Tekst nr: 140

1See juhtus aastal 1996 või 1997, täpselt enam ei mäleta.Tuu johtu aastagal 1996 vai 1997, täpsähe inämb ei mälehtä.
2Sel ajal olin ma Eestis veel uustulnuk teisest riigist ja mõninged olukorrad, millesse ma vahel sattusin, olid mulle ootamatud.Tuudaigo ma olli Eestin viil vahtsõnõ tulõja tõõsõst riigist ja mõnõ asaluu, miä mul vaihtõpääl ette tulli, olli mullõ uutmalda.
3Isegi, kui olukorrad võivad olla erinevad, aitab tavaliselt me elukogemus erinevatele situatsioonidele lahendust leida.Esiki, ku asaluu võiva olla tõistmuudu, avitas hariligult mi elotundminõ noid esisugumaidsi asjo är klaari.
4See, millest soovin jutustada, üllatas mind aga oma täielikus ettearvamatuses.Tuu, minkast ma kõnõlda taha, pand minno ummõhtõ imehtämä, selle et tuud ei olõs mõistnu sukugi ette arvada.
5Elasin Tallinnas ja mul oli vaja mõneks päevaks asjatoimetuste tõttu sõita Riiga.Ma elli Talinan ja mul oll vaia mõnõs pääväs asatoimõnduisi peräst Riiga sõita.
6Tagasi Tallinna sõitsin bussiga.Tagasi Talinahe sõidi bussiga.
7Sel ajal oli piiril põhjalik kontroll ja oli vaja väljuda bussist.Tuudaigo oll piiri pääl kõva kontroll ja oll vaia bussist vällä tulla.
8Aega oli küllaldaselt, et külastada Eestipoolset piirikohvikut, et juua tass kohvi ja vajadusel einestada, mida ma ka nüüd otsustasin teha.Aigo oll küländäle, et sisse astu Eesti poolõ piirikohvikuhe, et juvva tass kohvi ja võtta mõni söögipala, ku vaia, nigu ma ka nüüd mõtli tetä.
9Istusin laua taha suure akna juurde vaatega bussijaamale.Istõ lavva taadõ suurõ aknõ mano, kost bussijaam oll nätä.
10Kell oli kaheksa ringis õhtul ja see oli viimane buss.Kell oll õdagu katsa ümbre ja taa oll viimäne buss.
11Vaade aknast ei pakkunud midagi huvitavat ja ma jäin mõtisklema.Aknõst väega midä kaia es olõ ja ma jäi mõttihe.
12Jõudis kätte aeg tagasi minna bussi juurde.Tull aig kätte tagasi minnä bussi mano.
13Tõusin ja võtsin oma väikese paki, mis lebas kõval toolil.Tulli pistü ja võti uma väiku paki, miä oll mu kõrval tooli pääl.
14Haarasin oma käekoti järele, mis oli rippunud mu tooli seljatoel, seda aga enam seal ei olnud.Haari uma käekoti perrä, miä oll rippunu mu tooli sälätoe pääl, a tuud olõ-õs inämb sääl.
15Iseenesest mõistetavalt olin ma täielikus shokis.Meelega mõista olli ma peris är põrahunu.
16Kohviku müüja ütles, et siin alatasa varastatakse käekotte, et mina polnud kaugeltki esimene ohver.Kohvitarõ müüjä ütel, et siin ütesttüküst tõmmatas käekottõ ärä, et ma olõ-õs sukugi edimäne kannahtaja.
17Käekotis, teadagi, olid mu pass, raha ja pilet.Käekotin, teedäki, olli mu pass, raha ni pilet.
18Piletit tuli näidata bussijuhile sisenedes bussi enne ärasõitu Tallinna.Piletit tull näüdädä bussijuhilõ, ku oll bussi pääle minek inne ärsõitmist Talinahe.
19Mul aga polnud midagi ette näidata.A mul olõ-õs midä ette näüdädä.
20Seletasin bussijuhile olukorda.Seledi bussijuhile, mis saisun ma olõ.
21Ütlesin, et olen nõus ostma uue pileti Tallinna, et mu mees tuleb mulle vastu ja toob raha.Ütli, et ma olõ nõun ostma vahtsõ piledi Talinahe, et mu miis tulõ mullõ vasta ja tuu raha.
22- Ei, kui raha pole, siis piletit ei saa - , ütles bussijuht.– Ei, ku rahha olõ-õi, sõs piletit saa-ai – , ütel bussijuht.
23- Miks? - , imestasin mina,  - raha antakse ju teile ennem, kui väljun bussist!– Mille? – , imehti ma, – raha andas jo juhile inne, ku ma bussist vällä lää!
24– Ei, – ütles bussijuht uuesti – kui teel astub bussi kontrollör, siis selgub, et andsin teile pileti seadusvastaselt ja mulle tekivad ebameeldivused.– Ei, – ütel bussijuht vahtsõst – ku tii pääl tulõ bussi pääle kontroll, sõs saa selges, et ma anni sõitjalõ piledi vasta säädüst ja mul tulõva pahandusõ.
25Proovige laenata raha kelleltki reisijalt.Pruumgu ma lainada rahha mõnõ reisjä käest.
26
27Ma siis pöördusin oma kaasreisijate poole, kes kõik juba istusid oma kohtadel.Ma sõs naksi kõnõlõma mukka üten reisjidega, kiä kõik joba istõ ummi kotustõ pääl.
28– Mu mees toob raha bussi juurde, laenake palun keegi mulle paariks tunniks! – Vastuseks mulle oli täielik vaikus.– Mu miis tuu raha bussi mano, pallõsi kelgi lainada mullõ paaris tunnis! – Vastussõs mullõ oll tävveline vaikus.
29Ilmnes, et kõik reisijad olid väga huvitatud parkeerimisplatsil toimuvast, olles ninapidi oma aknas kinni.Tull vällä, et kõik reisjä tahi väega nätä, miä sünnüs saisotuskotusõ pääl, ja olli nõnnapiten uma aknõ man kinni.
30Nii tuli mul helistada koju, seletada olukorda ja istuda pool ööd, kuni mees sõitis Tallinnast Iklasse.Nii tull mul kodo helistä, uma sais är seletä ja istu puul üüd, kooni miis sõit Talinast Iklahe.
31Nädala pärast helistati meile Häädemeestelt ja öeldi, et maantee kõrvalt oli leitud minu välispass, kus oli ju mulle nii vajalik ajutine elamisluba.Nädäli peräst helistedi meile Häädemeestelt ja üteldi, et suurõtii kõrvalt oll lövvet mu välämaapass, kon oll jo mullõ nii tarvilinõ aotlinõ elämiseluba.
32Tuli jälle sõita sinna kanti, sel korral olin aga palju paremas tujus.Tull jälki sõita sinnäkanti, a seokõrd olli ma pallo parõmban tujon.
33Inimesi on tõesti igasuguseid…Inemiisi om tõtõstõ egäsugumaidsi…