõmba meile esti kiilt olli opõnu, es olõ meil rassõ tan är harida.
18Vanematest on mul alles ema päevik, mida lugedes olen ma, tugev Eesti mees, mitmeid kordi nutma hakanud.Vanõmbist om mul alalõ imä pääväraamat, mink lugõmisõ man olõ ma, kõva esti miis, mimit kõrdo ikma naanu.