Tekst nr: 152

11951. aastal küüdidati mu vanemad Ukrainast Siberisse, kus ma ka 1955. aastal sündisin.1951. aastagal kiudutõdi mu vanõmba Ukrainast Tsiberihe. Sääl ma ka sündü 1955. aastagal.
21963. aastal lubas KGB välja sõita Siberist teistesse riikidesse, peale Ukraina ja Baltimaade.1963. aastal lubasi KGB Tsiberist vällä sõita mõnda tõistõ riiki, pääle Ukraina ja Baltimaiõ.
3Ukrainasse ei saanud ma sõita sellepärast, et seal võeti mu vanematel maja ära, Baltimaad olid aga liiga läänepoolsed riigid.Ukrainahe es saa ma sõita tuuperäst, et sääl võedi mu vanõmbil maja är, a Baltimaa olli pallo kavvõn õdagu puul.
4Otsustasime sõita Kaukaasiasse, mis asub Sotši lähedal.Otsustimi sõita Kaukaasiahe, Sotši lähkohe.
51977. aastal sõitsime perega Eestisse, kuna mu teised sugulased elasid juba seal ning nad ütlesid, et Eestis on lihtsam elada.1977. aastal sõidimi perrega Eesti, selle et mu tõõsõ sugulasõ elli joba sääl ja nä ütli, et Eestin om kergemb ellä.
6Alguses me elasime terve perega Kostiveres.Edimält mi elli terve perrega Kostiveren.
7See koht hakkas meile kohe meeldima.Sääl nakas meile kõrraga miildümä.
8Kostiveres oli väga puhas ja korras.Kostivere oll väega puhas ja kõrran kotus.
9Seal olid asfalteeritud teed ning tänavate valgustused.Teie pääl oll asvalt ni huulidsa olli valgustõdu.
10See tundus mulle esialgu väga võõras, sest Kauakaasias ja Siberis selliseid asju ei esinenud.Tuu paistu mullõ edeotsa väega võõras, selle et Kaukaasian ja Tsiberin sääntsit asjo ette es tulõ.
11Mõne aja pärast pakuti meile paremat elamist Assakus.Mõnõ ao peräst pakuti meile parõmbat elämist Assakun.
12Assakus jäi mulle üks asi väga meelde.Assakun jäi mullõ üts asi väega miilde.
13Nimelt kui inimesed tahtsid bussiga linna sõita, siis sõitsid nad jalgratastega bussipeatusesse, jätsid jalgrattad sinna ning tagasi tulles olid nende jalgrattad puutumata sama koha peal.Nimelt ku inemise tahi bussiga liina sõita, sõs nä sõidi jalgrattidõga bussipiätüste ja jäti jalgratta sinnä. Tagasi tullõn olli näide jalgratta putmalda sama kotusõ pääl.
14Venemaal oleksid need jalgrattad juba ammu ära varastatud.Vinnemaal olõssi nuu jalgratta ammuki är varastõdu.
15Mulle tundus, et siin riigis inimesed usaldavad üksteist ja on väga ausad.Mul oll tunnõ, et siin riigin inemise ususõ ütsütte ja omma väega ausa.
16Seesugune situatsioon meeldis mulle ja mu naisele niivõrd, et otsustasime Eestisse jääda.Sääne elokõrd miildü mullõ ja mu naasõlõ niivõrd, et mi otsusti Eesti jäiä.
171989. aastal kui loodi Eesti Komitee, pakuti mul hääletada vaba Eesti eest.1989. aastagal, ku luudi Eesti Komitee, pakuti mul helü anda vaba Eesti iist.
18Seal küsiti mult üks küsimus: “Kas te tahaksite elada vabas Eesti riigis? “ Ma vastasin jaatavalt.Sääl küsüti mu käest üts küsümine: “Kas ti tahtnu ellä vaban Eesti riigin?“ Ma vastassi jaa.
19Mõni aasta hiljem, kui Eesti sai vabaks, sain ma eesti kodakondsuse.Mõni aastak ildampa, ku Eesti sai vabas, sai ma Eesti kodakundsusõ.
20Siis ma otsustasingi, et seon terve oma elu Eestiga.Sõs ma otsustigi, et jää terves umas elos kokko Eestiga.
211991-1993 aastate jooksul hakkasid paljud venelased Eestist välja sõitma, sest arvasid, et eestlased hakkavad neid teisiti kohtlema.1991-1993 aastil nakas pallo vinläisi Eestist vällä sõitma, selle et nä arvssi, et eestläsed nakkasõ näide pääle tõisildõ kaema.
22Meile öeldi samuti, et oleks parem kui ära läheksime.Ka meile ülti, et olõsi parõmb, ku mi är lääsi.
23Minu naine oli selle vastu, ta ütles, et sõidab ära Eestist ainult siis, kui ta pannakse rongi peale ja viidakse vägisi siit minema.Mu naanõ oll tuu vasta, tä ütel, et sõit Eestist ärä õnnõ sõs, ku tä pandas rongi pääle ja viiäs vägüsi siist minemä.
24Me ei teadnud oma naisega miks paljud venelased nii arvasid, et eestlased ei taha neid siia.Mi es tiiä uma naasõga, milleperäst pallo vinläisi nii arvssi, et eestläse ei taha näid siiä.
25Lõpuks oli see vaid paljude arvamus ning eestlased ei saatnud ühtegi venelast minema.Peräkõrd tuu oll õnnõ pallodõ arvaminõ ja eestläse es saada üttegi vinläst minemä.
26Ma töötasin linnavalitsuses vanema meistrina.Ma tüüti liinavalitsusõn vanõmba meistri ammõtin.
27Mu alluvuses olid paljud elektrikud ja erinevad santehnikud, kelle tööd ma pidin jälgima.Mu all oll pallo elektrimiihi ja mitund masti sanitaartehnikit, kink tüü perrä ma pidi kaema.
28Iga kuu käis kontroll, et kontrollida mu eesti keele oskust.Egä kuu käve kontroll, et mu eesti keele tundmist kontrolli.
29Eesti keele olin ma ära õppinud erinevatel kursustel käies, kuid ma ei osanud seda ikkagist nii hästi.Eesti keele ma olli är opnu mitmõl kursusõl, a ma es mõista seod iks nii häste.
30Nii siis, tulid nad üks päev linnavalitsusse ja ma pidin tõestama, et oskan rääkida eesti keelt.No sõs nä tulli ütspäiv liinavalitsustõ ja ma pidi näütämä, et ma mõista eesti kiilt kõnõlda.
31Selle asemel, et rääkida oma tööpäevast, mõtlesin ma välja ühe anektoodi ja kontroll puhkes laginal naerma.Tuu asõmõl, et umast tüüpääväst kõnõlda, ma mõtli vällä üte anektoodi, ja kontroll naas naaru kõkutama.
32Kõige enam on mu südamesse jäänud see, et eestlased nägid, kui mul on raskusi ja tahtsid mind aidata.Kõgõ inämb om mul süämehe jäänü tuu, et eestläse näi är, ku mul rassõ oll, ja tahi minno avita.
33Nad ei kurjustanud selle peale, kui ma abi vajasin, vaid vastupidi, toetasid mind.Nä es olõ kura, ku mul api vaia oll, a vastapite, nä toedi minno.
34Näiteks, kui nad nägid, et räägin rohkem vene keelt, siis läksid nad eesti keelelt üle vene keelele.Näütüses, ku nä näi, et ma kõnõlõ inämb vinne kiilt, sõs nä lätsi eesti keele päält üle vinne keele pääle.
35Ma olen alati arvanud, et kõige tähtsam on inimestevahelised suhted ja see, kuidas nad üksteisest aru saavad, vaatamata sellele, mis rahvusest nad on.Ma olõ iks arvanu, et kõgõ tähtsämb om inemiisi läbisaaminõ ja tuu, kuis nä ütstõõsõst arvo saava, ütskõik mis rahva hulgast nä omma.
3636 aastaga siin Eestis elades, pole mul ühtegi korda rahvuse pärast tüli tekkinud, sest ma olen alati inimestega ühise keele leidnud.36 aasta sisen, ku olõ Eestin elänü, ei olõ mul üttegi kõrda uma rahvahusõ peräst tüllü tulnu, selle et ma olõ kõgõ inemiisiga ütidse keele löüdnü.