Tekst nr: 144

1On maikuu, kevad aastal 1962.Om maikuu, kevväi aastagal 1962.
2Nõmme lastepargis mängivad koos venelased ja eestlased.Nõmmõ latsipargin mängvä üten vinläse ja estläse.
3Mait on 5-aastane rõõmsameelne, kuid veidi tagasihoidlik poiss ja juba mitmendat päeva on ta seal pargis tahtnud üht tüdrukut endaga koos mängima kutsuda.Mait om 5-aastaganõ rõõmsameeline, a tsipa tasalik poiss ja joba mitmõndat päivä om tä sääl pargin tahtnu ütte latskõist hindäga üten mängmä kutsu.
4Paraku aga ei saa ta sellega kuidagi hakkama, sest tüdruk on venelane, Mait aga eestlane.A tä ei tulõ tuuga kuigi toimõ, selle et latskõnõ om vinläne, a Mait estläne.
5Nad vaid naeratavad üksteisele.Nä õnnõ naarahtasõ ütsütele.
6Pärast kolmandat päeva, kui Mait ja tüdruk samas pargis mängivad, otsustab Mait isalt abi küsida.Päält kolmanda päävä, ku Mait ja latskõnõ saman pargin mängvä, otsustas Mait esä käest api küssü.
7Õhtul võtab ta julguse kokku ja koputab veidi kartes isa kabineti uksele.Õdagu võtt tä julgusõ kokko ja koputas väikse pelgüsega esä tüütarõ ussõ pääle.
8Isa teeb tööd, kuid laseb poja sisse.Esä tege tüüd, a lask poja sisse.
9Mait astub tuppa ja küsib isa käest, et kuidas saaks vene keeles öelda : “Palun tule minuga mängima”.Mait tulõ tarrõ ja küsüs esä käest, et kuis saanu vinne keeli üldä: "Olõ hää, tulõ mukka mängmä".
10Isa muigab omaette ja vastab talle: “я люблю тебя”*.Esä naard hindähe ni vastas tälle: “я люблю тебя”.
11Järgmisel päeval mänguväljakul Mait juba ootab tüdrukut.Järgmäne päiv mängoplatsi pääl Mait joba uut latskõist.
12Kui tüdruk lõpuks tuleb, läheb Mait ta juurde ja ütleb: “я люблю тебя”.Ku latskõnõ peräkõrd tulõ, lätt Mait tälle mano ja ütles: “я люблю тебя”.
13Selle peale vaatab tüdruk Maidule suurte silmadega otsa ja annab talle näkku laksu.Tuu pääle kaes latskõnõ Maidolõ suuri silmiga otsa ja and tälle lapsu vasta näko. 
14* Ma amastan sind, (vene k.)* Ma amasta sinnu, (vinne k.)