Tekst nr: 103

1Paidra küla meenutab metsavendaPaidra külä tulõtas mõtsavelle miilde
2Lasva valla Paidra küla meenutab matkapäevaga Eesti viimast metsavenda August Sabbet, kelle sünnikodu on samas külas. Lasva valla Paidra külä tulõtas matkapääväga miilde Eesti viimäst mõtsavelle Sabbe Augustit, kink sünnükodo om saman külän.
3Külarahvas tähistab 2006. aastast August Sabbe sünnipäeva matkapäevaga.Külärahvas tähüstäs 2006. aastagast Sabbe Augusti sünnüpäivä matkapääväga.
4Sabbe varjas külarahava toel ennast Paidra kandi metsades üle 30 aasta ja hukkus kodukohas salapäraselt 1978. aasta septembris.Sabbe var´as´ külärahva abiga hinnäst Paidra kandi mõtsun üle 30 aasta ja sai kodokotusõn hukka 1978. aasta süküskuun.
5Matkarada kulgeb alguses mööda Võhandu jõe kallast.Matkarada lätt algusõn Võhandu jõõ viirt piten.
6"Raja ekstreemsemaks kohaks on jõe ületamine, sest sealtkaudu viib rada Sabbe mälestuskivi juurde, kus matkajad saavad küünla süüdata," ütleb külaseltsingu esimees Laine Riitsaar."Raa kõgõ rassõmb kotus om üle jõõ minek, selle et säält vii rada Sabbe mälestüskivi mano, kon matkaja saava kündle palama panda," ütles küläseldsi esimiis Riitsaarõ Laine.
7Siis teeb rada ringi ümber Paidra järve ja lõpeb alguskohas ehk Näpütüü tarõ juures, kus Paidra rahvas koos käib.Sis tege rada tsõõri ümbre Paidra järve ja lõpõs sääl kost päälegi naas´, tuu tähendäs Näpütüütarõ man, kon Paidra rahvas kuun käü.
8Talgupäev on siin reeglina enne matkapäeva, sest elanikud tahavad eelnevalt matkaraja üle vaadata ja vajadusel korrastada.Talgopäiv om tan hariligult inne matkapäivä, selle et inemise tahtva matkaraa inne viil üle kaia ja ku vaia, sis kõrda tetä.
9Seltsing tähistab veel vastla-, jaani- ja mihklipäeva ning piirkonna lauljad käivad ka mujal esinemas.Selts pidä viil vastlõ-, jaani- ja mihklipäivä ni seo nuka laulja käävä ka muial üles astman.
10Kodus tehtud käsitöö tuuakse üritusteks kõigile vaatamiseks.Koton tett käsitüü tuvvas ettevõtmiisi aigu kõigilõ kaemisõs.