Tekst nr: 159

1Ma näen väga harva unenägusid.Ma näe und väega harva.
2Ma elasin siis Islandis Reikjavikis, oma perest üsna kaugel.Ma elli sõs Islandil Reikjavikin, umast perrest küländ kavvõn.
3Mu pere, ema ja isa elasid tollal Soomes.Mu pere, emä ja esä, elli tuudaigo Soomõn.
4Ühel ööl nägin väga halba und.Üts üüse näi väega halva und.
5Mu unenäos juhtus mu emaga midagi väga halba.Mu unõn johtu mu imäga midägi väega halva.
6Ma ärkasin nuttes üles, mul jooksid pisarad ka veel siis, kui olin virgunud.Ma heräsi ikuga üles, mul joosi pisara ka sõs viil, ku ma olli virgunu.
7Tavaliselt unenäo emotsioonid ei ole tõesed, unes ei saa päriselt nutta.Hariligult unõnäo tundmusõ olõ-i tõtõ, unõn saa-ai periselt ikkõ.
8Mina aga tõesti nutsin.A ma iki tõtõstõ.
9Helistasin otsekohe koju emale ja isale, et teada saada, mis on juhtunud.Kõlisti õkva kõrraga kodo emäle ja esäle, et teedä saia, miä om johtunu.
10Mu ema oligi sel öösel saanud insuldi.Mu imä olgi tuu üüse saanu insuldi.
11Ta oli viidud haiglasse.Tä oll viid haigõmajja.
12Me olime teieneteisest nii kaugel: mina olin Islandil ja tema Soomes.Mi olli tõõnõtõõsõst nii kavvõn: ma olli Islandil ja timä Soomõn.
13Aga ometi olime nii lähedal.Aga ummõhtõ ollimi nii lähkün.
14Ta ilmus mu unenäkku nii selgelt.Tä tull mu unõnägemiste nii selgehe.
15Minuga polnud seda kunagi varem juhtunud.Mul olõ-õs tuud ilman varrampa ette tulnu.
16Ma pidin otsekohe helistama, mõtlemata, kas on ikka sobiv aeg, sest Soome ja Islandi aeg ei ole ju sama, suvel on ajavahe isegi kolm tundi.Ma pidi õkva kõrraga kõlistama, mõtlõmalda, kas om iks paslik aig, selle et Soomõ ja Islandi aig jo olõ-i sama, suvõl om aovaih kogoni kolm tunni.
17Olen palju mõelnud, milline ikkagi on inimestevaheline kontakt, kuidas see toimib? Pallo olõ mõtõlnu, määne iks om haarduminõ inemiisi vaihõl, kuis tuu mõikas.
18See ei olnud saatuslik juhtum: ema sai kohe abi, ta tuli insuldist kenasti välja, ei jäänud mingeid haigusijälgi, tüsistusi.Tuu es olõ päsemäldä lugu: imä sai kõrraga api, tä tull insuldist ilosahe vällä, jää es määntsitki haigusõ jälgi, manohäti.
19Aga ikkagi ...Aga ummõhtõgi...
20Mu ema oli olnud sinnani täiesti terve, mul polnud mingit põhjust karta, et temaga võiks midagi juhtuda.Mu imä oll olnu sinnämaani tävveste terve, mul olõ-õs määnestki põhjust pellädä, et timäga võinu midägi johtuda.
21Mu vanemad ei olnud tollal üldsegi veel vanad.Mu vanõmba olõ-õs tuudaigo sukugi viil vana.
22Ma ei usu üleloomulikesse nähtustesse,  aga see juhtum on mind pannud ka selliste asjade võimalikkuse peale mõtlema.Ma ei usu üleloomulikkõ ilmuisi, aga taa johtuminõ om pandnu mu mõtlõma, kas ka sääntsit asjo või olla.
23Ma olen muidu väga pragmaatiline ja ratsionalistlik inimene, aga tuleb välja, et minus on ka veel teisi külgi, mida ise ei teagi.Ma olõ muido väega rehkendäjä ni mõistusõperi inemine, a tulõ vällä, et mul om ka viil tõisi külgi, midä esi ei tiiäki.