Tekst nr: 163

1Kui ma olin 10-aastane, läksid mu vanemad lahku.Ku ma olli 10-aastaganõ, lätsi mu vanõmba lakja.
2Sellises vanuses mõjutab vanemate lahutus last päris palju, seega oli ka minu reaktsioon sellele hakata hullumeelselt huvituma mingist hobist, et oma tähelepanu mujale suunata.Sääntsen vannusõn mõos vanõmbidõ lakjaminek latsõ pääle peris kõvastõ, nii et ka mu vastus tuu pääle oll naada ullimuudu mässämä määntsegi aoviidüssega, et umalõ tähelepandmisõlõ tõist tsihti anda.
3Selleks võtsime oma peresse uue koera, kelle ma täiesti ise üles kasvatasin ja välja koolitasin.Tuu mõttõga võtimi umma perrehe vahtsõ pini, kelle ma tävveniste esi üles kasudi ja vällä koolidi.
49 aastat hiljem kolisin kodust välja ning elasin aastakese Londonis.9 aastaga peräst kolõ ma kotost vällä ni elli asstagakõsõ Londonin.
5Ühel märtsikuul, kui mu koer oli saanud 10-aastaseks, otsustasin korraks Eesti pinda külastada, et lähedasi oma järsu ilmumisega ehmatada.Ütel urbõkuul, ku mu pini oll saanu 10-aastagadsõs, võti ma ette kõrras Eesti pinnalõ küllä tulla, et ligembäidsi uma äkilidse välläilmumisõga hiidütä.
6Järsk ehmatus kuulus aga mulle, kui sügasin oma vana koera kõhtu ja tundsin tema kõhu all imelikke mügarikke, mis olid tol hetkel juba kanamunasuuruseks kasvanud.A äkiline hiitümine tull hoobis mullõ, ku kõhvidsi uma vana pini kõttu ja tundsõ, et kõtu all omma imeligu kumo, miä olli parrahe jo kanamuna suurutsõs kasunu.
7Kuna koer oli juba üsna vana, ning majanduslik seis oli nigel, otsustasime koera mitte opereerida.Et pini oll jo küländ vana, ni majandulinõ sais oll vilets, otsustimi, et ei lasõ pinni lõigada.
8Ilmselt oli see üks hullemaid ja valemaid otsuseid mu elus!Kimmähe oll tuu üts hullõmbit võlssotsussit mu elon!
9Suve lõpus kolisin tagasi Eestisse, et BFM-is sügisel alustada.Suvõ lõpun ma kolõ tagasi Eestihte, et BFM-in sügüse alosta.
10Sügisel anti meile koolis ülesanne kedagi, seoses oma koduga, pildistada.Sügüse anti meile koolin tüü - pildistä kedägi, kiä om köüdet mi kodoga.
11Sel hetkel oli koera kasvajad juba suuremaks kasvanud.Tuus aos olli pinil kasuja jo suurõmbas kasunu.
12Ka tema seljal oli üks muna, kahe esijäseme vahel aga hiiglaslik kasvaja, kõhul mitmeid kasvajaid.Ka timä sälä pääl oll üts muna, ja katõ edekäpä vaihõl perädü kasuja, mitu kasujat kõtu all.
13Oli selge, et operatsioon oleks nüüd olnud tulutu.Oll selge, et no ei olõs lõikusõst tolku olnu.
14Otsustasin teha oma koerast fotoseeria, oli ju teada, et ta väga kaua enam ei kesta.Otsusti tetä umast pinist pildiseeriä, oll jo teedä, et timmä väega pikält inämb ei olõ.
15Pühapäeval tehtud pilte esitasin esmaspäeval.Pühäpäävä tettüid pilte näütsi ette iispäävä.
16Samal päeval helistas mu ema ja ütles, et kutsus teisipäevaks loomaarsti, sest koer ei saa enam jalgu alla.Tuusama päiv kõlist mu imä ja ütel, et kutsõ tõsõpääväs eläjätohtri, selle et pini võta-i inämb jalgo ala.
17Järgmise päeva hommikul lahkusin koolist varem ning sõitsin Tallinnast koju.Järgmädse päävä hummogu tulli ma koolist varrõmb tulõma ni sõidi Talliinast kodo.
18Teisipäeval oli koer juba krampides ning täiesti kontaktivõimetu, mis tekitas minus sügavaid süümepiinu, et koera juba varem magama ei pandud.Tõõsõpäävä olli pinil joba krambi ja tä es saa inämb midägi arvo, minkperäst mullõ jäi väega süäme pääle, et pinni joba varrõmb magama es panda.
19Arst jõudis peagi kohale ning koer pandi magama.Tohtri joudsõ pia peräle ni pini panti magama.
20Kahekesi arstiga vedasime koera, kelle linadesse olime veeretanud, ema kõndimas meil järgi.Tohtriga katõkõisi tiremi pinni, kelle ollimi linno sisse käändnü, imä kõndman meil perän.
21Asetasime linades koera tagaaeda väikese kõrvitsakünka juurde, kuhu oli maetud ka meie eelmine koer.Pannimi pini linno sisen tagaaida väiku kürvidsäkingo mano, kohe oll matõt ka mi viimäne pini.
22Arst lahkus ning hakkasime emaga hauda kaevama.Tohtri läts minemä ni mii naksi imäga hauda kaibma.
23Oli oktoobrikuu lõpp, õues oli rõske ja niiske, õhku kattis paks udu ning maa oli kaetud mädanevate lehtedega.Oll rehekuu lõpp, välän oll rõssõ ja nesse, õhku täüt paks undsõ ni maa pääl olli kihin mädänevä lehe.
24Taustal tossas tööstuslinnaku katlamaja aken.Takanpuul tossas tüüstüsliinajao katlamaja akõn.
25Kohale sõitis ka mu isa oma uue autoga, võttis mu emalt labida üle ja nii me kaevasime auku.Peräle sõit ka mu esä uma vahtsõ massinaga, võtt mu imä käest lapju üle ja nii mi kaibi hauda.
26Kui see oli valmis, asetasime koera auku, panime väikese lillekese kaasa ja seisime veidi vaikides.Ku tuu valmis oll, säimi pini hauda, pannimi väikse lillikese üten ja saisimi kõrrakõsõ aigo hillä.
27Lõpuks ütles mu ema: „Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama.”Lõpus ütelmu imä: "Mullast olõt sa võet ja mullas piät sa saama."
28Nende sõnade peale viskasime mulla koerale peale.Neide sõnno pääle mi visksi mulla pinile pääle.
29Isa lahkus ja meie emaga läksime oma asjatoimetuste juurde tagasi.Esä läts är ja mii imäga lätsi ummi tallituisi mano tagasi.
30Ehtne eesti äng.Ehtsä eesti pitsüs.