Tekst nr: 153

1Minu lugu jutustab psühhiaatriahaigla patsientidest.Mu lugu kõnõlõs psükiaatriahaigõmaja ravialotsist.
2Kuidas me teame, kes on tegelikult haige ja kes mitte? Kost mi tiiä, kiä om periselt haigõ ja kiä olõ-i?
3Minu onu käis umbes kolm aastat psühhiaatriahaiglate vahet.Mu uno käve arvada kolm aastakka psükiaatriahaigõmajjo vaiht.
4Tema mureks oli see, et ta tundis ennast kehvasti ja kujutas ette, et tema kehas on kasvajad.Timä murõ oll, et tä tund hindä kehväste ni kujot ette, et timä iho sisen omma kasuja.
5Mida aeg edasi, seda hullemaks see asi läks.Midä aig edesi, tuud hullõmbas asi läts.
6Arstid ei leidnud midagi ja arvasid, et tegu on vaimse probleemiga.Tohtri lövvä-äs midägi ja arvssi, et tuu om täl mudsuhädä.
7Psühhiaatrid kirjutasid talle välja ravimeid.Psükiaatri kirodi tälle ruuhtõ.
8Kui ta neid tarbis, siis tema seisund ei paranenud ja kuna nendel ravimitel olid ka kõrvalmõjud, siis keeldus ta neid võtmast.Ku tä näid tarvit, sõs tä sais parõmbas es lää, ja et noil ruuhtõl olli ka tõõsõ toimõ, sõs tä jätt noidõ võtmisõ maha.
9Ta käis pidevalt arstide juures, kuid abi ta ei leidnud ning ta langes sügavasse depressiooni.Tä käve ütteviisi tohtrõt piten, aga api tä es saa ni sattõ sügävähe pitsüste.
10Ta ei tahtnud enam midagi teha, väites et tal pole jõudu.Tä taha-as inämb midägi tetä, esi kinnüt, et täl olõ-i joudu.
11Ta ei hoolitsenud enam enda eest, samuti võttis ta tohutult kaalus juurde.Tä es piä inämb hindä iist huult, niisamatõ läts tä perädü paksus.
12Arstid kinnitasid, et tal ei ole midagi füüsiliselt viga ja et tegu on vaimse häirega ning ta suunati psühhiaatriahaiglasse.Tohtri kiti, et olõ-i tä ihol midägi hätä ja et muting om mudsu man ni tä saadõti psükiaatriahaigõmajja.
13Seal polnud tal valikut ning ta pidi medikamente tarbima.Sääl tä es päse ja pidi iks arstiruuhtõ võtma.
14Nende ravimite tõttu sai ta veel vähem ümbritsevast maailmast aru.Noidõ ruuhtõ peräst sai tä viil veidemb arvo, miä tä ümbre sünnüs.
15Kui ma teda esimest korda sinna vaatama läksin, ei tundud ma teda äragi.Ku ma timmä edimäst kõrd sinnä kaema lätsi, es tunnõ ma timmä ärki.
16Alati varem nii positiivne onu oli seal nagu hädine väike laps, kes nuttis kogu aeg.Varrõmb kõgõ nii võrksa uno oll sääl nigu hädäline väikene lats, kiä ikk kõik aig.
17Ma polnud teda kunagi varem ka nutmas näinud.Ma olõ-õs timmä ilman varrõmb ka ikman nännü.
18Ta ei saanud isegi aru, mis aastaaeg õues on.Tä saa-as esiki arvo, määne aastaaig välän om.
19Kui ma temaga kahekesi jäin, ei osanud ma alguses temaga millestki rääkida, sest kogu see olukord oli minu jaoks uus ja hirmutav.Ku ma tääga katõkõisi jäie, sõs es mõista ma edimält tääga minkastki kõnõlda, selle et kõik taa asalugu oll mu jaos vahtsõnõ ja hiidütäjä.
20Kuid siis meenus mulle, et varem meeldis talle väga joonistada ja ma palusin teda, et ta joonistaks või kirjutaks (ta oskab kahe käega samal ajal kirjutada).A sõs halgaht mullõ miilde, et innembä miildü tälle väega joonista ja ma palssi timmä, et tä joonistanu vai kirotanu (tä mõist kirota ütel aol katõ käega).
21See viis ta mõtted tema haigusest mujale ja korraks oli ta jälle endine, normaalne.Tuu vei tä mõttõ haigusõ mant muialõ ja kõrras oll tä jäl nigu inne, tävvemeeline.
22Järgmine kord, mil ma teda nägin, oli umbes poolteist aastat hiljem.Järgmäne kõrd, ku ma timmä näie, oll nii poolõtõõsõ aastaga peräst.
23Nimelt jalutas ta lihtsalt omal jalul haiglast minema ega ei läinudki enam tagasi.Nimelt tä kõnd õkva ummi jalgo pääl haigõmajast minemä ja tagasi inämb es lää.
24Ta lõpetas ravimite võtmise ning hakkas ise enda eest hoolitsema.Tä jätt ruuhtõ võtmisõ perrä ja naas esi hindä iist huult pidämä.
25Ilmselt lõi temas suur tahtejõud välja, sest ta teadis seda, et ta pole hull.Arvada, et timä man lei vällä suur tahtmisvägi, selle et tä tiidsõ esi, et tä olõ-i hull.
26Kuna ta käis ikkagi pidevalt uuringutel, siis varsti pärast seda selguski, et tema ajukeemias on hoopis mingit ainet liiga palju ja see tekitas temas need sümptomid.Aga et tä käve iks üttepuhku uurmisõ all, sõs pia päält tuu tullgi vällä, et hoobis timä ajokeemiän om määnestki ainõt ülearvo ja tuu tekk tälle nuu tunnusõ.
27Avastati, et teda oli aastaid valesti ravitud, kuna ta diagnoosiks oli pandud skisofreenia.Lövvedi, et timmä oll aastit võlssi praavitõt, selle et timä tõvõs oll määrät lahkmiilsüs.
28Mul on ka üks teine tuttav, kelle suhtes ei saa kindel olla, kas ta on psühhiaatriliselt haige või on asi milleski muus.Mul om üts tõõnõ tutva kah, kinkast ei saa kimmäs olla, kas tä om psükiaatrilidsõlt haigõ vai om asi minkangi muun.
29Nimelt on see mees hullupaberitega tunnistatud 80% töövõimetuks (füüsiliselt on tal kõik korras. Isegi mõni ratastoolis inimene on vaid 60% töövõimetu ja tema, kui terve noor inimene 80% !??).Tuu mis om hullupapõrdõ perrä 80% tüüs kõlbmalda. (Iho poolõst om täl kõik kõrran. Esikinä mõni tsõõrtoolin inemine om õnnõ 60% tüüs kõlbmalda, a timä, terve nuur inemine 80% !??).
30Kõik nimetavad teda hulluks, kuid kui ma kunagi küsisin, siis selgus, et tema „hullus” lööb välja alkoholi ja narkootiliste ainete kasutamise ajal, või siis pärast seda.Kõik kutsva timmä ullis, a ku ma kunagi perrä küsse, sõs sai selges, et timä "ullus" lüü vällä õnnõ, ku tä pruuk alkoholli vai narkootikit, vai sõs perän tuud.
31Aga ilma aineteta pidi ta olema tavaline normaalne inimene.Aga ilma ainilda pidi tä olõma harilik tävve mõistusõga inemine.
32Võiks ju küsida siis, kas ta ikka on hull või hoopis narkoprobleemiga?Sõs võissi jo küssü, kas tä om iks hull vai hoobis ainidõga hädän.
33Tema puhul tundub mulle pigem, et lihtsam oli teda hulluks tembeldada, kui midagi ette võtta tema ainete tarbimisega.Timäga om mu arust innemb sääne lugu, et kergemb oll timmä hullus tetä, ku midägi ette võtta tuuga, et tä ainit tarvitas.
34Need kaks juhtumit on pannud mind sügavalt mõtlema selle üle, kui palju võib tegelikult olla valediagnoosiga inimesi ning, mis kõige hullem,- kui sind kord juba hulluks on tembeldatud, siis ei usu sind enam keegi, isegi kui sa tead, et sa tegelikult seda pole ja sinu käitumisel on hoopis mingid teised põhjused.Naa kats johtumist omma pandnu mu perrä märkmä tuud, ku pallo või periselt olla võlssi määrädü tõvõga inemiisi; ja, miä viil kõgõ hullõmb, - ku sinno om kõrd joba hullus tett, sõs usu-ui sinno inämb kiäki, esiki ku tiiät, et periselt sa tuud ei olõ ja su üllenpidämisel om põhjus hoobis kongi muial.