Tekst nr: 113

1Võrumaa on juurte maaVõromaa om juuri maa
2Võrumaa on Eesti kagupoolseim maakond.Võromaa jääs Eesti lõunahummogunukka.
3Ääremaaks jäämine on olnud selle maa õnnetus, kuid mingis mõttes ka õnn.Veeremaas olõmine om olnu seo maa hädä ja ütelisi ka õnnistus.
4Kui keegi on otsustanud pealinnast põgeneda, siis ei ole tal enam kuhugi kaugemale minna, ilma eesti keele ja kultuuri ruumist välja minemata.Ku inemine nakkas pääliinast pagõma, sõs olõ-i täl inämb kohegi kavvõmbalõ minnäq, ilma eesti keele ja kultuuri ruumist vällä minemäldäq.
5Võrukese esimene küsimus kellegagi tuttavaks saades on: “Kost sa peri ol’t?” ‘kust sa pärit oled’.Võrokõsõ edimäne küsümine kinkagi tutvas saiõn om: “Kost sa peri ol’t?” Tä mõist väega peenükeist vahet tetä ummi ja võõridõ vaihõl.
6Külalisele pakutakse ikka süüa, isegi kui see on tulnud kutsumata ja ajab mingit oma asja.Külälisele pakutas iks süvväq, esiki ku tuu om tulnuq kutsmalda ja aja umma asja.
7Võruke ei ela selle jaoks, et paremad palad omale hoida ja varandust koguda.Võrokõnõ ei eläq tuu jaos, et hääd hindäle hoita ja varandust kor´adaq.
8Kui tal on, siis jagab ta seda teistega, kui aga puudus majja tuleb, pöördub ise julgelt abi otsima.Ku täl om, sõs jaga tä tuud tõisiga, ku puudus majja tulõ, sys nakkas esiq julgõlõ larmi lüümä.
9Võrumaa maastikus annavad tooni mäekünkad ja järved, kauneid vaateid leidub peaaegu igal pool.Võromaa maastikun andva tuuni mäeq ja järveq, tõõnõkõrd om õkva tõtõst illos hindä ümbre ringi kaiaq.
10Kõik teavad Suurt Munamäge, aga ülemaailmses võrdluses iseloomustab Võrumaad hoopis paremini fakt, et Kaika kandis leidub ühe ruutkilomeetri suurusel maalapil 23 eraldi nimega mäetippu.Kõik tiidvä Suurt Munamäke, a üleilmalidsõn võrdlusõn om tsipakõsõ uhkõmb hoobis tuu, et Kaikal tulõ üte ruutkilomiitre pääle 23 nimega mäetippu.
11Künkaid ja järske oruveerge jätkub peaaegu kõikjale.Väikeisi mäki ja pistviid pervi jakkus piaaigu egäle poolõ.
12Lõuna-Võrumaal on elatud peamiselt hajataludes.Lõuna-Võromaal om eletü päämidselt hajatallõn.
13Sajandite jooksul on talud jagunenud ja neist on saanud väikesed külad.Satu aastidõ joosul ommaq taloq jagunõnuq ja näist omma saanu väikeseq küläkeseq.
14Nii ongi näiteks Rõuge vallas 109 küla.Nii omgi näütüses Rõugõ vallan 109 küllä.
15Võrukese iseloom ja eluviis on ikka sõltunud kodupaiga maastikust.Võrokõsõ loomul om väega pall´o ütist kodopaiga maastikuga.
16Haanjas, kus on Eesti kõige kõrgemad mäed, ei ole inimene kunagi suutnud ennast vaid põllumajandusest elatada.Haanin, kon ommaq Eesti kõgõ korõmbaq mäeq, olõ-i ütsindä põllupidämine inemist kunagi är elätänüq.
17Põllutöö kõrval on ikka tehtud müügiks käsitööd, käidud kodust kaugemal ehitustöödel ja püütud elu paindlikult korraldada.Tuuperäst om tan kõgõ olnuq tähtsä niimuudu elläq, et tetäs näputüüd ja käüdäs tõisilõ huunit ehitämän ja ku üttepiten ei saaq, naatas asja tõistpiten ajama.
18Paindlikkus ja avatus uutele ideedele on ka tänapäeva võrukese iseloomu nurgakiviks.Säändse vaba olõki võit ka seoilmaaigsidõ võrokõisi iseloomu nukakivis panda.
19Põlva ja Urvaste kihelkondades on ajast-aega elatud traditsioonilist talupojaelu ja selle maanurga laugemate põldude ning maaliliste hajatalude maastik on kodupaigaks paljudele visadele ja otsekohestele võrukestele, kes oma tõtt ja õigust alati lõpuni kaitsevad.Põlva ja Urvastõ kihlkundõn om läbi ao proovit rohkõmb “kõrdapiten” toimõ tullaq ja taa maanuka laugidõ nurmi ni maaliliidsi hajatallõ maastikust või löüdäq kõgõ vindsõmbat sorti võrokõisi, õkva noid, kiä ilmangi umast ei jätäq.
20Iseäralik kant on Mehkamaa Läti piiri ääres. Siinsed jõed voolavad suurde Koiva jõkke ja Riia linna on siit vähem maad kui Tartusse.Esieräline kant om Mehkamaa Läti piiri veeren, kon viiq juuskva Koiva jõkkõ, kost Riia liina om veidemb maad ku Tartohe ja kon om kõgõ umaette eletü.
21Võrumaa kagunurk, suurte metsade tagune Misso üllatab oma ajalooga: muinasaeg ei lõppenud siin 13. sajandil, nagu mujal Eestis, aga paar sajandit hiljem.Ummamuudu kolk om ka suuri mõtsu tagonõ Misso, kon muistinõ aig es lõpõki ärq 13. aastasaal, nigu egälpuul muial Eestin, a paarsada aastakka ildampa.
22Vastseliina võrukesed toimetavad samasuguste mäekinkude vahel nagu haanjamehedki, kuid kannavad endas suuremat kuraasi ja sõjakust, mis on kujunenud aastasadade jooksul Liivimaa idapiiri tõmbetuultes.Vahtsõliina võrokõsõq toimõtasõq säändsidesammu mäenutte vaihõl nigu haanimeheki, a kandva hindäga suurõmbat kuraasi ja sõakust, miä om kujonuq aastasatu joosul Liivimaa hummogupiiri tõmbõtuulõ käen.
23Tänase Võrumaa osaks on ka kaks tükki Setumaast.Parhilladsõ Võromaa osas omma ka kats jupikõist Setomaast.
24Meremäe vald ja Luhamaa on paigad, kus kuulsat setu leelot laulavad ka noored tütarlapsed ja setu kombed püsivad nii kirmastel kui ka igapäevaelus.Meremäe vald ja Luhamaa ommaq paigaq, kon kuulsat seto leelot laulva ka noorõq lats´kõsõq ja seto kombõq eläseq edesi nii kirmassil ku egäpääväelon.