Tekst nr: 149

1Me olime 14-15 aastased noored kui avastasime enese jaoks esmakordselt alkoholi ja selle võlud ja pahed.Mi olli 14-15 aastagadsõ noorõ, ku saimi edimäst kõrd tundma alkoholi ja tuust tulõvit lummõ ni häti.
2Väikese küla poistena ei olnud meie jaoks mingisugune mure anda poe taga olevale vanamehele 100 krooni, et osta viina ja lahjemat alkoholi.Mi olli väikse külä poisi ja mii jaos olõ-õs määnegi murõ anda poe takan olõvalõ vanalõmehele 100 kruuni, et tä ostassi viina ja laihõmbat alkoholli.
3See oli üks soojemaid kevadeid, mil kogu see alkoholism alguse sai.Tuu oll üts lämmämbit keväjit, ku kõik tuu viinatõbi pääle alost.
4Igal teisipäeval ja vahest ka neljapäeval ajas 4-5 pealine poistekamp kokku igaüks 25 krooni.Egä tõõsõpäävä ja vast ka neläpäävä ai 4-6-pääline poissõ punt kokko egäüts 25 kruuni.
5Siis otsiti üles külapoe kõrvalt tuttav joodik või mõni täisealine sõber, kellele raha anti, et poest joogid ostaks, (10-15 krooni võttis vanamees vahelt enda 2 liitrise õlu eest.)Sõs otsidi üles küläpoodi mant tutva joodik vai mõni täüsiäline sõbõr, kinkalõ raha anti, et poodist joogi ostasi, (10-15 kruuni võtt vanamiis vaihõlt hindä 2-liitridse ollõ iist).
6Alati sai kraam kilekotis poe taga üle antud, et see seljakottidesse peitu panna ning siis küla järve poole suunduda.Alasi sai kraam poodi takan kilekotiga üle antus, et tuu kormustõhe är käkki ni sõs külä järve poolõ kalluda.
7Paari tunniga, vahest ka tunniga, oli alkohol juba veres.Paari tunniga, vast esiki tunniga, oll alkohol joba veren.
8Meil oli kindel koht, kus me käisime, kindel pink.Meil oll kimmäs kotus, kon mi käve, kimmäs pink.
9See oli kokkuvõttes üsna kohutav vaatepilt.Kokkovõttõn oll tuud peris jälle kaia.
107.-8. klassi poisid järve ääres päise päeva ajal veedavad oma aega viina juues.7.-8. klassi poisi järve veeren suurõ valgõga täütvä umma aigo viinajuumisõga.
11Muidugi ei olnud me tegelikkuses selle küla kõige suuremad „noorjoodikud“.Muidoki es olõ mi periselt tuu külä kõgõ suurõmba "nuurjoodigu".
12Pool küla jõi - noored, vanad, keskealised.Puul küllä jõi – noorõ, vana, keskiälidse.
13Kõige hullem selle asja juures oligi see, et olime noored sportlased ja tegelikult mitte sugugi lihtsalt poisid, kes vabal ajal natuke korvpalli loobivad, või jalgpalli kõksivad.Kõgõ hullõmb tuu asa man ollgi tuu, et mi olli noorõ sportlasõ ja periselt mitte sukugi õnnõ poisi, kiä umast aost veits palli korvi pilva vai jalgpalli kõksva.
14Antud spordiala Eesti noortekoondis koosneski suuresti sellest 4-5 pealisest poistekambast, ning me olime väikese valla „noored tulevikulootused“.Tuusama spordiala Esti nuurikogondus ollgi suurõlt jaolt kokko pant tuust 4-5-päälidsest poissõkambast, ja mi olli väikse valla "noorõ tulõviguloodussõ".
15Veelgi kohutavam, me ei jätnud ühtegi treeningut vahele ka joobes peaga.Viil hirmsamb, mi jätä es üttegi harotamist vaihõlõ ka puron pääga.
16Seejuures olen alati kahetsusega ja häbiga meenutanud antud eluperioodi.Tuust mõtõldõn olõ ma alasi kahitsõn ja häüga miilde tulõtanu nimetedüt elojärku.
17Võite ette kujutada küllaltki suure joobeastmega lapsi, kes spordisaali põrandal üsna kentsakalt tuigerdades, proovides kainet muljet treenerile jätta, ringi tatsuvad.Võiti ette kujota küländ täüs pääga latsi, kiä spordisaali põrmandu pääl peris andsakuhe tukõrdõn, pruumõn treenerile targa vällä paistu, ringi tatõrdasõ.
18See vist ei ole ühegi lapsevanema unistus. Tuu vast olõ-i ütegi latsõvanõmba unistus.
19Meie alkoholi pruukimised ei olnud vanuse kohta just kõige tagasihoidlikumad, umbes pool  udelit viina tunni ajaga.Mii alkoholipruukmisõ olõ-õs vannusõ kotsilõ joht kõgõ kergembät sorti, umbõs puulpudõlit viina tunni aoga.
20Kogu see joomine kaotas ühel hetkel kontrolli.Kõik tuu juuminõ läts ütekõrraga kontrolli alt vällä.
21Kogused muutusid  suuremaks ning võeti veel tihedamalt.Kogo lätsi suurõmbas ni võtminõ viil tihtsämbäs.
22Üks asi oli joomine treeningperioodi ajal, teine asi oli juba midagi totaalselt arulagedat, nimelt joodi ka võistlustel.Üts asi oll võtminõ triinmiisi aigo, tõõnõ asi oll joba midägi otsani ulli, nimelt juudi ka võistluisil.
23Mäletan, et mitmeid kordi pool tundi ennem autasustamist, mindi välja kuhugi nurga taha ning nelja poisi peale lahendati 1 liitrine viin.Ma mälehtä, et mitmõl kõrral puul tunni inne avvohindo andmist minti vällä kohegi nuka taadõ ja nelä poisi pääle klaaridi är 1-liitrine viin.
24Pudel tühi pandi juba järgmine hetk poistele kuldmedalid kaela ning kõik olid jälle rõõmsad.Putõl tühi, panti joba järgmäne rehk poisõlõ kuldmedäli kaala ni kõik olli jälki rõõmsa.
25See oli süüdimatu ning kokkuvõttes kohutavalt piinlik.Tuu oll puhas ullus ni kokkovõttõn oll perädü häbü.
26Tasapisi hakkas kogu meie tegevus silma ka küla peal.Aigopiten naksi kõik mii tegemise silmä ka külä pääl.
27Noored poisikesed, kes magavad joobes peaga küla sillal lageda taeva all, oksendavad keset päeva tänavalaternate taga, karjuvad, ropendavad ning lalisevad.Noorõ poisi, kiä makasõ puron pääga külä silla pääl lakõ taiva all, ossõndasõ keset päivä huulidsalatõrnidõ takan, rüükvä, ropõndasõ ni lällätäse.
28Mitte just kõige spordimehelikum käitumisviis.Olõ-i joht väega spordimehe muudu hinnäst niimuudu ülevän pitä.
29Olenemata sellest, et järve äärest olid joobes peaga noored juba külavahel ringi liikumas, ei jätnud keegi järele.Olku et järve veerest olli puron pääga noorõ joba külä vaihõl keeron käümän, es jätä kiä perrä.
30Kogused suurenesid veel.Mahtu tull viil mano.
31Mitmel korral joodi kellegi kodus või koduhoovis.Mitmõl kõrral juudi kinkagi koton vai kodomuro pääl.
32Olin korduvalt tasapisi aga arusaamas, et ükskord see lugu kellegi jaoks kehvasti lõpeb.Ummõhtõ naksi kõrd-kõrralt hillä-tassa arvo saama, et ütskõrd taa lugu kinkagi jaos kehväste lõpõs.
33Sellest hoolimata olin süüdimatu ning jätkasin alkoholi pruukimist.Tuugipoolõst olli ull ni tarvidi alkoholi edesi.
34Mitmel korral oli keegi meist alkoholimürgituse äärel aga mitte keegi ei oleks arvanud, et see võib ka kellegi jaoks õnnetumalt lõppeda.Mitmõl kõrral oll mõni meist alkoholikihvtüse veere pääl, a mitte kiäki ei olõs arvanu, et tuu või ka kinkagi jaos õnnõtumbalt lõppõ.
35Nii see juhtuski, et ühel järjekordsel joomisel mõjus ühele sõpradest alkohol oluliselt kiiremini.Nii tuu lätski, et viil üte juumisõ aigo mõio ütele sõbralõ alkohol hulga rutõmb.
36Ta kaotas üsna kiiresti igasuguse taju, oksendas mitmel korral.Täl kattõ küländ kipõstõ egäsugumanõ tundminõ, tä ossõnd mitu kõrda.
37Üldjuhul pani keegi alati grupist „kiiremini langevaid“ tähele.Hariligul kõrral pand kiäki pundist iks "rutõmb ärsadajit" tähele.
38Seekord ei pööratud sellele oluliselt tähelepanu.Seokõrd es tetä tuust surt vällä.
39See oli tüüpiline, et keegi grupist on raskemalt joobes.Tuu oll harinu asi, et kiäki kambast om rohkõmb puron.
40Ühel hetkel vajus aga sõber maha.A ütekõrraga vaio sõbõr maha.
41Arvasime, et ju ta lihtsalt ei jõua enam edasi liikuda.Arvssimi, et vast tä inämb ei jovva edesi liiku, muud midägi.
42Olime just parasjagu teel poodi.Ollimi õkva parasjago pooditii pääl.
43Leppisime kokku teistega, et jään sõpra valvama, kui teised poes ära käivad.Lepemi tõisiga kokko, et ma jää sõpra pasma, ku tõõsõ poodin är käävä.
44Istusin ise ka maha ning sõber oli juba magama jäänud.Ma istõ esi ka maha ni sõbõr oll joba magama jäänü.
45Ma ei teinud sellest just oluliselt välja.Ma tii es tuust nii väega vällä.
46Ühel hetkel hakkas sõber taas oksendama.Sõs äkki naas sõbõr jälki ossõndama.
47Aitasin teda nii palju, et ta ise ennast ära ei määriks ning andsin talle mahla juua, kuna vett ei olnud käe pärast.Avidi timmä nii pallo, et tä esihinnäst är es määrnü ni anni tälle mahla juvva, kuna vett es olõ käeperi.
48Mõne hetke pärast oli sõber jälle magavas asendis.Kõrrakõsõ ao peräst oll sõbõr jälki nigu magaja.
49Ma ei pööranud talle just piisavalt tähelepanu.Ma es kae tälle küländ hoolõga perrä.
50Kui sõbrad olid poest tagasi jõudnud, muutus aga olukord kriitilisemaks.A ku sõbra olli poodist tagasi joudnu, läts asi halvõmbas.
51Proovisime magavat sõpra äratada, kuid lootusetult, -  ta ei kontakteerunud.Mi proomõ magavat sõpra üles aia, aga es midägi – tä es võta miilt pähä.
52Otsustasime, et poiss tuleb püsti ajada, ning proovides teda enda õlgadele toetada ning üles ajada, hakkas ta taas oksendama, kuid see oli juba oluliselt keerulisem olukord, sest sõber oli juba peaaegu kontaktivõimetu.Mi otsusti, et poiss tulõ pistü aia, ja ku mi püvvi timmä ummi olgõ pääle tukõ ni üles aia, naas tä vahtsõst ossõndama, a tuu oll joba hulga sandõmb sais, selle et sõbõr es tunnõ inämb õigõlõ maad ega ilma.
53Ta sonis midagi läbi suu, millest oli võimatu aru saada.Tä sonõ midägi läbi suu, minkast es anna arvo saia.
54Panime sõbra maha ning üks sõpradest proovis veel kõrvakiiludega teda üles äratada, kuid tulutult.Pannimi sõbra maha ni üts sõbrost pruumõ viil kõrvahuupõga timmä üles herätä, a olõ-õs tullo.
55Olime juba üsna ärevaks muutunud, sest sellist olukorda ei olnud me varem näinud.Mi olli joba küländ rahutus muutunu, selle et säänest saisu es olõ mi varrampa nännü.
56Sõbrad olid poest vett ostnud ning proovisime talle seda mingil viisil sisse joota, kuid ta ei võtnud seda vastu.Sõbra olli poodist vett ostnu ni mi proomõ tälle tuud määntsegi mooduga sisse juuta, a tä es võta tuud vasta.
57Me olime juba pisut paanikas.Mi olli joba tsipa är hirmutõt.
58Kiirabi ei julgenud me kutsuda, sest olime alaealised ning ise ka kõik joobes.Kipõtapi es julgu mi kutsu, selle et ollimi altiälidse ni esi kah kõik võtnu.
59Kuidas me küll nii võisime mõtelda, ohus oli ju sõbra elu! Proovisime teda veel mitmel korral üles ajada, kuid endiselt tulutult.Kuis mi kül nii võisõ mõtõlda, ohon oll jo sõbra elo! Proomõmi timmä viil mitmõl kõrral üles aia, a iks es olõ kassu.
60Me ei osanud mitte midagi muud teha, kui pakkuda talle vett ja vaadata, et ta ennast ära ei lämmataks.Mi mõista es mitte midägi muud tetä ku pakku tälle vett ja kaia, et tä hinnäst är es läpätänü.
61Peaaegu 30 minutit järjest väikeste vahedega proovisime teda turgutada.Pia 30 minotit järgemiisi väikside vaihidõga proomõmi timmä praavita.
62Olime muutunud väga närviliseks ning keegi ei osanud ega julgenud midagi teha.Mi olli lännü joba väega närviliidsis ni kiäki es mõista ja es julgu midägi tetä.
63Sügaval oli juba kartus, et äkki läheb kõige hullemini.Joba oll pelgüs sisen, et äkki johus kõgõ hullõmb.
64Sellist pinget ja ebameeldivat tunnet pole ma kunagi hiljem tundnud.Säänest pingõt ja halva tunnõt olõ-i ma kunagi ildampa tundnu.
65Veelgi hullem on see häbi ja piinlikus, mida olen pärast tundnud.Viil hullõmb om tuu häbü ni vaiv, midä olõ perän tundnu.
66Peale 30 minutit närvikõdi ja erinevate lahenduste otsimist, tõusis sõber esimest korda kergelt istukile.Pääle 30 minodi närve mängo ja mitmõl moodul välläpäsemise otsmist tull sõbõr edimäst kõrda kergüisi istma.
67Tundsime, et hullem on möödas.Mi tundsõ, et kõgõ hullõmb om müüdä.
68Andsime talle veel vett juua, mis tal kaua sees ei püsinud.Annimi tälle viil vett juvva, mis täl kavva sisen es püsü.
69Ajasime ta püsti ning viisime ta koju.Aimi tä pistü ni veimi tä kodo.
70Mitte keegi ei rääkinud sõnakestki teel sõbra koju.Mitte kiäki es lausu sõbra kodotii pääl sõnnagi.
71Kõigil oli häbi ning piinlik.Kõik olli häün ja vaivan.
72See oli õnnelik juhus, et see sellisel moel lõppes.Tuu oll õnn, et asi niimuudu lõppi.
73Me panime ta voodisse pikali ning jälgisime teda seni, kuni ta ema tuli koju.Mi panni tä sängü pikäle ni kaimi tälle seeni perrä, kooni tä imä kodo tull.
74Rääkisime ta emale loo ausalt ära ning lahkusime.Kõnõlimi tä imäle luu ausahe är ja lätsimi minemä.
75Peale seda intsidenti lõppes igasugune laus jooming.Pääle tuud johust lõppi egäsugumanõ valujuuminõ.
76Me ei julgenud keegi ligi aasta mitte tilkagi võtta.Mi kiäki es julgu ligi aastak otsa tsilkagi võtta.
77See on lugu, mis on siiani kõigil meil meeles aga keegi meist pole tahtnud sellest hiljem eriti rääkida.Taa om lugu, miä om siiämaani kõigil meil meelen, a kiäki olõ-i tahtnu taast ildampa väega kõnõlda.
78Meenutades seda situatsiooni olen alati tundnud tohutut häbi, et me ei julgenud kiirabi kutsuda, et me olime kaotanud igasuguse kontrolli enda ning sõprade üle, et me olime süüdimatud ning et me olime raisanud oma noorust ja tervist.Ku ma tuud asaluku olõ miilde tulõtanu, olõ ma alasi tundnu perätüt häpü, et mi es julgu kipõtapi kutsu, et mi es uhja inämb sukugi hinnäst ega ummi sõpro, et mi olli ulli ni et mi olli raisanu umma nuurust ja tervüst.
79Sõber taastus peale seda õnneks jõudsasti ning pääses ka ise vaid suure ehmatusega nagu ka meie.Sõbõr praavu pääle tuud õnnõs joudsahe ni pässi ka esi pallalt suurõ hiitümisega nigu ka mii.