Tekst nr: 146

1Üksik saar keset merd, pika talve haripunkt.Ütsik saar kesk merd, pikä talvõ haripunkt.
2Seltskond matkaselle on üle jää rännanud pisikese laiu peale mõtteid koguma, noore režissöörina olen kaasas, et jäädvustada rännak mõtete sadamasse.Seltskund matkaselle om rännänü üle jää tsillokõsõ laiu pääle mõttit kogoma, ma nigu nuur filmisäädjä olõ üten, et üles võtta rännäng mõttidõ sadamahe.
3Pisike matkamaja saab öö tulekuks soojaks köetud, kuid mitte piisavalt, et kõigil uni tuleks.Tsillokõnõ matkamaja saa vasta üüd lämmäs kütet, a mitte nii pallo, et kõigil uni tulõsi.
4Kuid uni tuleb vaid neil, kelle mõtted ei rända.A uni tulõ õnnõ noil, kel mõttõ rändä-äi.
5Jään üksikutega juttu ajama.Ma jää ütsikidega juttu ajama.
6Seltskonna varasemad visiidid saarele annavad jutuainest teemal “kohavaim” ja “inimese koht”.Seltskunna varratsõmba käümise siiä saarõ pääle härgütäse kõnõlõma sääntsist asost nigu "paigavaim" ja "inemise kotus".
7Olen ise täielikult veendunud saare müstilises olemuses ning leian seltskonnast mõttekaaslase.Ma esi olõ otsani kimmäs, et saarõl om salanõ loomus, ni lövvä seltskunnast hindäle mõttõsõsara.
8Saabub öö ning oleme kaheksi ainsana ärkvel.Üü joud kätte ni õnnõ mii katõkõisi olõ üllen.
9Õues kogub tuul hoogu ning iga silmapilgutuse peale kragisevad aknaklaasid.Välän võtt tuul tuurõ üles ja egä silmäpilksahusõ pääle rägisese aknõklaasi.
10Pliidi all praksub tuli, maja seinad higistavad.Pliidi all praksõlõs tuli, maja saina higonõsõ.
11Hommikuvalguses lähen neiuga vanasse sauna, mille aknaalune istekoht on minule ainuke koht maailmas, kuhu suudan end täielikult unustada.Hummoguvalgõga lää üten näioga vanna sanna, mink aknõalonõ istmisõkotus om mullõ ainukõnõ kotus maailman, kohe ma mõista hindä tävveniste unõhta.
12Küsin ta käest samu küsimusi, mis eelmisel õhtul, kuid kõike natuke julgemalt, natuke provotseerivamalt.Ma küsü tä käest sammo küsümiisi, midä minevä õtak, õnnõ kõkkõ tsipa jugõmbahe, tsipa härgütävämbält.
13Saan aru, et teen talle liiga.Ma saa arvo, et tii tälle liiga.
14Lahkume saunast, kuid unustame küünla põlema.Mi lää sannast är, a kündle unõhtami palama.
15Jalutan temaga merele, ümberringi on kõik nagu valge paberileht.Ma jaloda timäga mere pääle, ümbretsõõri om kõik nigu valgõ paprõleht.
16Torm on tõusnud, kuid asume seltskonnaga tagasiteele.Torm om nõsnu, sõski nakkami seltskunnaga tagasi minemä.