Tekst nr: 169

1Minu nimi on Alexander Magnus Skjorshammer.Mu nimi om Alexander Magnus Skjorshammer.
2Olen 48 aastane ja elanud maailma erinevates kohtades (Norras, USA-s, Brasiilias, Rootsis), mul on Ameerika ja Rootsi kodakondsus ja elamisluba Eestis.Ma olõ 48-aastaganõ ja elänü maailman mitmõn paigan (Norran, USA-n, Brasiilian, Roodsin), mul on Ameeriga ja Roodsi kodakundsus ja elämisluba Eestin.
3Esimest korda kuulsin ma eestlastest ja Eestimaast oma emalt, kes kasvas üles Rootsis ning ta naabrid olid eestlased.Edimäst kõrd ma kuuli eestläisist ja Eestimaast uma imä käest, kiä kasvi üles Roodsin ni timä naabri olli eestläse.
4Hiljem kui ma olin üliõpilane ja reisisin Hispaanias, nägime me sõbraga õpilaste gruppi täiesti tundmatu lipuga.Perän, ku ma olli tudõng ja reise Hispaanian, näimi sõbraga opilaisi parki hoobis võõra lipuga.
5Me läksime lähedale ja uurisime, kust nad pärit on.Mi lätsi lähkohe ja uurõ kost nä peri omma.
6Saime teada, et tegemist oli Eestiga ja koguti allkirju, et Eesti saaks jälle iseseisvaks.Saimi teedä, et tuu oll Eesti ja kogoti allkirjo, et Eesti saasi tagasi umaette riigis.
7Loomulikult andsime me oma allkirjad.Esihindäst mõista mi anni uma allkirä.
8Omamoodi naljakas lugu ju, kuna ma ei oleks kunagi uskunud, et ma hakkan hiljem just selles riigis elama!Ummamuudu nalakas lugu jo, selle et ma ei olõs ilman usknu, et ma nakka peränpoolõ õkva tuun riigin elämä!
91995, kui ma veel Brasiilias töötasin, sain tööpakkumise Eestisse.1995, ku ma viil Brasiilian tüüdi, sai ma tüüpakmisõ Eestihte.
10Eestis oli parasjagu suvi, kui ma siia tulin.Eestin oll parrahe suvi, ku ma siiä tulli.
11Kõik oli roheline ja väga ilus.Kõik oll halas ja väega illos.
12Eesti oli sel ajal minu jaoks tõeliselt põnev koht, kuna kõik oli muutumises.Eesti oll tuudaigo mu jaos tõtõstõ miiliköütjä kotus, kuna kõik oll muutumisõ pääl.
13Ma ei ole kunagi ühtegi riiki nii kiiresti kasvamas näinud, - ehitati uusi hooneid, tekkis uusi poode.Ma olõ-i elon üttegi riiki nii kipõstõ kasuman nännü, – ehitedi vahtsit huunit, tekkü vahtsit puutõ.
14Ka eestlased olid väga lahked ja huvitatud teistest kultuuridest.Ka eestläse olli väega lahkõ ja näid tõmmasi tõõsõ kultuuri.
15Eesti keele sain selgeks inimestega rääkides, võtsin ka kursuseid.Eesti keele sai ma selges inemiisiga kõnõldõn, võti ka kursuisi.
16Raske moment oli see, et kõik eestlased tahtsid minuga inglise keeles rääkida! Avastasin, et kõige lihtsam oli rääkida lastega,- nad tahtsid rääkida minuga ju eesti keelt ja rääkisid peale selle veel aeglaselt.Rassõ johus oll tuu, et kõik eestläse tahi mukka inglüskiilt kõnõlda! Tull vällä, et kõgõ kergemb oll kõnõlda latsiga, – nimä tahi kõnõlda mukka jo eesti kiilt ja pääle tuu kõnõli viil ka aigopiten.
17Ühel talvel Vanalinnas Raekoja platsil, tundsin ma tõesti, kuidas ma seda maad armastan.Üts talv Vanaliinan Raatusõ platsi pääl, tundsõ ma tõtõstõ, kuis taa maa mullõ miildüs.
18Oli jõuluturg ning koor laulis, kuusk oli ehitud, küpsetati kohalikku toitu verivorste ja hapukapsast, joodi hõõgveini.Oll jouluturg ni kuur laul, kuus oll är ehit, küdseti umma süüki, verivorstõ ni hapnit kapstit, juudi hõõgavat veini.
19Lumi oli maas, need olid minu täiuslikud jõulud! Lumi oll maan, nuu olli mu tävvelidse joulu!
20Praegu on mu lemmiklinnaks Värska.Parhill om mu kõgõ armsamb liin Verska.
21Seal on väga vaikne ning seal on palju ilusaid järvi.Sääl om väega vaganõ ni sääl om pallo ilosit järvi.
22Külastan alati alati Setu teemaja, kus söön pannkooke meega ja joon köömne teed.  Kõgõ astu ma sisse Seto tsäimajja, kon ma süü pliine miiga ja juu küümnetsäid.