Tekst nr: 166

1Ühe  Eestis elava hollandlase tähelepanekud.Üte Eestin eläjä hollandlasõ tähelepandmisõ.
2Esimene lugu.Edimäne lugu.
3Kuidas lipsust sai kikilips.Kuis lipsist sai kikilips.
4Hollandlane oli tulnud Eestisse juhtima ühte tööalast projekti.Hollandlanõ oll tulnu Eestihte vidämä ütte tüüalast projekti.
5Esinedes esimesel töökohtumisel oma eesti kolleegidele, pani ta üllatusega tähele, et  keegi ei  reageeri kuidagi tema ettekandele.Ku tä edimädse tüükokkosamisõ aigo ummi eesti ammõdivelji ja -sõsardõ iin üles astõ, pand tä imehtüsega tähele, et kiäki ei tõrgahagi tä ettekandõ pääle.
6Ükskõik kuidas ta ka ei püüaks, istuvad kõik saalis surmtõsiste nägudega, ei kommenteeri tema ettekannet ega naera tema naljade üle.Ütskõik kuis tä ka ei püvvä, kõik istusõ saalin surmani tõsitsidõ näkõga, ei ütle midägi tä ettekandõ kotsilõ ega naara-i timä naljo pääle.
7Peale väikest vaheaega uuesti koosolekule naastes märkas hollandlane, et üks eesti kolleeg oli osavalt muutnud oma seni pika lipsu kuidagi kikilipsuks ja istub nüüd saalis uhke liblikas lõua all.Ku tä päält väikse vaihõao jäl kuunolõkile tagasi tull, pand hollandlanõ tähele, et üts eestläne oll taidsahe tennü uma seeni pikäst lipsist kuigimuudu kikilipsi ja istus nüüd saalin torrõ liblik lõvva all.
8Hollandlasel oli tükk tegemist, et oma ettekannet naerma pahvatamata jätkata, samas kui kõik eestlased istusid kuidagi reageerimata tõsiste nägudega edasi.Hollandlasõl oll tükk tegemist, et umma ettekannõt ilma naarma purdsahtamalda edesi pitä, tuudaigo ku kõik eestläse istõ kuigimuudu vällä tegemäldä tõsitsidõ näkõga edesi.
9Siiani mõtleb hollandlane vahel, et mis võis olla küll sellise kummalise lipsumuundamise eesmärk ja kas selles peitus eestlaste jaoks mingi ainult neile mõistetav salajane tähendus.Siiämaani mõtlõs hollandlanõ tõõnõkõrd, et mis tsihiga küll sääne andsak lipsimuutminõ oll ette võet ja kas tuu mano ollkäkit eestläisi jaos määnegi õnnõ näile arvo saia salahanõ tähendüs.
10Teine lugu.Tõõnõ lugu.
11Milleks kasutada takso jaoks mõeldud raha takso jaoks, kui seda saab kasutada otstarbekamalt.Mille tarvita takso jaos mõtõld rahha takso jaos, ku tuud saa tarvita mõistligumbalt.
12Olles mõnda aega juba Eestis töötanud, läks hollandlane koos oma eesti kolleegidega projekti raames, mille kallal nad koos töötasid, restorani õhtust sööma.Ku hollandlanõ oll mõnt aigo Eestin tüütänü, läts tä timäga üten tüütävide eestläisi seldsin tuu projekti käügin, mink man nä üten tüüd tei, restoraani õdagust süümä.
13Peale õhtusöögi rahade oli kõigi jaoks ettenähtud ka raha taksoga kojusõiduks.Päält õdagusöögi rahho oll kõigile ette nätt ka raha taksoga kodosõitmisõs.
14Õhtu lõppedes jagas hollandlane taksoraha välja, olles kindel, et nii on tagatud kõigi kolleegide turvaline kojujõudmine.Ku õdak lõppi, jagi hollandlanõ taksoraha vällä ja oll kimmäs, et nii om kõigil tüütäjil julgõ kodo jouda.
15Oma suureks üllatuseks järgmisel  päeval oma kolleegidega vesteldes selgus, et ükski eestlane ei olnud kasutanud oma taksoraha kojusõiduks vaid kõik olid koju jõudnud ühiskondliku transporti kasutades.Hindä suurõs imehtüses, ku tä järgmäne päiv tõisi tüütäjidega juttu ai, tull vällä, et ütski eestläne es olõ tarvitanu umma taksorahha kodosõidus, a kõik olli kodo joudnu ütistranspordiga.
16Eestlaste jaoks oli arusaamatu, miks nad peaksid enda jaoks küllalt olulise summa kasutama taksosõiduks, kui seda saab kasutada hoopis millegi olulisema jaoks.Eestläisi jaos oll arvosaamalda, mille nä piäsi hindä jaos küländ suurõ raha pandma taksosõidu pääle, ku tuud saa tarvita hoobis mõnõ tähtsämbä asa jaos.
17Peale järelemõtlemist otsustas hollandlane, et selline käitumine on tegelikult igati kiiduväärt ja eestlaste praktiline meel on imetlusväärne.Päält perrämõtlõmisõ otsust hollandlanõ, et niimuudu tetä om periselt kõigildõ kitmist väärt ja eestläisi praktilist miilt tulõ imehtellä.
18Kolmas lugu.Kolmas lugu.
19Mürgised metsmaasikad.Kihvtidse mõtsmaasiga.
20Võõrsil elades puutud paratamatult kokku ka kohalike kommetega.Ku elät võõral maal, putut kokko ka tuu kandi kombidõga, tahat vai ei.
21Nii sai ka hollandlane Eestis elades teada, et eestlased, erinevalt paljudest välismaalastest, armastavad oma toiduvarusid täiendada metsas marjul ja seenel käies.Nii sai ka hollandlanõ Eestin ellen teedä, et eestläisile, mitte nigu pallosilõ välämaalaisilõ, miildüs umma söögitagavarra tävvendä mõtsan siini ja marjo korjamisõga.
22Nii ei läinudki palju aega, kui hollandlase eestlasest sõber viis ta metsa maasikale.Nii lääki es pallo aigo, ku hollandlasõ eesti sõbõr vei tä mõtsa maasikilõ.
23Hollandlane olles uhke, et ta teeb midagi sellist, mida ta kunagi enne oma elus polnud teinud, otsustas helistada ja rääkida sellest ka oma emale.Hollandlanõ, esi uhkõ, et tege midä säänest, midä tä ilman inne uman elon olõ-õs tennü, võtt ette, et kõlistas ja kõnõlõs tuust ka umalõ imäle.
24Ema, kuuldes poja uudist, kohkus aga tõsiselt ja palus tal koheselt oma tegevus lõpetata, kuna tema teada on osad metsas kasvavatest maasikatest mürgised.Imä, kuulnu poja uudist, hiitü tõõmeeli är ja pallõl täl kõrrapäält tuu tegemine perrä jättä, selle et timä teedä ollõv osa mõtsan kasujit maasikit kihvtidse.
25Eestlasest sõber oli sellise arvamuse avalduse peale enam kui üllatunud.Eesti sõbõr pand sääntse arvamisõ välläütlemist inämb ku immes.
26Praeguseks hindab hollandlane võimalust viibida puutumatus looduses väga kõrgelt ja peab seda üheks Eesti oluliseks eeliseks ja võluks teiste riikide ees.Seosaos pidä hollandlanõ väega kallis, et tä saa olla putmalda luudusõn ja arvas tuud ütes tähtsäs parõmbusõs ni tõmbõs, miä om Eestil tõisi riike iin.
27Neljas lugu.Neläs lugu.
28Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.Kõnõlõminõ hõpõ, vakkaolõminõ kuld.
29Olles taas võõrustamas Hollandis ühte eestlast, oli hollandlasel vaja organiseerida tema transport ühest linnast teise.Ku hollandlanõ oll jälki Hollandin ütte eestläst vasta võtman, oll täl vaia kõrralda timä vidämine ütest liinast tõistõ.
30Selle töö palus ta ära teha oma pojal.Tuu tüü tä pallõl är tetä umal pujal.
31Järgmisel päeval tuli poeg isa juurde ja ütles, et edaspidi ta enam eestlasi sõidutama nõus ei ole.  Isa imestunud küsimuse peale vastas poeg, et eestlane oli tulnud, istunud autosse, öelnud tere ja oma nime ning seejärel vaikinud kangekaelselt kogu pooleteist tunnise sõidu vältel.Järgmäne päiv tull poig esä mano ja ütel, et edespite tä inämb ei olõ nõun eestläisi sõidutama.
32Sihtkohas öelnud aitäh ja lahkunud.Esä imehtünü küsümise pääle kost poig, et eestläne oll tulnu, istnu autohe, ülnü tere ja uma nime ni päält tuu olnu ütsipuiõ vakka terve poolõtõõsõ tunnidsõ sõidu pikkusõn. Peräle saanu, ülnü aiteh ja tennü minekit.
33Hollandlase poja jaoks olnud need poolteist tundi täielikku vaikust väga raskesti üleelatavad, kuid eks eestlane käitunud nii nagu käsib eesti vanasõna, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld.Hollandlasõ pujalõ olnu nuu puultõist tunni tävvelist vaikust väega rassõ üle ellä, a vet eestläne pidänü hindä ülevän nii, nigu käsk eesti vanasõna, et kõnõlõminõ om hõpõ, vakkaolõminõ kuld.