Tekst nr: 158

1Paul Aristet kutsuti valgeks mustlaseks.Ariste Pauli kutsudi valgõs mustlasõs.
2Tema käis ka ju meil laagrites.Tä jo käve kah mii liire piten.
3Mul kahjuks temaga pilti ei ole, sest meil maja põles maha.Hallõ, et mul timäga pilti ei olõ, selle et meil maja palli maha.
4Samuti sööb ühisest katlast.Niisamatõ süü ütidsest katlast.
5Jõgi, seal ei olnud kaevu ega midagi, eksole.Jõgi, sääl olõ-õs kaivo es midägi, vot kuis.
6Võtsime sealt vett kopsikuga.Mi võti säält vett tserbäguga.
7Tema jõi ka meiega.Timä kah jõi miika.
8Ta tegi täpselt nii nagu meie.Tä tekk õkva nii nigu mii.
9Käis seal pesemas ennast.Käve sääl mõskman hindä.
10Aga siis kui ta tuli jälle Tartust, siis ta tõi meile kommi lastele.A sõs, ku tä tull jäl Tartost, sõs tä tõi meile kumpvekki latsile.
11No siis ta oli noor.No sõs tä oll nuur.
12Ja siis kuidas ta esines televiisoris, rääkis meie keeles ja soovis meile häid jõule ja head uut aastat.Ja sõs kuis tä viisorin üles astõ, kõnõl mii keeli ja suuvõ meile häid talsipühhi ni hääd vahtsõt aastakka.
13Ja ta oli selline nagu...Ja tä oll sääne nigu...
14me ei öelnud kunagi, et ta on võõras.mi ütle-es ilman, et tä om võõras.
15Ta on meie oma.Tä om mii uma.
16Ta oli täpselt nii nagu meie.Tä om õkva nigu mii.
17Ta tuli rääkis meiega mustlaste keelt.Tä tull kõnõl miika mustlaisi kiilt.
18Kõik rääkis hobustest, eksole.Kõik kõnõl hobõsist, vot kuis.
19Vanasti olid nii palju häid toredaid inimesi.Vanast oll nii pallo häid armuliidsi inemiisi. 
20Minagi mäletan: me elasime ühe pere saunas.Ma kah mälehtä: mi elli üte perre sannan.
21Ja kus peremees ütles niimoodi: vaata siin on riidapuid, küta, ole, ela.Ja kuis perremiis ütel niimuudu: kae, siin omma puu riidan, kütä, olõ, elä.
22Keegi sind ei puutu, keegi sind välja ei aja, et see on ...Sinno kiä putu-ui, vällä aja-ai, et taa om...
23Vaat maja oli üteleme siin, aga saun oli kaugemal tükk maad.Kae maja oll ütlemi siin, a sann oll kavvõmban tükk maad.
24Et näed, siin on vesi – kaev, küta, pese, tee mis tahad.Et kae, siin om vesi – kaiv, kütä, mõsõ, tii, miä taht.
25Ela nii kaua, kui puud lähevad lehtevõi millal ise heaks arvad lahkumiseks.Elä nikagu puu lehte läävä vai kuna esi hääs arvat är minnä.
26Ja siis ka tädi tõi ka meile piima ja mune ja siis ütles niimoodi, et nälga ei pea keegi tundma, süüa peavad kõik saama.Ja sõs ka tädi tõi meile piimä ja munnõ ja sõs ütel niimuudu, et nälän ei piä kiäki olõma, süvvä piät kõik saama.
27Ja siis ütles mulle, et tule minuga keldri.Ja sõs ütel mullõ, et tulõ muka keldrihe.
28Näe, ma annan sulle kartuleid, et vii emale, et teeb sööki nagu ja nihukesed.Kae, ma anna sullõ kardokit, et vii imäle, et sõs tege süvvä ja nii.
29Aga tänapäeval keegi ei julge rännata.A seo ilma aigo kiäki ei julgu rännädä.
30Vaata igal pool on nüüd omand, eksole.Kae no om egäl puul umandus, vot kuis.