Tekst nr: 172

1Olen juba aastaid kalade vastu huvi tundnud ja muretsesin paar aastat tagasi endale 230 liitrilise akvaariumi.Joba aastit omma minno tõmmanu kala ja mõnõ aastaga iist ma soedi hindäle 230-liitrilidse akvaariumi.
2Minu lugu on ühest cikliidide paarist, kes oli asjata proovinud saada järeltulijaid.Mu lugu om ütest kirrivahunidõ paarist, kiä olli asalda pruumnu poigõ saia.
3Nende mari söödi teiste kalade poolt ära juba tavaliselt kolmandal päeval.Näide mara sei tõõsõ kala ärä hariligult joba kolmandal pääväl.
4Nüüd oli see hallitriibuline cikliidipaar jälle marja lasknud.No oll tuu hallijoonikanõ ahunapaar jäl marja lasknu.
5Sel korral panin väikse vörguga kaetud raami kummuli akvaariumi pöhja ja kivi, millele mari oli lastud, selle sisse.Seokõrd ma panni väikse võrguga katõdu raami kummalõ akvaariumi põhja ja kivi, kohe pääle mari oll last, sinnä sisse.
6Vähemalt mingi kaitse ablaste rivaalide vastu! Möni minut kaheldi, siis aga ujus emakala sinna sisse ja hakkaski hauduma.Iks määnegi kaidsõ neeläskiidsi võistlõjidõ vasta! Mõni minot oll haiklõmist, a sõs ujjo imäkala sisse ja nakas haudma.
7Paari päeva pärast sain näha seda kauaigatsetud pilti, kus kalavanemad oma saja poja parve keskel  valvasid.Paari päävä peräst sai ma nätä tuud kavva igätsedüt pilti, kuis kalavanõmba pei vahti parvõ kesken, kon olli näide sada poiga.
8Keegi ei tohtinud lähedale minna.Es tohi kiä mano minnä es.
9Kalamaimud olid aga nii uudishimulikud, et ujusid ise veidi eemale uut maailma uudistama.A kalamaimu olli nii uudishimolidsõ, et ujjo esi tsipa kavvõmbahe vahtsõt maailma imehtelemä.
10Teised kalad olid vahetus läheduses juba ammu pidusöömaaja ootel.Tõõsõ kala olli õkva säälsaman jo ammu pidosüüki pasman.
11Iga päevaga jäi maime vähemaks.Egä pääväga jäi maimõ veidembäs.
12Ja iga päeva ja ööga muutusid vanemad väsinumaks.Ni egä päävä ja üügä vässü vanõmba iks inämb ja inämb.
13Riputasin oma vörguga kaetud raami nüüd akvaariumi siseserva külge, tekitades samas vees väikese basseini, kuhu teised kalad lähedale ei saanud.Ma ripudi uma võrguga katõdu raami sõs akvaariumi sisemädse servä külge, et tetä umaette väiku tiik, kohe tõõsõ kala ligi es päse.
14Püüdsin kümmekond maimu kinni ja toitsin neid spetsiaalse toiduga.Püvvi vaest kümme maimu kinni ja söödi näid pets-söögiga.
15Imelik aga, et ei aidanud see, et oli sama vesi ja õige söök, - ilma vanemateta olid kalakesed nii önnetud ja surid väga kiiresti.A andsak kül: es avida tuu, et oll üts vesi ja õigõ süük, - ilma vanõmbilda olli moksikõsõ kistumalda õnnõdu ja kuuli väega ruttu.
16Ootasin veel päeva ja kuna kalu jäi vanemate ümber pidevalt vähemaks, kordasin jälle oma eksperimenti,  lootes, et ehk 10- päevastena suudavad nad nüüd ise hakkama saada.Oodi viil üte päävä ja et maimõ jäi vanõmbidõ ümbre kõrrast veidembäs, sõs tei tõistkõrd pruumi, loodussõga, et vaest 10 päävä vannusõn nä joudva no esi toimõ tulla.
17Aga ka need maimukesed surid.A nuuki moksikõsõ kuuli är.
18Vahe oli seega vaid suremise kvaliteedis.Nii et vaih oll õnnõ kuulmisõ häädüsen.
19Nii otsustasin poegadel lasta surra vabaduses oma ödede-vendade ja vanemate keskel.Tuu pääle ma otsusti, et las poja koolõsõ priiusõn ummi velji-sõsaridõ ni vanõmbidõ man.
20Oli kurb näha kalavanemate visa aga lootusetut vöitlust.  Löpuks tegid teised kalad neile lihtsalt julma riigipöörde, - vallutati nende kodune territoorium ühe puutüki ja kivi vahel.Hallõ oll nätä kalavanõmbidõ vindsõt, aga loodussõlda võidõlust. Peräkõrd tei tõõsõ kala näile õkva üte armulda riigipüürdmise, - võedi är näide kodonõ maatükk üte puutükü ja kivi vaihõl.
21Uus vallutaja- suur pruun cikliid teeskles, et on kalaema ja lösutas end vastu maad, et teise kala poegi kivi alt välja meelitada ja seejärel nad nahka pista.Vahtsõnõ võimuvõtja - suur pruun kiriahhun tekk hindä kalaimäs ja lösüt vasta maad, et tõõsõ kala poigõ kivi alt vällä meelütä ja perän nahka panda.
22See oli jube vaatepilt...Tuud oll jälle kaia...
23Kalavanemad ise kolisid akvaariumi teise otsa.Kalavanõmba esi kolõ akvaariumi tõistõ otsa.
24Nad olid siiski paar maimu mingil müstilisel teel  endaga kaasa saanud.Nä olli iks paari maimõ määntsegi hämärä mooduga mõistnu hindäga üten saia.
25Aga mida enam need arenesid, seda kaugemale julgesid nad ujuda, mis tähendas kindlat surma ärasöömise läbi.Aga midä inämb noil joudu mano tull, tuud kavvõmbahe nä julgu ujjo, miä tähend kimmäst kato ärsüümise läbi.
26Ühel õhtul ujusid vanemad juba pinnavetes, - sain aru, et nad olid lõplikult alla andnud ja polnud enam, mida kaitsta ja valvata.Üts õdak ujjo vana kala joba päälmädsen viin, - ma sai arvo, et nä olli otsani alla andnu ja olõ-õs inämb, midä kaitsa ja perrä kaia.
27Äkki märkasin üht pisikest kalamaimu paralleelselt akvaariumi seinaga hiilides ujumas.Kõrraga rõbahti ütte tsillokõist kalamaimu, kiä ujjo soejulguisi rööbilde akvaariumi sainaga.
28Ka kalaema märkas oma poega ja proovis tema poole ujuda, see põgenes aga nii kiiresti, kui suutis, teadmata, et see tagaajaja oli ta oma ema.Ka kalaimä näkk umma poiga ja tahtsõ timä poolõ ujjo, a tuu pagõsi nii virka, ku joudsõ, tiidmäldä et tuu takanajjai oll tä uma imä.
29Läksin magama tahtes uskuda, et on siiski üks tugev kalamaim, kes ehk kuidagi elama jääb.Lätsi magama tahtmisõga usku, et om sõski üts kimmäs kalamaim, kiä vaest kuigi elämä jääs.
30Hommikul ootas mind üllatus, - kalaema kaitses jälle usinasti kolme maimukest, kes kuidagi öö jooksul kivide alt ema alla olid jöudnud.Hummogu pidi ma immes pandma, - kalaimä kaits jälki usinahe kolmõ moksikõist, kiä olli üü joosul kuigimuudu joudnu kivve alt imä ala.
31Ja kõik algas jälle uuesti.Ja kõik alost vahtsõst.
32Jälle päev läbi meeleheitlikku kaitsmist ja päeva lõpuks oskasid maimud nii hästi ujuda, et olid ema alt väljas.Jälki päiv otsa meeledüt kaitsmist, kooni päävä lõpus mõisti maimu nii häste ujjo, et olli imä alt välän.
33Ja ära söödud.Ja är süüdü.
34Mis selle loo puhul mind köige rohkem jahmatas, oli see iseenesestmõistetavus, millega vanematepaar hakkas jälle omavahel paaritumismänge mängima ja riigipöörde korraldanud kalad olid jälle endiselt aktsepteeritud kaaslased.Miä taa luu man minno kõgõ inämb hahmahtama pand, oll tuu, kuis vanõmbidõpaar nigu esihindäst mõista naas jälki hindävaihõl paaritamismängõ mängmä ja riigipüürdmist tennü kala olli jälki umas võedu seldsilise nigu innegi.
35 Loodus on kummaline...Luudus om imelik...
36Tundus, nagu röövkalad oleksid vaid öelnud: vabandust, sel korral olime meie need, kes oma kõhud te poegi täis sõid, järgmisel korral on ehk vastupidi.Paistu, nigu olõsi rüüvkala õnnõ ülnü: andis, seokõrd olli mii nuu, kiä uma kõtu tii pujõst täüs sei, järgmäne kõrd või olla vastapiten.
37Tundus, nagu kõik oleks olnud vaid näitemäng, väike vahepala, ”kes keda”, et elu omasoodu jälle edasi kulgeks.Tull sääne tunnõ, nigu olõsi kõik olnu õnnõ näütemäng, väiku vaihõpala, "kiä kedä", et elo jäl umma tiid edesi liigussi.