Tekst nr: 112

1Erinevalt aasta tagusest ajast on tänaseks Eesti krooni hoiuse eest makstav intress juba samas suurusjärgus kui eurolaenude intress või madalamgi.Üte aastaga om asi niipall´o muutunu', et täämbä massõtas Eesti krooni hoiusõ iist intressi joba saman suurusvaihõn, nigu om eurolainõl, vai esiki' veidemb.
2Devalveerimisriski taustal Eesti krooni hoiustele makstud lisaprotsentide aeg on eurotsooniga liitudes pöördumatult möödas.Ku läämi' ütte eurotsooniga, sõs ei tulõ' inämb tagasi tuu aig, ku devalviirmise pelgüsen massõti Eesti krooni hoiussilõ protsente mano.
3Muutunud keskkond sunnib inimesi oma rahapaigutusi ümber hindama.Muutunu' keskkund sund´ inemiisi ümbre hindama kotussit, kohe umma rahha panda'.
4Kirjeldatud muutuste taustal peaks iga perekond küsima nüüd järgmised küsimused:Sääntside muutuisi man piässi egä pere' parhilla' küsümä järgmäidsi asjo:
5Kui suurt rahatagavara edaspidi hoida?Ku suurt rahatagavarra edespite hoita'?
6Milliseid alternatiivseid rahapaigutamise võimalusi peale tähtajalise hoiuse turul veel on?Kohe viil (pääle tähtaolidsõ hoiussõ) and turul rahha panda'?
7Ühest vastust siinkohal muidugi ei ole – kõik sõltub konkreetse kliendi eesmärkidest, perekondlikust seisust, riskitaluvusest, töökoha perspektiivist, finantsolukorrast jne.Ütte ja ainukõist vastust siin muidoki olõ-i, kõik olõnõs egä ütsigu kliendi ettemärkmiisist, perrekunna saisust, riski välläkandmisõst, tüükotusõ võimaluisist, rahasaisust jne.
8Kindel on aga see, et muudatusi on uues keskkonnas vaja teha ja tavaline tähtajaline deposiit ei ole enam kõige kavalam mõte.Aga' kimmäs om tuu, et muudatuisi om vahtsõn keskkunnan vaia tetä' ja harilik tähtaoline deposiit ei olõ' inämb kõgõ kavalamb mõtõ'.
9Kuna nendele küsimustele on tavakliendil siiski üsna raske iseseisvalt vastata, hakatakse sellel ja järgmisel aastal kindlasti ka pankadest rohkem nõu küsima.Kuna nailõ küsümiisile om harilikul kliendil sõski küländ rassõ ummapääd vastussit löüdä', sõs nakadas seo ja tulõva aastak kimmähe ka panko käest rohkõmb nõvvu küsümä.
10Siinkohal on heameel tõdeda, et SEB on kasvanud kliendihuviks valmis paremini kui kunagi varem.Selle om hää, et SEB om parõmbahe ku kunagi innembä valmis tuus, et inemise' rohkõmb teedä' tahtva'.
11Sel aastal juurutatud erakliendihalduri ameti üks põhieesmärke ongi käsitleda iga klienti eraldi, vaadates seejuures klientide vajadusi tervikuna ning aidata neil otsida terviklahendusi, pidades samal ajal silmas nii eraisikust klientide bilansi aktivat kui ka passivat.Seo aastak om pant ammõtihe eräkliendihaldur, innekõkkõ ka tuu jaos, et võtta' käsile egä inemine umaette, kaia', midä kõkkõ kliendel vaia om, ja avita' näil otsi', kuis kõrraga kõiki asjo joonõ pääl hoita'; üteliisi peetäsi silmän eräinemiisist kliente bilanssi - nii aktivat ku passivat.
12Erakliendihaldur on kui perearst, kelle poole võite alati pöörduda, kui otsite lahendusi on finantsvajadustele.Eräkliendihaldur om nigu perretohtri, kedä võit kõgõ üles otsi', ku tahat teedä', kuis umist rahahätist päsedä'.
13Kuigi pädev erakliendihaldur on mugavaim lahendus, saab inimene ka ise oma vajadusi analüüsida.Tiidjä eräkliendihalduri käest küssü' om külh kõgõ parõmb, a inemine esi' saa iks kah rehkendä', midä täl vaia lätt.
14Siinkohal pakun ühe lihtsa retsepti, hindamaks oma raha hoidmise ratsionaalsust.Siinkotsil või pakku' üte lihtsa retsepti, et är' tunda', ku mõistlikult sa umma rahha hoiat.
15Su raha on hoitud (paigutatud) õigesti siis, kui see periood, mille jooksul Sa seda raha ei kasuta, langeb kokku Sinu poolt valitud säästu- või investeerimistoote soovitusliku hoiuperioodiga.Su raha om õigõhe hoiõt (paika pant) sõs, ku tuu aig, minka joosul Sa tuud rahha ei tarvita', om niisama pikk ku tuu aig, minka joosul om soovitõdu' hoiul pitä' Sino puult valitut säästü- vai investiirmistoodõt.
16Näiteks see, et inimesed hoiavad oma raha, mida nad tegelikult ka mitme aasta pärast ei vaja, arvelduskontol (või ka tähtajalisel hoiusel) viitab olukorrale, kus pikka aega hoitakse vaba raha väga lühiajaliseks hoidmiseks mõeldud tootes.Näütüses ku inemise' hoitva' umma rahha, midä nä' periselt ka mitmõ aastaga peräst ei tarvita', arvõlduskonto (vai ka tähtaolidsõ hoiusõ) pääl, sõs tuu näütäs, et pikkä aigo hoiõtas vapa rahha sääntsen tuutõn, miä om mõtõld hoitmisõs väega lühkü ao pääle.
17Selle tagajärg inimesele on raha ostujõu oluline kadu või teisisõnu – see raha kasvab oluliselt vähem kui võiks kasvada, jäädes niimoodi tõenäoliselt alla ka inflatsioonile.Tuu as´a tagajärg inemisele om raha ostmisjõvvu selge kaominõ vai tõisi sõnnoga – seo raha kasus kõvastõ veidemb ku tä võissi kassu' ja jääss niimuudu tõõnäolidsõlt ala' ka inflatsioonilõ.
181990-ndate lõpu börsikrahhil oli aga olukord vastupidine – kõik vaba raha (mis võiski olla vaba vaid mõneks kuuks, seejärel oli talle oma otstarve juba ette valmis mõeldud) suunati aktsiatesse, mis oma olemuselt eeldavad mitmetesse aastatesse ulatuvat hoiuperioodi.1990-ndide lõpu börsi kokkosadamisel oll´ sais külh vastapite – kõik vaba raha (miä võisõ ollaki vaba õnnõ mõnõs kuus, päält tuu oll´ tä jaos joba valmis mõtõld, kohe timmä pruuki') panti aktsijidõ pääle, miä omma' jo' luudugi tuu mõttõga, et näid hoiõtas mitmit aastakkõ.
19Tulemuseks oli see, et inimesed olid sunnitud paari kuu pärast oma aktsiad maha müüma oluliselt kehvema hinnaga, kui need ostetud olid.Vällä tull´ sääne lugu, et inemise' olli' sunnitu' paar kuud ildampa uma' aktsia' maaha müümä hoobis kehvembä hinnaga, ku nuu' ostõdu' olli'.
20Nii et valides n-ö lühikese raha jaoks lühikese tähtajaga hoiustamisvõimalused (arvelduskonto või muud tüüpi hoiused) ja pika raha jaoks pika tähtajaga paigutamisvõimalused (fondid, aktsiad, kinnisvara jne) peaks rahulikuks uneks kõik eeldused loodud olema.Nii et ku valit nii-üldä' lühkü raha jaos lühkü tähtaoga hoitmisõ (arvõlduskonto vai muud sorti hoiusõ') ja pikä raha jaos pikä tähtao pääle paikapandmisõ (fondi', aktsia', kinnisvara jne), sõs piässi olõma tett kõik tuu hääs, et saassit rahun maada'.
21Kas Sinu raha seisab õiges kohas?Kas Su' raha sais õigõ kotusõ pääl?