Tekst nr: 157

1Lugu juhtus mõned aastad tagasi mu klassiõdedega.Lugu johtu mõnõ aastaga iist mu klassisõsaridõga.
2Jutustan seda oma vaatenurgast, kuidas nägin pealt nende muutumist ja julgen öelda, et ka nendega manipuleerimist ning samal ajal ka guruismi ja ususekti tekkimist.Ma kõnõlõ tuud uma nuka alt, kuis ma näi päält näide muutumist ja julgu üldä, et ka näide ullitamist ni üteliisi ka gurukumardamisõ ja usolahu tegünemist.
3Kõik sai alguse juba keskkoolis.Kõik nakas pääle joba keskollin.
4Ilmselt oli keskkool ka see, mis meid muutis, selliste sündmuste jada üldse võimalikuks tegi.Arvada, et keskkuul oll ka tuu, miä meid muutsõ, nii et sääntse asa saiva ülepää üten joron sündüdä.
5Nimelt asus kool ühes väikses külas, eemal linnadest ja tavalisest tsivilisatsioonist.Nimelt tüüt kuul üten väikun külän, kavvõn liinost ja hariligust tsivilisatsioonist.
6Sinna sõitsid hilisteismelised õpilased üle Eesti kokku, elades koos väikestes korterites.Sinnä sõitsõ illatsõn tõistlidsõiän opilasõ üle Eesti kokko ja elli kuun väiksin kortinin.
7Kõigi jaoks oli see muutuste aeg, ka ühiskonnast eraldatuse aeg.Kõigi jaos oll tuu muutuisi aig, ka ütiskunnast eräle olõgi aig.
8Ka iga oli selline, et hakkasid tekkima küsimused, mida ma siin maailmas teha tahan, miks ma siin üldse olen ja kas on olemas ka midagi rohkemat, kui ma tean ja mida ühiskond mulle pakub.Ka igä oll sääne, et naksi tegünemä küsümise, midä ma siin ilman tetä taha, mille ma siin ülepää olõ ja kas om olõman midä inämbät, ku ma tiiä ja midä ütiskund mullõ pakk.
9Keskkool lõppenud, kolisin Tallinnasse.Keskkuul läbi, kolõ ma Talinahe.
10Juhtus nii, et minu kaks head sõbrannat/klassiõde, kolisid kõrvalmajja.Johtu nii, et kats mu hääd sõpra/klassisõsard kolõ kõrvalmajja.
11Need olid mõnusad väikesed puust eramajad, mille keskel hubane sisehoov, kus tihti koos suitsul käisime. Nuu olli armsa väikse puust erämaja, keskel kodonõ sisehuuv, kon kävemi sakõstõ kuun suitsu tegemän.
12Mina olin kuidagi selle “täiskasvanu-eluga” järje peale saanud, üsna ruttu endale töö leidnud ja ka tulevikuplaane hakanud tegema.Ma olli kuigi tuu "suurõ inemise eloga" järe pääle saanu, peris ruttu umalõ tüü löüdnü ja nakanu tegemä ka plaanõ tulõvas aos.
13Nemad aga jäid natuke kinni minevikku, keskkooli aja eraldatusesse ja millegi suurema-tõelisema otsingutele.Aga nimä jäi tsipa kinni minevähe aigo, keskkooliao umaette olõmistõ ja minkagi suurõmba-ehtsämbä otsmistõ.
14Nad ei tahtnudki veel täiskasvanuks saada, tööle minna, ühiskonda sulanduda.Nä es tahaki viil suurõs saia, tüüle minnä, ütiskunda sisse sulla.
15Usun, et neis oli lotus leida midagi erilisemat.Ma usu, et näil oll loodus löüdä midägi esierälidsembät.
16Ühel õhtul kohtasid nad kuskil vanalinna baaris üht tumedanahalist umbes 40-aastast meest nimega Ra.Üts õdak nä trehvsi kongi vanaliina baarin ütte tummõ ihoga nii 40 aastaga vannust miist nimega Ra.
17Ma ei tea kuidas lugu täpselt alguses sai, aga kui järgmine kord, mõni päev hiljem, nendega suitsule läksin, sain kohe aru, et midagi on muutunud.Ma tiiä-i, kuis tuu lugu täpipäält alost, a ku järgmäne kõrd, mõni päiv päält tuu, näidega suitsu tegemä lätsi, sai kõrraga arvo, et midägi om tõistõ.
18Nad olid palju elevamad, energilisemad, tegid veidi maha mu tavalist igapäeva juttu tööst ja pidudest ja küsisid, et kas ma üldse tean, kui vähe ma tean.Nä olli pallo inämb herevällä, väke täüs, tei veits maha mu harilikku egäpääväst juttu tüüst ja pitõst ja küsse, et kas ma ülepää tiiä, ku veidü ma tiiä.
19Selle peale ei osanud ma palju midagi vastata, aga sain nende käest teada, et Ra on nende juurde kolinud, ta teab saladusi, mida valitsused ei luba rahvale rääkida, aga ta õpetab neid teadmisi salaja edasi.Tuu pääle es mõista ma pallo midägi kosta, aga näide käest ma sai teedä, et Ra om näide mano kolinu, tä tiid salahuisi, midä valitsusõ lupa-i rahvalõ kõnõlda, aga tä oppas noid tiidmiisi salahuisi edesi.
20Esialgu tundus see huvitav, aga olles samal ajal ka üsna skeptiline inimene, ei osanud ma sellest palju midagi arvata.Edeotsa pand tuu kullõma, aga et ma olõ üteliisi küländ skeptiline inemine, es mõista ma tuust pallo midägi arvada.
21Ajaga muutusid nende jutud minu jaoks aina rohkem võõramaks.Edespiten lätsi näide jutu mu jaos mugu inämb võõrambas.
22Nad rääkisid segamini vandenõuteooriatest, võitluskunstidest, numeroloogiast, astroloogiast, metafüüsikast jms.Nä kõnõli ütstõõsõ otsa salanõuteooriist, võitluskunstõst, numõroloogiast, tähetarkusõst, metafüüsikast jms.
23Näiteks taevas olevad lennukite jäljed olevat tulnud valitsuse poolt õhku pritsitavast mürgist, mis ei lase inimestel mõelda.Näütüses taivan olõva linnukidõ jäle ollõv tulnu valitsusõ käsül õhku tsiugutavast kihvtist, miä lasõ-i inemiisil mõtõlda.
24Mul polnud sellise arutluse vastu midagi, aga kunagi ei laskunud nad asja üle arutama, vaid esitasid selliseid väited nagu fakte, mida Ra neile õpetanud oli.Mul olõ-õs sääntse targutamisõ vasta midägi, aga ilman es võta nä ette noidõ asjo üle arota, õnnõ käve vällä sääntsit juttõ nigu tõtõasjo, midä Ra näile oll opanu.
25Ühel õhtul, kui neile külla läksin, oli ka Ra seal.Üts õdak, ku näile küllä lätsi, oll ka Ra sääl.
26Lootsin lihtsalt mõnusalt aega veeta, aga ühel hetkel istusin Ra’ga vastamisi, kes minult enam pilku ära ei pööranud ja keerulises inglise keeles pikalt metafüüsiliselt reaalsustaju kohta hakkas rääkima, kusjuures väga kaasahaaravalt ja veidi isegi transsi-viivalt.Olli luutnu niisama mõnoga aigo viitä, aga ütekõrraga istõ ma Ra'ga vastatsidõ, kiä mu päält inämb silmi är es käänä ja keerolidsõn inglüskeelen pikält metafüüsigalidsõlt reaalsusõ tundmisõ kotsilõ nakas kõnõlõma, pääleki väega ütenhaardvalt ja veidükese kogoni lõvvõ vidävält.
27See kaasahaaravus aga veidi hirmutas mind ja ütlesingi ausalt: “Vabandust, ma praegu ei suuda keskenduda nii keerulisele jutule”.Aga tuu ütenhaardmisõ tunnõ tsipa hiidüt minno ja ma ütligi ausahe: "Andis, ma parhilla ei jovva umma tähelepandmist nii jooniklidsõ jutu man hoita".
28Lootsin, et see toob meie suhtluse tagasi meie mõlema jaoks meeldivale tasemele, aga ei, ta ei peatunud.Ma luutsõ, et tuuga joud mi jutuajaminõ tagasi sinnämaalõ, kon mõlõmba hinnäst häste tundva, aga ei, tä es jätä.
29Siis mõistsingi, et tema jaoks ei olegi see vestlus, vaid minu ”ära rääkimine”, endaga kaasa tõmbamine.Vot sõs ma sai arvo, et timä jaos tuu olõki-ei niisama jutt, a mino "ärkõnõlõminõ", hindäga üten vidämine.
30Tal oli paks mapp erinevate “salajaste” teadmiste- ja õpetustega.Täl oll paks papka kõgõsugumaidsi "salahaidsi" tiidmiisi ja tarkuisiga.
31Muu hulgas oli mul au näha ka “Jumala sõrmejälge”, milleks oli Fibonacci spiraal.Muuusiän oll mul au nätä ka "Jumala näpojälge", miä, tull vällä, oll Fibonacci piraal.
32Hoolimata päris mitmest minupoolsest vahelesegamisest jätkas ta mu õpetamist ja ühel hetkel pidin päris ebaviisakalt lihtsalt põgenema teise tuppa, aga ka sinna tuli ta järgi ning jätkas juttu, tehes nägu, et midagi pole valesti.Huulmalda tuust, et ma tälle mitokõrd vaihõlõ segäsi, opas tä minno edesi ja peräkõrd es saa ma muud, ku pidi peris sündmäldä kombõl pagõma tõistõ tarrõ, aga ka sinnä tull tä järgi ja lasksõ edesi, esi tekk sääntse näo, et midägi olõ-i võlssi.
33Lõpuks lihtsalt lahkusin korterist ja otseselt temaga enam kokku ei puutunud.Viimäte ma lätsi säält kortinast õkva minemä ja silmäst silmä timäga inämb kokko es putu.
34Sõbrannad aga elasid temaga koos veel mitu kuud, Ra kogus enda ümber üsna suure kuulajaskonna, hakkas ka raha eest loenguid andma ning nägin pealt, kuidas mu oma sõprus- ja naabruskonnas moodustub ususekt.A sõbra elli täga kuun viil mitu kuud, Ra koras hindä ümbre peris pallo kullõjit, nakas ka raha iist loengit pidämä ni ma näi päält, kuis mu hindä sõpro ja naabridõ hulgan tegünes usolahk.
35Lugu lõppes aga üsna ootamatult, nimelt oli ühel hetkel üks sõbrannadest rase ja Ra ootamatult Eestist lahkunud.A lugu sai otsa peris uutmalda kombõl, nimelt oll üts mu sõpro ütekõrraga rassõ ja Ra niisama äkki Eestist lännü.