Tekst nr: 133

1Igor Ikonnikov sündis 1988. aastal Tšernigovi oblastis, Ukrainas.Igor Ikonnikov sündü 1988. aastagal Tšernigovi oblastin, Ukrainan.
2Ukraina jaguneb ida ja lääne Ukrainaks, läänepool kõneldakse rohkem ukraina keelt ja hinnatakse rohkem oma ukraina identiteeti.Ukraina jagonõs Hummogu- ja Õdagu-Ukrainas, õdagu puul kõnõldas inämb ukraina kiilt ja peetäs inämb avvu sisen ukrainlasõs olõmist.
3Mida rohkem idapoole liikuda seda rohkem seguneb ukraina keel vene keelega.Midä inämb hummogu poolõ minnä, tuud inämb tulõ ukraina keelele sisse vinne kiilt.
4Igori kodukoht jäi ida ja lääne piiri vahele.Igori kodokotus jäi hummogu ni õdagu piiri vaihõlõ.
5Tema isa oli venelane ja ema ukrainlane.Esä oll täl vinläne ja imä ukrainlanõ.
6Elati ema vanemate juures.Eleti imä vanõmbidõ man.
7Igori isa oli ehitaja ja tuttava kaudu kuulis ta võimalikust tööst Eestis.Igori esä oll ehitäjä ni tä kuuld üte tutva käest, et Eestin või tüüd saia.
8Nii tulidki 1990. aastal Igor ja ta vanemad Eestisse, Paidesse.Nii sõs tull Igor 1990. aastagal üten vanõmbidõga Eestihte, Paidõhe.
9Isa hakkas tööle ja ema jäi algul väikese lapsega koju.Esä nakas tüüle ja imä jäi edimält väikse latsõga kodo.
10Igor pandi lasteaeda kus oli nii eesti, kui vene päritoluga lapsi.Igor panti latsiaida, kon oll nii eesti ku vinne suust latsi.
11Tol ajal elas Paides umbes kümme tuhat elanikku ja tuhat neist olid vene keelt kõnelevad.Tuudaigo elli Paidõn kümne tuhandõ inemise ümbre ja tuhat näist kõnõli vinne kiilt.
12Kodus rääkis Igor oma vanematega segamini vene ja ukraina keelt.Koton kõnõl Igor ummi vanõmbidõga vinne ja ukraina kiilt segilde.
13Koolis käis ta vene gümnaasiumis ja suhtles suuremalt jaolt vene keelt rääkiva kogukonnaga, paljud tema sõbrad olid venelased.Koolin tä käve vinne gümnaasiumin ja läbi käve inämbält jaolt vinne kiilt kõnõlõja kogokunnaga, pallo timä sõpro olli vinläse.
14Samas oli tal ka palju tuttavaid eestlaste hulgast.Üteliisi oll täl hulga tutvit ka eestläisi siän.
15Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima Tallinna Tehnika kõrgkooli, kus kõik loengud toimusid eesti keeles.Päält kooli lõpõtamisõ läts tä opma Talna Tehniga Korgõhekuuli, kon kõiki loengit peeti eesti keelen.
16Alguses oli kõik raske ja harjumatu, aga pikemas perspektiivis tuli see talle kasuks, kuna ta omandas paremini eesti keele.Edeotsa oll kõik rassõ ni harinõmalda, a kavvõmbahe tulõvikku kaiõn tull tuu tälle kasus, selle et tä sai eesti keele parõmbahe selges.
17Ta suhtleb seniajani nii venelaste kui eestlastega ja ta elukaaslane Kirke on eestlane.Tä käü seeniaoni läbi nii vinläisi ku eestläisiga ja timä tõõnõpuul Kirke om eestläne.
18Kirke ja Igor saavad üksteist keeleliselt pidevalt täiendada ja suhtlus toimub mõlemas keeles.Kirke Igoriga saava kõikaig tõõnõtõõsõ käest kiilt mano oppi ja näide jutt käügi mõlõmban keelen.
19Igor isiklikult tunneb küll end kindlamini vene keelt kõneldes, sest ta õppis ju Vene gümnaasiumis, teisel kohal on tal aga eesti keel.Igor esi tund kül hinnäst kimmämbähe vinne kiilt kõnõldõn, selle et tä oppõ jo vinne gümnaasiumin, a tõõsõ kotusõ pääl om täl eesti kiil.
20Ukraina grammatikat pole ta kunagi õppinud ja see keel on tal kahjuks ununemas, sest ta ei kasuta seda eriti.Ukraina grammatigat ei olõ tä elon opnu ja tuu kiil nakkas täl kahos unõhtuma, selle et tä tuud väega ei tarvida.
21Igor pole kunagi  tundnud, et teda oleks diskrimineeritud, kuna ta pärineb osaliselt vene keelt kõnelevast perest.Igor olõ-i ilman tundnu, et timmä olõsi alambas peet tuuperäst, et tä om peri jaoldõ vinne kiilt kõnõlõjast perrest.
22Ta usub, et iga inimene on oma õnne sepp ja arvab, et inimesi tuleb hinnata nende tegude ja pingutuse põhjal.Tä usus, et egä inemine om uma õnnõ sepp ja arvas, et inemiisi tulõ hinnada näide tegemiisi ja väütämise perrä.
23Samas tunnistab ta, et Vene ja Eesti kogukondade vahel ei toimu erilist suhtlust ja on tunda teineteisest eemalhoidu.Säälsaman tä tunnistas, et vinne ja eesti kogokundõ vaihõl olõ-i suurõmbat läbikäümist ja om tunda, et hoiõtas ütsütest kavvõmbahe.